Instrumentaalanalüüs

Kaasaskantavatel mitmikanalüütilistel instrumentidel on suur potentsiaal tervishoius, võimaldades personaalseid ja kiireid diagnostikameetodeid. Uute illegaalsete uimastite (HHC, sünteetilised katinoonid jne) levik tekitab vajaduse kohapealsete testimisvahendite järele, mida saaksid kasutada nii arstid, dopinguvastase organisatsioonid kui ka politsei. Projektis arendatakse elektroforeesil põhinevaid kaasaskantavaid analüsaatoreid, mis võimaldavad kiireid ja kuluefektiivseid in vitro metabolismiuuringuid ning uute psühhoaktiivsete ainete analüüsi. Lisaks arendatakse uusi kohapealseid biofluidide analüüsivahendeid, mis suudavad tuvastada mitmeid kiiresti levivaid narkootilisi aineid. Projekti tulemusel valmivad uudsed tööriistad, mille rakendamine võib oluliselt parandada narkootiliste ainete seiret, aidates kaasa nii rahvatervise kui ka avaliku turvalisuse edendamisele.

AKKI koondab nelja partneri – Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi ning Eesti Keskkonnauuringute Keskuse – kõrgetasemelist analüütiliste instrumentide taristut, eesmärgiga võimaldada selle aparatuuri ulatuslikku kasutust ettevõtete ja avaliku sektori poolt, muuhulgas selleks, et saavutada TAIE ja Eesti 2035 eesmärke. Taristusse kuulub kolm hajutatud tuumiklaborit – Bio-, keskkonna ja toiduarenduse; Materjali ja struktuuranalüüsi; Tööstus- ja rakenduskeemia tuumiklaborid – mis koondavad AKKI partnerite aparatuuri ja oskusteavet. Tuumiklaborid tegelevad tipptasemel keemiliste analüüside pakkumisega, uute analüüsimetoodikate arendamisega, keemiliste analüüside kvaliteedi tagamisega teadus-, järelevalve- ja tööstuslaborites ning erialase koolitamisega. Teadustaristu on kaasatud õppe- ning teadustegevusse, esindab Eestit rahvusvahelistes organisatsioonides (Eurachem, Euramet) ning osaleb arvukates rahvusvahelistes projektides.

Kuigi teravilja toorme rafineerimisel tekkivale suurele hulgale kõrvalsaadustele on välja töötatud mitmeid lahendusi, ei ole need enamasti leidnud rakendust toidu tootmisel. Kõrvalsaadused on kümneid kordi suurema toitainetihedusega kui rafineeritud toidud ning nende komposteerimine, põletamine ega loomasöödaks kasutamine pole majanduslikult otstarbekas. Biotehnoloogiline töötlus, sh hüdrolüüsitehnoloogiad võimaldavad kliidest teha leiva- ja piimatoodete alternatiive. Eestis väheneb endiselt rukki tarbimine ning selle projekti eesmärgiks on inimeste igapäevamenüüsse tagasi tuua suure bioväärtusega toiduaine. Projekti tulemusena loome tehnoloogia, mida on võimalik erinevatel toidutootjatel rakendada oma tootearenduses. Projektis plaanime ära näidata, et kaasaegsete hüdrolüüsitehnoloogiatega on võimalik luua kiudainerikkad ja maitsvad tooted ja läbi selle lahendada toitumise põhiprobleemi – kiudainete puudust toidus, mis on aluseks enamikele kroonilistele haigustele.