Mikrobioomika

Liikmed

Uurimisrühma juht

Publikatsioonid

Väljaanne: eLife
Autorid: Offersen, Simone Margaard; Adamberg, Signe; Spiegelhauer, Malene Roed; Mao, Xiaotian; Rasmussen, Torben Sølbeck; Larsen, Frej; Zhong, Jingren; Nguyen, Duc Ninh; Nielsen, Dennis Sandris; Aunsholt, Lise; Thymann, Thomas; Adamberg, Kaarel; Brunse, Anders
Aasta: 2026
Väljaanne: SSRN Working Paper Series
Autorid: Thirumal Muthu, Kannan; Ojangu, Eve-Ly; Zovo, Kairit; Jõul, Piia; Illarionov, Aleksandr; Ho, Thi Thuy Tran; Risti, Robert; Karpichev, Yevgen; Lukk, Tiit; Lahtvee, Petri-Jaan
Aasta: 2026
Väljaanne: International Biodeterioration & Biodegradation
Autorid: Thirumal Muthu, Kannan; Ojangu, Eve-Ly; Zovo, Kairit; Jõul, Piia; Illarionov, Aleksandr; Ho, T. Tran; Risti, Robert; Karpichev, Yevgen; Lukk, Tiit; Lahtvee, Petri-Jaan
Aasta: 2026

Projektid

Aasta: 2026 - 2030
Suhkru liigtarbimine on üks peamisi põhjuseid, miks südame-veresoonkonna haigused ja 2. tüüpi diabeet on jõudnud pandeemiliste mõõtmeteni. Kuigi ilmne lahendus oleks süüa vähem ja teha tervislikumaid elustiili valikuid, jääb magus maitse ikkagi ihaldusväärseks. Tarbitavate kalorite hulga vähendamiseks kasutatakse laialdaselt kunstlikke magusaineid. Samas kahtlustatakse neist mitmeid terviseriskides ning paljud ei maitse sama hästi kui sahharoos, jättes sageli suhu pika kõrvalmaitse. Uute magusainete arendust takistab mõõdetavate andmete nappus, mis iseloomustaks ideaalset kalorivaba magusainet. Antud projekti eesmärgiks on välja töötada biokeemilised analüüsid nende mõõdikute määramiseks, et aidata luua uusi, tervislikke, jätkusuutlikke ja hea maitsega magusaineid.
Aasta: 2026 - 2029
Kuigi teravilja toorme rafineerimisel tekkivale suurele hulgale kõrvalsaadustele on välja töötatud mitmeid lahendusi, ei ole need enamasti leidnud rakendust toidu tootmisel. Kõrvalsaadused on kümneid kordi suurema toitainetihedusega kui rafineeritud toidud ning nende komposteerimine, põletamine ega loomasöödaks kasutamine pole majanduslikult otstarbekas. Biotehnoloogiline töötlus, sh hüdrolüüsitehnoloogiad võimaldavad kliidest teha leiva- ja piimatoodete alternatiive. Eestis väheneb endiselt rukki tarbimine ning selle projekti eesmärgiks on inimeste igapäevamenüüsse tagasi tuua suure bioväärtusega toiduaine. Projekti tulemusena loome tehnoloogia, mida on võimalik erinevatel toidutootjatel rakendada oma tootearenduses. Projektis plaanime ära näidata, et kaasaegsete hüdrolüüsitehnoloogiatega on võimalik luua kiudainerikkad ja maitsvad tooted ja läbi selle lahendada toitumise põhiprobleemi – kiudainete puudust toidus, mis on aluseks enamikele kroonilistele haigustele.

Tunnustused

Tänukiri 2014. a. Eesti üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil peapreemia pälvinud Kaspar Valgepea doktoritöö juhendamise eest
2014
Tallinna Tehnikaülikooli parim noorteadlane
2012
Eesti üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil loodusteaduste ja tehnika valdkonna magistriõppe üliõpilaste astmes II preemia (jagatud) magistritöö eest.
2006