Marina Järvis

Easy2reUse projekt arendab intelligentset taaskasutatavat maski tervishoiutöötajatele, kriitilistele töögruppidele ja kodanikele. Mask on jätkusuutlik, kergesti hingamist tagav, mugav pikaajaliseks kandmiseks, madala maksumusega, lihtsalt puhastatav ning vastavuses universaalse sobivuse ja standardinõuetega. Maski kasutajakogemusi uuritakse põhjalikult Soomes ja Hispaanias. Maski puhastamine ja hooldamine haigla- ning muudes keskkondades on oluline osa selle taaskasutatavuse ja puhtusenõuete täitmise tagamisel. Taaskasutatavate näomaskide turuvalmiduse uuring keskendub tootmisprotsesside kavandamisele, rõhutades materjalide hankimist, kulutõhusust ja kestlikkust. Majandusliku teostatavuse, kasutusmugavuse ja tootmise efektiivsuse terviklik arusaam saavutatakse, ühendades kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed analüüsid kogu prototüüpide arenduse ja katsetamise faasides. Nende katsete käigus hinnatakse elektroonikaga integreeritud maskiprototüüpide funktsionaalsust, vastupidavust ning vastavust kehtivatele eeskirjadele ja standarditele. Samuti koostatakse dokumentatsioon ELi tüübikinnituseks ning kehtestatakse ja kontrollitakse sisemine kvaliteedikontrollisüsteem. Projekt uurib häid tavasid ja väljakutseid tootmises, regulatiivses vastavuses ja turule sisenemisel, kasutades teadmisi sarnastest tööstusharudest. Võrdlevaid juhtumiuuringuid, elutsükli maksumuse (LCC) analüüse ning turu- ja tehnoloogiavalmiduse (MRL ja TRL) hindamisi kasutatakse skaleeritavate tootmisplaanide koostamisel. Samuti töötatakse välja valmisolekuplaan ladustamiseks, tootmise laiendamiseks ja kasutuselevõtuks tervishoiutöötajate ja elanikkonna poolt pandeemiate ajal, mis on rakendatav kogu Euroopas. Tootmisprotsess on kavandatud nii, et tootmine toimuks Euroopas, toetades piirkondliku tarneahela vastupidavust. Turuvalmidust ja kulutõhusust hinnatakse selleks, et luua terviklik plaan kiireks tootmiseks ja laialdaseks turule sisenemiseks.

Aktiivne liikuvus on juurdepääsetav, tervislik ja keskkonnasõbralik transpordiliik. Läänemere piirkonna pimedatel talvedel, lume ja vihmaga langeb elanike aktiivne liikuvus. Aastaringse aktiivse liikuvuse suurendamiseks peavad tagama sobivad infrastruktuurid ja seadmed ning kodanikud peavad nägema seda kui atraktiivset ja turvalise võimalust. Linnaplaneerimise, liikuvuse planeerimise ja teehoolduse eest vastutavad ametiasutused ei pööra praegu erilist tähelepanu aastaringse liikuvuse edendamisele. Liikuvuse ja teede planeerimisel keskendutakse traditsiooniliselt ikka veel suures osas autodele ning jalgrattasõidu ja jalgsi liikumise planeerimine on tavaliselt suunatud päevavalgusele ja soojematele ilmastikutingimustele. Õppides tundma eeliseid ja võimalusi ning saades juurdepääsu uutele vahenditele ja tõenduspõhistele soovitustele aastaringse liikuvuse kohta, saavad planeerijad rakendada õigeid sekkumisi, et suurendada aastaringset liikuvust läbi vähese süsinikdioksiidiheitega liikuvussüsteemide loomise. BATS toetab kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi vastavate poliitikate, infrastruktuuride ja kampaaniate kavandamisel ja rakendamisel eesmärgiga edendada tõhusalt aastaringset aktiivset liikuvust (jalgsi ja jalgrattaga liikumine ebasoodsates valgus- ja ilmastikutingimustes). Kahte väljapakutavat lahendust arendatakse ja katsetatakse ühiselt 7 BSRi riigis ning kantakse üle naaberlinnadesse ja piirkondadesse. Need lahendused on: 1) aastaringse liiklemise tehniline tööriistakomplekt, mis aitab planeerijatel diagnoosida aastaringse liiklemise probleeme, töötada välja sekkumisstrateegiad ja jälgida edusamme. Lahendus 2) kodanikupõhine aktiveerimise juhend aitab planeerijatel mõista ja prioritiseerida kasutajarühmi ning rakendada tõhusaid kampaaniaid AMi kasutamise edendamiseks.

PSYR-IR projekt keskendub tööohutusele ja tervisele, erilise tähelepanuga vaimsele tervisele ja töötajate heaolule. Projekti eesmärk on tuvastada laiapõhjalised väljakutsed ja probleemid ning nende aluseks olevad tegurid kõigis ELi liikmesriikides ja kõigis majandussektorites. Uuringus rakendatakse üldist töötervishoiu ja tööohutuse kontseptuaalset raamistikku seostades olemasoleva empiirilise tõendusmaterjali ja poliitilise/regulatiivse kontekstiga (nt seadusandlus, kollektiivläbirääkimised jne) vaimse tervise osas ELi töökohtadel. Lisaks üldisele analüüsile keskendutakse kahele konkreetsele riskirühmale ELi tööturul: 1) eesliini töötajad (naisdomineeritud avaliku tervishoiu sektor) ja 2) tootmistöötajad (madala kvalifikatsiooniga meestöötajatega domineeriv erasektor). Lisaks väljakutsete ja mõjurite tuvastamisele soovib projekt mõista, millised osapooled saavad mõjutada töötaja vaimset heaolu erinevatel tasanditel (ELi tasand, riiklik tasand, sektoritasand, ettevõtte tasand) ning milliseid poliitikaid, tavasid, töövahendeid, tegevusi ja algatusi saab rakendada. Erilist tähelepanu pööratakse sotsiaalpartnerite rollile ja sotsiaalsele dialoogile (kollektiivläbirääkimised) ning töötajate osalusele töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes. Projekt tuvastab ka häid näiteid, et innustada poliitika- ja otsustajaid eri tasanditel. Metodoloogiliselt ühendab projekt kirjandusülevaadet, kvantitatiivset analüüsi ja kvalitatiivset analüüsi. Projektis osalevad partnereid, kellel on ekspertiis töötervishoiu ja tööohutuse, tööstussuhete või mõlemaga seotud valdkondades eri Euroopa piirkondadest pärit riikidest.