Merike Sõmera

Toidu, sööda, kütuse tarbimise kasvu ja ülemaailmsete toiduga kindlustatuse vajaduste rahuldamise tõttu on vaja aretada kõrge saagikusega põllukultuure, mis suudavad kohaneda tulevaste kliimamuutustega. Raihein (Lolium perenne) on Euroopas domineeriv söödarohuliik tänu oma suurele taastumisvõimele, kiirele juurdumisele, sallivusele sagedase raiumise ja karjatamise suhtes ning mäletsejaliste kariloomade kõrge toiteväärtuse tõttu. Raihein on ebasoodsates keskkonnatingimustes võrreldes teiste jahedate aastaaegsete söödarohuliikidega halb, seega on muutuv kliima raiheina kasvatamisele Põhjamaade / Läänemere piirkonnas olulise väljakutse. Selles projektis kavatseme kasutada ainulaadset aretusmaterjali, mille meie konsortsiumi liikmed on välja töötanud käimasolevas Põhja- / Baltimaade avaliku ja erasektori partnerlusprojektis, kus on kasutatud raiheina CRISPR-põhist täppisaretust. Siin me keskendume geenidele, mis on seotud veepuuduse korral külmumistaluvuse ja biomassi kasvu mehhanismidega. Veelgi enam, uurime muutusi abiootilistes stressiperioodides transkriptoomide tasandil, et paljastada geeniregulatsiooni teed ja võrgustikud. Selle projekti eesmärk on raiheina parandamine talvekindluse, püsivuse ja biomassi moodustumise suhtes piiratud veega tingimustes. See võimaldab meil saadud teavet kasutada tulevastes genoomivaliku programmides, et arendada parema külmumis- ja põuakindluse ning püsivusega raiheina sorte. Samuti aitab see Põhja- ja Baltimaade aretajatel ning põllumajandusel laiemalt valmistuda kliimamuutustest ja muutuvatest ühiskondlikest nõudmistest tulenevate uute nõudmiste rahuldamiseks. Oluline on see, et söödatootmise parandamise kaudu saavad piima- ja lihatööstus otsest kasu ning seetõttu ai

Projekti eesmärk on edendada rahvusvahelist koostööd teraviljataimi nakatavate viiruste diagonoosimise ja epidemioloogia-alastes uuringutes. Selgitame välja, millised teraviljaviirused on regioonis levinud ning millised on nende viiruste siirutajad ja reservuaarperemehed. Lähtuvalt uuringute tulemustest, kavatseme arendada diagnostilisi meetodeid olulisemate viiruspatogeenide tuvastamiseks.