Mihkel Koel

Uurimisrühmad

Publikatsioonid

Väljaanne: Proceedings of the Estonian Academy of Sciences
Autorid: Koel, M; Jurjeva, J
Aasta: 2025
Väljaanne: Frontiers in Chemistry
Autorid: Jõul, Piia; Järvik, Oliver; Lees, Heidi; Kallavus, Urve; Koel, Mihkel; Lukk, Tiit
Aasta: 2024
Supported ionic liquids for efficient thermal energy storage
Väljaanne: Euchemsil 2024: Book of Abstracts
Autorid: Kaljusmaa, Liisa-Maria; Koel, Mihkel; Järvik, Oliver
Aasta: 2024

Projektid

Aasta: 2023 - 2027
Projekti eesmärgiks on leida ja karakteriseerida sulamissoojusel põhinevates energiasalvestites kasutamiseks sobivaid ioonseid vedelikke. Projekti käigus keskendutakse amiinidel põhinevate ioonsete vedelike uurimisele. Ioonseid vedelikke võib pidada potentsiaalseteks "rohelisteks" faasimuutusmaterjalideks, mida on vähe uuritud vaatamata nende sobivatele omadustele: suur sulamissoojus ja tihedus, hea termiline stabiilsus ning võimalus toota neid taastuvatest lähteainetest. Projekti tulemused pakuvad laiapõhjalisi teadmisi ioonsete vedelike rakendatavuse kohta, võttes arvesse nende füüsikalis-keemilisi omadusi, toksilisust, korrosiivseid omadusi ja stabiilsust ning nanoosakeste mõju nendele omadustele. Projekt panustab keskkonnahoidliku taastuvenergia tulevikku, pakkudes lahendust muuhulgas ka biokütuste kasutamise efektiivsuse tõstmiseks, võimalust tuule- ja päikesenergia salvestamiseks ning heitsoojuse ja soojussaaste vähendamiseks aga ka elektri tootmiseks.
Aasta: 2022 - 2025
Käesoleva projekti eesmärgiks on rakendada uudset lähenemist rahvameditsiinis kasutatavate taimeekstraktide antioksüdantsete/antibakteriaalsete omaduste uurimisel kasutades aineklassidel (struktuuridel) põhinevat fraktsioneerimist, nende iseloomustamist multi-instrumentaalsete meetoditega ja toime hindamist gramnegatiivsetele bakteritele (E. coli ja B. burgdorferi).
Aasta: 2020 - 2023
Puit kui tööstuslikult enimkasutatav lignotselluloosse biomassi vorm on rikkalikuks allikaks kolmele looduses levinumaile biopolümeerile – tselluloosile, hemitselluloosile ja ligniinile. Kui tselluloosi on puidus protsentuaalselt umbes 40-50% kuivmassist, siis ligniini hulk puidus varieerub liigiti 10-35%. Aastakümneid on ligniini käsitletud kui ebamugavat kõrvalprodukti, millest on püütud vabaneda. Oma unikaalse polüfenoolse koostise tõttu on ligniinis hakatud viimase kümnendi jooksul nägema taastuvat, naftale alternatiivset, toorainet. Projekti raames töötatakse välja ligniini ja tselluloosi ekstrahheerimise ja fraktsionerimise tehnoloogiad, kus toormeks on väheväärindatud pleegitatud kemi-termo-mehaanililine puitmass või puidutööstuse jäägid. Projekti tulemusena arendatakse välja praktilised ja keskkonnasõbralikud uued materjalid (nt. termoisolaatorid ja pindaktiivsed ained) ning identifitseeritakse ja iseloomustatakse ekstremofiilidest pärinevad uued tööstuslikud ensüümid.

Tunnustused

Elektromigratsioonilised meetodid bioprotsesside analüüsis; koos M.Kaljuranna ja M.Vaheriga Eesti Vabariigi teaduspreemia
2007
Töödetsükli “Kompuuterkromatograafia” eest koos M.Kaljuranna ja E.Küllikuga Eesti Vabariigi teaduspreemia.
1991