MARTA tegeleb põllumajanduslikult ja majanduslikult oluliste tunnustega taimekasvatuses, et toetada jätkusuutlikku ja iseseisvat toidutootmist Eestis. Me loome uudseid aretusalaseid teadmisi ja kaasaegsete aretusmeetodite tööriistakasti (sh uued geneetilised markerid, genoomne selektsioon, genoomi toimetamine). Tööriistade eesmärgiks on soodustada ja kiirendada kliima- ja haiguskindlate, kõrge kvaliteediga, jätkusuutlike ja saagikate uute sortide aretust. Oleme välja valinud 7 Eesti jaoks strateegiliselt olulist kultuurtaime liiki, mis on peamised sihtmärgid nimetatud tööriistade rakendamiseks. Nisu, oder ja kartul on olulised toiduainetega varustatuse tagamiseks. Põldoa lämmastiku sidumise võime ja kõrge valgusisaldus (29% kuivainest) muudavad selle strateegiliselt oluliseks põllukultuuriks taimse valguga isevarustatuse tagamisel Eestis. Õun ja mustsõstar on olulised aiakultuurid, mis tagavad tervisliku toitumise ja pakuvad kohalikku päritolu vitamiine ja antioksüdante.
Taimede fundamentaal- ja rakendusbioloogia vahelise lõhe ületamine võimaldab uurimistulemuste kiiremat ülekandmist aretusse. Projektis käsitletavad uurimisküsimused (Q) ulatuvad fenotüübi ja genotüübi laiaulatuslikust skriinimisest kuni täppisaretuse rakendamiseni ja uute geneetiliste markerite loomiseni. Q1 eesmärk on luua teaduslikud teadmised, andmed ja tulemused, mis on sisendiks järgmistele küsimustele. Q2 ja Q3 eesmärk on töötada välja ja valideerida kaasaegsed aretusmeetodid (nt uued geneetilised markerid haiguskindluse jaoks, täppisaretusest saadav eelaretusmaterjal). Genoomika ja transkriptoomika tulemuste kasutuselevõtmine kiirendab ja loob uusi võimalusi tulevaste kliimakindlate põllukultuuride aretuseks.
MARTA loob ja valideerib kaasaegsete aretusmeetodite tööriistakasti, et taimekasvatus Eestis oleks paindlik ja jätkusuutlik ning toiduga isevarustatus tagatud.
Maailma elanikkonna jätkusuutlik toiduga varustamine on inimkonna üheks suurimaks väljakutseks. Selleks, et aretada uusi kultivaare mis ebasoodsates tingimustes paremini toime tuleksid, tuleb mõista taimede kaitsemehhanisme molekulaarsel tasemel. Stressori tuvastamisel käivitatakse signalisatsioonirajad immuunsuse aktiveerimiseks. Vastavad mehhanismid on siiani suures osas kirjeldamata. Ma olen hiljuti identifitseerinud SHEERi (Stressi poolt indutseeritud Heemi Retseptor) Arabidopsisel, mis on esimene seni kirjeldatud heemi retseptor taimede immuunsignalisatsioonis. Heem on inimestel hästi tuntud immuunreaktsioonide aktiveerija, kuid taimedel on heemi funktsioon immuunsignalisatsioonis siiani kirjeldamata. Projekti eesmärgiks on kirjeldada SHEERi regulatsiooni molekulaarsel tasemel. Lisaks uurime SHEERi funktsiooni odras kasutades CRISPR meetodiga geneetiliselt muundatud odra liine. Projekti eesmärgiks on pakkuda väljavaateid parema stressitaluvusega kultuuride aretamisel tulevikus.