OSCD andmeil seisab Eesti silmitsi rasvumise ja diabeedi laia levikuga, WHO andmeil on iga viies laps ülekaaluline. Seetõttu tuleb aidata inimestel vähendada suhkru, soola ja rasva tarbimist, mis on seotud ülekaalulisuse, diabeedi ja südame-veresoonkonna haigustega. Eesti toidutööstus on juba täna pühendunud toidu reformuleerimisele, muutes toidutooteid tervislikumateks. Näiteks muffin, mis on seni olnud meeli ülendav magustoit, on nüüd muutunud vähendatud suhkru ja rohke kiudainega Nutriscore B-väärtusega toiduks. Siiski on selliste toodete tervisemõju märgatav alles siis, kui maitse on sama meeldiv ja tarbijad uued tooted omaks võtavad. Käesolev toidukoostise reformuleerimise projekt uurib magusamaitselisi looduslikke peptiide ja oligosahhariide, mis asendaksid lisatud suhkruid; lõhnaühendite ja soolase maitse sünergiat vähendamaks soola; ning rasvade mõju maitsele. Projekti eesmärk on avaldada positiivset mõju rahvatervisele, tegemata kompromisse maitses, kvaliteedis ja ohutuses.
Säilivusaja pikendamine on oluline abinõu toidu kadude vähendamiseks kaubandusvõrgus ja tarbimisel ning annab ligipääsu kaugematele turgudele. Meetmed säilivusaja pikendamiseks on otseselt seotud toidu ohutuse ja kvaliteediga; seejuures on toidu sensoorsed omadused parimad teatud optimaalses säilitamistingimuste vahemikus. Kuigi inimese maitsemeeled on loodud tuvastama toiduga seotud ohuriske, ei taga hea maitse tingimata toidu ohutust ja vastupidi. Eriti suured on ohud jahutatud mittepastöriseeritud ja vähehappeliste toodete korral. Tarne- ja kaubandusvõrgus kasutatav temperatuur 2–6°C ei takista toidu riknemist põhjustavate bakterite kasvu ja piirab säilivusaega. Käesolevas projektis uuritakse erinevaid tehnilisi võimalusi pikendamaks toidu säilivusaega, vähendamata sealjuures ohutust ja kvaliteeti: aseptilise ja/või inertse N2 keskkonna, kiire jahutamise, külmumist inhibeerivate valkude, hoiustamistemperatuuride -2-0°C kasutamine ning oluliste maitsekomponentide kontrollimine.
Helicobacter pylori (H. pylori) on inimese patogeen, kes koloniseerib mao limaskestasid rohkem kui poolel maailma elanikkonnast, põhjustades nii kroonilist gastriiti, peptilisi haavandeid kui maovähki. Erinevate virulentsusfaktorite, nagu CagA ja VacA, esinemine patogeensetel H. pylori tüvedel on seotud kõrgendatud vähiriskiga ja tugevasti muudetud signaali ülekanderadadega. Hiljutised uuringud on näidanud H. pylori mõju mao ja soolestiku mikrobiootale, mis võib põhjustada haiguseid nii soolestikus kui ka väljaspool seda. Meie uurimistöö peamine eesmärk on mõista H. pylori nakkuse mõju soolestiku mikrobiootale ning maksahaiguste aregule. Projekti täpsemateks eesmärkideks on: 1) Iseloomustada mao biopsiatest mao mikrobioomi ja H. pylori patogeensuse vaheline seos; 2) Määrata soolestiku mikrobioom endoskoopiapatsientide väljaheite proovidest; 3) Analüüsida H. pylori mõjutatud soolestiku mikrobioota ja maksa funktsioonide vahelist seost. Uuringusse kaasatakse üheksa Lääne-Tallinna Keskhaigla (Tallinn, Eesti) endoskoopia patsienti. Projekt on kavandatud pilootuuringuna, mis on väga oluliseks aluseks järgnevatele uuringutele hõlmates rohkem patsiente.