Karin Kruup

Energiatõhususe tippkeskus ENER esindab 53% energia lõpptarbimisest Eestis ja samuti põhilisi, kõige mahukamate investeeringutega energiasäästumeetmeid. ENER panustab Eesti ühiskondlikku ja majanduslikku väljakutsesse rohepöörata 75% olemasolevast nõrga energiatõhususega hoonefondist heitevabaks aastaks 2050 maksimeerides kaasnevaid kasusid ja elukvaliteedi paranemist. Teaduslik eesmärk on laieneda nullenergiahoonete tehnoloogiate ekstsellentsusest juhtivaks tippkeskuseks sotsiaalselt siduvas ja laiapõhjalises täisrenoveerimises, tõukamaks murrangulisi uuendusi ja süsteemseid reforme, kaasates innovaatilisi tehnoloogiaid, teadmussiiret, juhtimismudeleid ja elanikkonda. Interdistsiplinaarne tippkeskus põimib tehnika- ja andmeteadust sotsiaal- ja majandusteadusega keskse fookusega hoonete ja piirkondade energiatõhususel, elektrifitseerimisel, taastuvenergial ja salvestusel, energiasäästumeetmetel, äri- ja finantsmudelitel ning nende sotsiaalmajanduslikul ja regionaalsel mõjul.

Kuigi saab väita, et Eestis on arusaam majanduspoliitika vastutustundlikumaks ja nutikamaks tegemise olulisusest, osundab lähteülesanne, et väljakutseks on ühtse arusaama puudumine erinevate valdkondade jätkusuutlikkusest pikas perspektiivis. Lähteülesandes kirjeldatud valupunktid esile toodud kõigis strateegilistes dokumentides, mis vastutustundliku majanduse arendamist Eestis suunavad. Probleemid on pigem poliitikate rakendamise tasemel, kus senised avaliku sektori sekkumised annavad loodetuga kohati vastupidiseid tulemusi või ei ole mõju avaldanud soovitud tempos. Projekti eesmärgiks on neid probleeme analüüsida ja lahendada läbi järgmiste tegevuste : 1) Analüüsime ja sünteesime, mis võimalusi rohepööre Eestis pakub ja mis on vajalikud eeldused nende võimaluste realiseerimiseks? Valideerime mõningad neist võimalustest ja vajalikest eeldustest, loome sektorite vahelised seosed ning saame realistliku pildi, milles rohepööre seisneb neis valdkondades, millest vastutustundlikkus enim sõltub. 2) Eelneva väljaselgitamine koos visioonide loomisega Rohepöörde võimalikest tulevikest ja Eesti spetsialiseerumistest võimaldab detailsemalt uurida vajalikke muudatusi poliitikameetmete paketis: milliste avaliku sektori sekkumiste mahtu tuleks suurendada; milliseid tuleb juurde luua ja kuidas neid juurutada; milliseid tuleks vähendada; millised ei teeni eesmärki ja tuleks ära lõpetada? 3) Jõudmaks reaalse muutuseni ettevõtetes, tuleb kolmandana koostöös Tellijaga luua uudsete sekkumiste disain järgmise perioodi majanduspoliitika sisendina. Projekti teostus langeb ajaliselt enne 2027-2034 eelarveperioodi poliitikameetmete disaini ja võimaldab avalikul sektoril teaduspõhiselt omandada oskusi, mis on teadaolevate probleemide lahendamiseks tänasega võrreldes asjakohasemad. Selle väljundiks on projekti vältel tehtud poliitikasoovituste (meetmete disain ja oskused neid uudsel viisil koostamiseks) rakendumine alates 2027. a.