Sõjalised süsteemid on muutunud üha keerukamaks, nõudes kaitses täiustatud materjalide kasutamist. Kuna Euroopa riigid ei suudaks hetkel pidada kõrge intensiivsusega sõda, nagu Venemaa sissetung Ukrainasse, on sõjaliste ja kaheotstarbeliste kaupade (nt laskemoon ja energiamaterjalid) mitmekesistamine ja tootmismahtude suurendamine kriitilise tähtsusega Ligniin – maailmas teine kõige rikkalikum biopolümeer pärast tselluloosi – on saadav biomassist, turbast või kõrvalsaadusena tselluloosi- ja paberitööstusest ning põllumajandusjäätmetest. Seda saab muuta jätkusuutlikeks, kõrge väärtusega toodeteks. Ainsa fenoolse biopolümeerina on ligniin pälvinud märkimisväärset tähelepanu fossiilsete ressursside alternatiivina. See on kergesti kättesaadav ja selle tootmine ei sõltu kaevandustest ega töötlemistehastest, ja toetab vajalike materjalide mitmekesistamist. See teeb ligniinist väärtusliku ja jätkusuutliku tooraine, mis aitab ületada lünki ja/või tagada tarneahela kindluse, eriti kui lõhkeained toodetakse fossiilsetest allikatest, sealhulgas hiljuti Eestis tähelepanu pälvinud põlevkivist Ligniini kui biopõhise lõhkeaine allikat on tugevalt alahinnatud, eriti kui seda on modifitseeritud nitreerimise teel. Nitro-rühmade lisamine ligniinile koos selle kohapealse depolümeriseerimisega suurendab ühendi energiasisaldust ja jõudlust lõhkeainete ja raketikütuse lisandina. Projekti (I etapp) fookuses on ligniinipõhiste kõrge energiaga materjalide töötlemise protsess ja skaleeritavus termobaarsete lõhkeainete, raketikütuste jms jaoks, tuginedes Eesti kohalikule tarneahelale ning saadud ühendite jõudluse hindamine reaalses keskkonnas.
Eesmärgiks on disainida ja testida vererasvade taset alandavaid apolipoproteiinide analoogpeptiide kui potentsiaalseid ravimikandidaate. Nende peptiidide mõju hindamiseks kasutame taotleja uurimisrühma poolt välja töötatud uudset kalorimeetrilist meetodit, mis võimaldab mõõtmised teostada füsioloogilistes tingimustes ehk inimese lahjendamata vereplasmas. Uuring viiakse läbi nii normlipiidsete kui ka hüpertriglütserideemse vereplasma proovidega.
Kõrgenenud triglütseriidide sisaldus veres ehk hüpertriglütserideemia on ateroskleroosi riskifaktor ja levinud terviseprobleem paljudes riikides, sealhulgas ka Eestis. Ensüümi lipoproteiinlipaasi (LPL) keeruline regulatsioonisüsteem on oluline märklaud hüpertriglütserideemia ravimiarenduses. Antud projekti eesmärgiks on uurida LPL-i regulatsioonimehhanisme inimese lahjendamata vereplasmas, kasutades meie uurimisrühma poolt välja töötatud uudset kalorimeetrilist meetodit ja teisi biofüüsikalisi meetodeid, nagu fluorestsentsi korrelatsioonspektroskoopia ja pinnaplasmonite resonantsi. Kavatseme selgitada välja LPL-i regulaatorite ja mõnede ravimikandidaatide mõju lipolüüsile füsioloogilistes tingimustes. LPL-i süsteemi düsfunktsiooniga seotud hüpertriglütserideemia põhjuste väljaselgitamiseks viime läbi mõõtmised nii normlipiidsete kui ka hüpertriglütserideemiliste plasmaproovidega.