Uuring panustab meetme „Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamise toetus: teadusvõimekuse pakkumise arendamine Ida-Virumaal TA-võrgustiku loomiseks“ raames aastatel 2024-2028 siirdeprotsesside teoreetiliselt põhistatud raamistiku ning siirde empiiriliseks seireks vajaliku metoodika ja mudelite väljatöötamisse. Uuring jaguneb kolmeks teemaks: õiglase ülemineku valitsemine, Ida-Viru innovatsioonisüsteem ja Ida-Viru ettevõtete muutuvad ärimudelid. Nimetatud kolm temaatilist tööpaketti panustavad koos ülejäänud nelja tööpaketiga (Ida-Viru tööjõu seire ja prognoos, Ida-Viru tehnoloogiamahukate innovatsiooniniššide areng, kohalike elanike haavatavus ja innovatsioonipotentsiaal, siirde tervisemõjud ja terviseteenuste areng) siirdeprotsesside raamistiku väljatöötamisse ning neid viiakse ellu koostöös TÜ uurimisrühmadega.
Kuigi saab väita, et Eestis on arusaam majanduspoliitika vastutustundlikumaks ja nutikamaks tegemise olulisusest, osundab lähteülesanne, et väljakutseks on ühtse arusaama puudumine erinevate valdkondade jätkusuutlikkusest pikas perspektiivis. Lähteülesandes kirjeldatud valupunktid esile toodud kõigis strateegilistes dokumentides, mis vastutustundliku majanduse arendamist Eestis suunavad. Probleemid on pigem poliitikate rakendamise tasemel, kus senised avaliku sektori sekkumised annavad loodetuga kohati vastupidiseid tulemusi või ei ole mõju avaldanud soovitud tempos.
Projekti eesmärgiks on neid probleeme analüüsida ja lahendada läbi järgmiste tegevuste :
1) Analüüsime ja sünteesime, mis võimalusi rohepööre Eestis pakub ja mis on vajalikud eeldused nende võimaluste realiseerimiseks? Valideerime mõningad neist võimalustest ja vajalikest eeldustest, loome sektorite vahelised seosed ning saame realistliku pildi, milles rohepööre seisneb neis valdkondades, millest vastutustundlikkus enim sõltub.
2) Eelneva väljaselgitamine koos visioonide loomisega Rohepöörde võimalikest tulevikest ja Eesti spetsialiseerumistest võimaldab detailsemalt uurida vajalikke muudatusi poliitikameetmete paketis: milliste avaliku sektori sekkumiste mahtu tuleks suurendada; milliseid tuleb juurde luua ja kuidas neid juurutada; milliseid tuleks vähendada; millised ei teeni eesmärki ja tuleks ära lõpetada?
3) Jõudmaks reaalse muutuseni ettevõtetes, tuleb kolmandana koostöös Tellijaga luua uudsete sekkumiste disain järgmise perioodi majanduspoliitika sisendina.
Projekti teostus langeb ajaliselt enne 2027-2034 eelarveperioodi poliitikameetmete disaini ja võimaldab avalikul sektoril teaduspõhiselt omandada oskusi, mis on teadaolevate probleemide lahendamiseks tänasega võrreldes asjakohasemad. Selle väljundiks on projekti vältel tehtud poliitikasoovituste (meetmete disain ja oskused neid uudsel viisil koostamiseks) rakendumine alates 2027. a.
STP15 "Töö, mis väärib tegemist? Platvormitöö väärtustamine Eestis" oli lühiajaline 20-kuuline projekt, mille eesmärk oli aidata naasval teadlasel rajada Eestis edukas uurimisvoog ja -võrgustik. Mul on hea meel teatada, et projekt on selle eesmärgi edukalt saavutanud. Projekti käigus juhendasin magistranti, kes jätkab nüüd doktorant-nooremteadurina minu juhendamisel. Koos osaleme ka platvormitöö teemalises granditaotluses koostöös Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli teadlastega. Seega projektis alustatud teadustöö jätkub ning ülikooli kaasfinantseerimise toel on sellel pikaajaline mõju jätkusuutliku platvormitöö tulevikule Eestis. Lisaks järgmise põlvkonna teadlaste ning teaduskoostöö arendamisele on projekt toonud kaasa märkimisväärseid tulemusi avaldamise, levitamise ja jätkuprojektide taotluste osas: (1) Magistritöö avaldamine: Toikka, A. (2023). "Platvormipõhise juhutöö väärtus töötajate ja ühiskonna seisukohast Bolti näitel", Majandusteaduskond, TalTech. (2) Arvamusartikkel Eesti meedias: Toikka, A. & Stein, M-K. (2023). "TTÜ teadlased: platvormitöötajate alaväärtustamine varjutab ükssarviku edulugu." Novaator. (3) Osalemine projektitaotluses: RITA-PLATV2 2024 "Platvormitöö mõjud ja tuleviku suunad Eestis." Need tulemused on peamiselt suunatud avaliku diskursuse kujundamisele platvormitöö ja selle osalejate ümber Eestis. Arvestades, et koos A. Toikkaga jätkame seda uurimistööd tema doktoritöö raames, oleme otsustanud koguda andmeid ka peale projekti lõppemist, et sihtida avaldamist tipp-ajakirjades. Projekti esialgseid tulemusi esitasime tagasiside saamiseks pre-ECIS (European Conference of Information Systems) Changing Nature of Work töötoas (2023) Kristiansandis, Norras.