Projektid

Euroopas diagnoositakse igal aastal veerand maailma vähijuhtumitest, mis teeb vähist piirkonna teise peamise surma ja haigestumise põhjuse südame-veresoonkonnahaiguste järel. Kui me ei võta otsustavaid meetmeid, suureneb vähisurmade arv ELis 2035. aastaks enam kui 24%, muutes vähi ELi peamiseks surmapõhjuseks. Piiriülene koostöö saab sellele väljakutsele vastu astuda, ühendades andmeid erinevatest allikatest ja vormidest ning tuues esile väärtuslikke teadmisi, mis süvendavad meie arusaama vähist. Kuid eetilised, juriidilised ja riiklikud regulatsioonid, samuti andmetele juurdepääsu protsessid – sealhulgas ELi isikuandmete kaitse üldmääruse (GDPR) erinevad tõlgendused – loovad olulisi takistusi. Euroopa vähiga seotud uurimistaristute tehnilised koostalitlusprobleemid ning patsientide ja kodanike õigus kontrollida, kes ja milleks nende isikuandmeid kasutab, muudavad andmete jagamise veelgi keerukamaks. Projekt pakub Euroopa teadlastele, VKEdele ja uuendajatele detsentraliseeritud koostöövõrgustikku nimega „UNCAN-CONNECT“ vähiteaduse tarbeks. See koosneb nii tehnilistest komponentidest kui ka valitsemis-, vastavus- ja tegevusraamistikust, mis põhineb UNCANi tegevusplaanil, eesmärgiga see ka tegelikult ellu viia. Eesmärk on hõlbustada juurdepääsu vähiandmetele, edendada avatud teadust ja muuta vähiteadust ning -ravi revolutsiooniliselt, kaasluues avatud lähtekoodiga „föderatsioonide föderatsiooni“ platvormi. Seda arendatakse konkreetsete kasutusjuhtude põhjal, keskendudes kuuele peamisele vähitüübile: pediaatriline vähk, lümfoidsed kasvajad, kõhunäärmevähk, munasarjavähk, kopsuvähk ja eesnäärmevähk, tehes aktiivset koostööd erinevate sidusrühmadega, sealhulgas teadlaste, VKEde, tööstuslike lõppkasutajate ja kodanikega. Projekt tugineb olemasolevatele Euroopa teadustaristutele nagu BBMRI ning algatustele nagu EOSC4CANCER, CanSERV, EUCAIM, et võimaldada sujuvat andmete salvestamist, jagamist, töötlemist ja neile juurdepääsu liikmesriikide ja seotud riikide vahel. See lähenemine soodustab koostalitlust ja koostööd, kiirendades arengut vähiteaduses. See tegevus on osa 2022. aastal loodud Vähimissiooni projektiklastrist „Mõistmine“.

Funktsionaalsete toitude kasutamine seedetrakti tervise toetamiseks on kiiresti arenev valdkond. Projekti eesmärk on arendada uusi tervist toetavaid toidulahendusi, kasutades postbiootikume ehk bakterite toodetud bioaktiivseid ühendeid. Erinevalt probiootikumidest ei sisalda need elusaid baktereid, mistõttu on nende kasutamine ohutum ja tehnoloogiliselt lihtsam. Projekt keskendub uuel Ligilactobacillus salivarius tüvel, millel on näidatud põletikuvastane toime, võime pidurdada kahjulikke muutusi maorakkudes ning vähendada vähirakkude isetaastumist nii rakukultuuris kui ka rakuvabas supernatandis. Samuti on tüvel potentsiaali pidurdada H. pylori kasvu. Uuritakse, millised ühendid neid toimeid vahendavad ning kuidas nende toime säilib toidutöötlemisel. Hinnatakse ka nende mõju lõpptoodete säilivusele. Tulemusi valideeritakse erinevates toidumaatriksites ja tootmisprotsessides, sh erinevate toormete fermenteerimisel. Projekti tulemusena luuakse uued funktsionaalsed toidulahendused.

Rakendame füüsika ja inseneeria saavutusi ja meetodeid praktilise raadiospektroskoopia arendamiseks. Metaboliitide abil uurime diabeeti ja kardiovaskulaarsed hälbed, arendame universaalset tehistarka diagnostikat Alzheimeri ja Parkinsoni tõve varajaseks tuvastamiseks ning kemoteraapia monitooringuks. Uus riistvara, mis baseerub mehhaanilisel rotatsioonil kuni 15 miljonit pööret minutis, objekti mitmeteljelisel pöörlemisel, samuti elektronspinni tugeva polaristastiooni ja 1.2 GHz NMR magnetite kasutamisel, peaks tagama piisava lahutuse ja tundlikkuse et TMR oleks praktiliselt rakendatav laialdaselt biomeditsiinis, elektrokeemias ja materjaliteaduses.

Helicobacter pylori (HP) on üks maailma levinumaid kroonilisi baktereid, mis nakatab ligi 50% täiskasvanutest ning on seotud gastriidi, maohaavandite ja maovähiga. Antibiootikumravi efektiivsust vähendab kasvav antibiootikumiresistentsus, mistõttu on vaja looduslikke ja mikrobioomi säästvaid alternatiive. Projekti eesmärk on arendada funktsionaalne toidulahendus, kasutades Ligilactobacillus salivarius LKR192 tüve, millel on tõendatud põletikuvastane ja HP kasvu pärssiv toime. Tüvi on isoleeritud inimese maost, genoomiliselt ohutuks hinnatud ning sobib kasvatamiseks erinevates kohalikes toidumaatriksites (nt porgandimahla jääk, vadak, okara). Projekti käigus hinnatakse tüve eluvõimet ja stabiilsust, arendatakse TRL 5 tasemel prototüüp ning kaardistatakse turupotentsiaal ja IPR-võimalused. Lahendus ühendab tervisetehnoloogia ja kohalike ressursside väärindamise, pakkudes alternatiivi toidulisanditele ning edendades ringmajandust ja teaduspõhist toidutööstust.