Projektid

Maitseretseptorite seondumiskineetika ja interaktsioonid fookusega magusaretseptoril T1R2/T1R3
Aasta: 2026 - 2030
Suhkru liigtarbimine on üks peamisi põhjuseid, miks südame-veresoonkonna haigused ja 2. tüüpi diabeet on jõudnud pandeemiliste mõõtmeteni. Kuigi ilmne lahendus oleks süüa vähem ja teha tervislikumaid elustiili valikuid, jääb magus maitse ikkagi ihaldusväärseks. Tarbitavate kalorite hulga vähendamiseks kasutatakse laialdaselt kunstlikke magusaineid. Samas kahtlustatakse neist mitmeid terviseriskides ning paljud ei maitse sama hästi kui sahharoos, jättes sageli suhu pika kõrvalmaitse. Uute magusainete arendust takistab mõõdetavate andmete nappus, mis iseloomustaks ideaalset kalorivaba magusainet. Antud projekti eesmärgiks on välja töötada biokeemilised analüüsid nende mõõdikute määramiseks, et aidata luua uusi, tervislikke, jätkusuutlikke ja hea maitsega magusaineid.
Toiduinnovatsiooni Tehnoloogiate infrastruktuur
Aasta: 2025 - 2029
Soolemikrobioomitüübist lähtuv ja jätkusuutlik täppis-toitumisstrateegia kiudainete tarbimise suurendamiseks ja tervisenäitajate parandamiseks
Aasta: 2024 - 2028
Heaoluühiskonnas on kiudainete tarbimine oluliselt madalam toitumissoovitustes toodust, mis häirib soolemikrobioota tasakaalu ning vähendab kasulike bakteriaalsete ühendite teket seedetraktis. Bakterid toodavad ka gaase, mis tundlikel inimestel, sealhulgas ärritunud soole sündroomi (IBS) patsientidel, põhjustavad häirivaid ja ka töötamist takistavaid seedetrakti sümptomeid, mille tulemusel välditakse kiudainerikkaid toite. Gaasi moodustumise hulk ja mustrid on väga individuaalsed ja omavahel seotud soolestiku parameetritega nagu pH ja soole läbikäigukiirus. FIBRE-MATCH projektis töötatakse välja ja valideeritakse tehnoloogia, mis võimaldab sobitada soolemikrobioomi alatüübid kiudainete tüüpidega optimaalseks bakteriaalsete ühendite, sh gaaside moodustumiseks. Projektis kaardistatakse peamised eurooplastel levinud kiudaineid lagundavad mikrobioomitüübid, kasutades kaasaegseid oomikameetodeid, tervise- ja toitumisandmeid ja bakterite andmebaaside andmeid. Ainevahetuse fenotüüpide tuvastamiseks kasutatakse ka laborimeetodeid optimaalse gaasi ja hapete suhete leidmiseks. Nende põhjal töötatakse välja kiudainerikaste fermenteeritud toitude prototüübid, mille mõju inimese tervisele, mikrobioomi muutustele ja hapete ning gaasi tootmisele uuritakse nii tervetel kui ka IBS patsientidel toitumisuuringutes. Projektis töötatakse välja uudne kiudainete keemilise koostise andmebaas toiduainetes, et võimaldada toitumise ja mikrobioomi koostoimete analüüsi funktsionaalsel ja molekulaarsel tasandil. Projekti koduleht: fibrematch.eu
Ligniinist lõhkematerjalide ja raketikütuste saamine
Aasta: 2025 - 2027
Sõjalised süsteemid on muutunud üha keerukamaks, nõudes kaitses täiustatud materjalide kasutamist. Kuna Euroopa riigid ei suudaks hetkel pidada kõrge intensiivsusega sõda, nagu Venemaa sissetung Ukrainasse, on sõjaliste ja kaheotstarbeliste kaupade (nt laskemoon ja energiamaterjalid) mitmekesistamine ja tootmismahtude suurendamine kriitilise tähtsusega Ligniin – maailmas teine kõige rikkalikum biopolümeer pärast tselluloosi – on saadav biomassist, turbast või kõrvalsaadusena tselluloosi- ja paberitööstusest ning põllumajandusjäätmetest. Seda saab muuta jätkusuutlikeks, kõrge väärtusega toodeteks. Ainsa fenoolse biopolümeerina on ligniin pälvinud märkimisväärset tähelepanu fossiilsete ressursside alternatiivina. See on kergesti kättesaadav ja selle tootmine ei sõltu kaevandustest ega töötlemistehastest, ja toetab vajalike materjalide mitmekesistamist. See teeb ligniinist väärtusliku ja jätkusuutliku tooraine, mis aitab ületada lünki ja/või tagada tarneahela kindluse, eriti kui lõhkeained toodetakse fossiilsetest allikatest, sealhulgas hiljuti Eestis tähelepanu pälvinud põlevkivist Ligniini kui biopõhise lõhkeaine allikat on tugevalt alahinnatud, eriti kui seda on modifitseeritud nitreerimise teel. Nitro-rühmade lisamine ligniinile koos selle kohapealse depolümeriseerimisega suurendab ühendi energiasisaldust ja jõudlust lõhkeainete ja raketikütuse lisandina. Projekti (I etapp) fookuses on ligniinipõhiste kõrge energiaga materjalide töötlemise protsess ja skaleeritavus termobaarsete lõhkeainete, raketikütuste jms jaoks, tuginedes Eesti kohalikule tarneahelale ning saadud ühendite jõudluse hindamine reaalses keskkonnas.
COST projekt PIMENTO
Aasta: 2021 - 2025
Eesmärgiks on kaardistada inimeste fermenteeritud toitude tarbimisharjumused 34 Euroopa riigis.
Hüpertriglütserideemia ravimikandidaatide uurimine
Aasta: 2024 - 2025
Kasutades pinnaplasmonite resonantsi ja kalorimeetriat testiti hüpertriglütserideemia ravimikandidaatide seostumist lipoproteiinlipaasile