Projektid

See ettepanek tegeleb kiireloomulise vajadusega asendada fossiilsetest süsinikuallikatest valmistatud plastid toidutootmissüsteemides, arendades looduspõhiseid ja biolagunevaid materjale. Interdistsiplinaarse teadustöö ja uuendusliku disaini kaudu soovime luua loodusest inspireeritud toidupakendeid, mis mitte ainult ei vähenda keskkonnamõju, vaid avavad ka uusi võimalusi jätkusuutlikuks toidutootmiseks. Säilitades traditsiooniliste plastide funktsionaalsed eelised ning tagades toote elutsükli jooksul biolagunevuse ja jätkusuutlikkuse, loome eeldused fossiilset süsinikku sisaldavate plastide asendamiseks. Meie eesmärk on olla teerajajaks faagide kasutuselevõtul antimikroobsete toimeainetena toidupakendites, jagades oma PhagTec-i doseerimissüsteemi ja Bio4Pack-tehnoloogiat teiste rühmadega selle rahastusprogrammi raames. See võimaldab tehnoloogia rakendamist ka põllumajanduse, keskkonna ja meditsiini valdkondades. Bakteriaalne saastumine, eriti Salmonella, Campylobacter’i ja Listeria poolt, on oluline probleem linnuliha tarbimisel, vähendades säilivusaega ning suurendades toidujäätmete ja mittelagunevate pakendite hulka. Bio4Pack pakub biolagunevaid ja nutikaid pakendilahendusi, mis on valmistatud looduspõhistest polümeeridest. Uuenduslik PhagTec-i doseerimissüsteem vabastab faage patogeeni proteaaside tuvastamisel (spetsiifiliselt Salmonella suhtes), pakkudes antimikroobset kaitset ja vähendades vajadust antibiootikumide järele. Loodusest inspireeritud faagkattega pakendid on tarbijale ohutud, keskkonnasõbralikud ning tagavad pikaajalise kaitse patogeenide vastu, olles samal ajal täielikult komposteeritavad. Meie mitmetahuline lähenemine hõlmab ekspertidest koosnevat nõuandekogu, kuhu kuuluvad põllumajanduse, tööstuse, faagitehnoloogia, elutsükli analüüsi (LCA) ja regulatiivsete nõuete spetsialistid, samuti koostööd teiste EL-i rahastatud projektidega. Pakume välja interdistsiplinaarse strateegia, mis hõlmab lühiajalisi teadusmissioone, üritusi ja veebipõhiseid häkatone, et maksimeerida projekti mõju ning vastata taotlusvooru eesmärkidele.

OSCD andmeil seisab Eesti silmitsi rasvumise ja diabeedi laia levikuga, WHO andmeil on iga viies laps ülekaaluline. Seetõttu tuleb aidata inimestel vähendada suhkru, soola ja rasva tarbimist, mis on seotud ülekaalulisuse, diabeedi ja südame-veresoonkonna haigustega. Eesti toidutööstus on juba täna pühendunud toidu reformuleerimisele, muutes toidutooteid tervislikumateks. Näiteks muffin, mis on seni olnud meeli ülendav magustoit, on nüüd muutunud vähendatud suhkru ja rohke kiudainega Nutriscore B-väärtusega toiduks. Siiski on selliste toodete tervisemõju märgatav alles siis, kui maitse on sama meeldiv ja tarbijad uued tooted omaks võtavad. Käesolev toidukoostise reformuleerimise projekt uurib magusamaitselisi looduslikke peptiide ja oligosahhariide, mis asendaksid lisatud suhkruid; lõhnaühendite ja soolase maitse sünergiat vähendamaks soola; ning rasvade mõju maitsele. Projekti eesmärk on avaldada positiivset mõju rahvatervisele, tegemata kompromisse maitses, kvaliteedis ja ohutuses.

Uurimisvaldkond: Arendab keskkonnasõbralikke mitte-termilisi töötlusmeetodeid (HIPEF, HHP), et parandada taimsetes mahlades toiduohutust, toitainete säilimist ja probiootikumide elujõulisust, rõhuga tööstuslikul skaleeritavusel. Spetsialiseerumine: • Põhisuund: Mitte-termiliste tehnoloogiate (HIPEF+HHP) kombineerimine sünergilise toime saavutamiseks – ensüümide inaktiveerimine, seotud bioaktiivsete ühendite (nt karotenoidid) vabastamine ning probiootikumide stabiliseerimine happelistes ja toitainerikastes mahlades. • Teisene suund: In vitro seedemudelite rakendamine bioaktiivsete ühendite imendumise hindamiseks ning protsesside optimeerimine tööstuslikuks kasutuselevõtuks. Panus: Juhib HIPEF+HHP protsessikatsete kavandamist ja läbiviimist ning teostab HPLC/MS analüüse bioaktiivsete ühendite vabanemise ja seedestabiilsuse hindamiseks. Seob laboriuuringud jätkusuutliku toidutöötlemisega, toetades toitainerikaste, jäätmeid vähendavate ja tarbijasõbralike uuenduste loomist.

Programmi abil toetatakse toidu töötlemise ettevõtete rohepöördeks vajalike oskuste arendamist. Tegevuse käigus toetakse roheoskuste õpetamisega seotud õppesisu ajakohastamist kõrg- ja kutsehariduses, täiend- ja ümberõpet roheoskuste arendamiseks, et valmistada ette laiemate rohemajandust puudutavate teadmiste ja oskustega tööjõudu uute tehnoloogiate ja lähenemisviiside kasutuselevõtuks, samuti kutsestandartide ja oskusprofiilide ajakohastamist või vajadusel uute loomist ning kutseõpetajate-õppejõudude täienduskoolitust.

Olemasolevad tahkefaasilised fermentatsioonisüsteemid ei võimalda tagada protsessi optimaalset hapnikuvarustust ja temperatuuri, nendele on iseloomulikuks kõrge mikroobne saastumisoht. Antud projektis püüame välja arendada lihtsa ja odava seente kottkasvatuse süsteemi, kus need puudused on kõrvaldatud. Selle tulemusel kiireneb seeneniidistiku kasv ja paraneb saagis. Süsteem on universaalne, võimaldab lisaks seene mütseeli ja seente kasvatamisele viia läbi ka kõrge temperatuurilist komposteerimist. Kultiveerimissüsteem kasutab steriliseerimiseks ja kasvatamiseks 20 - 200 L polüpropüleenist kotti, mis varustatud multifunktsionaalse hermeetilise peaga, mis võimaldab: i) aseptilist inokuleerimist, ii) aereerimist ja jahutamist iii) mõõta ja reguleerida substraadi temperatuuri, hapniku sisaldust ja tarbimist iv) teostada vajadusel substraadi segamist. Protsessi juhtsüsteem: i) digitaliseerib andurite signaalid ja kommunikeerub arvutiga ii) võimaldab vähemalt 4 fermenteri juhtimist.

Projekti eesmärk on edendada rahvusvahelist koostööd teraviljataimi nakatavate viiruste diagonoosimise ja epidemioloogia-alastes uuringutes. Selgitame välja, millised teraviljaviirused on regioonis levinud ning millised on nende viiruste siirutajad ja reservuaarperemehed. Lähtuvalt uuringute tulemustest, kavatseme arendada diagnostilisi meetodeid olulisemate viiruspatogeenide tuvastamiseks.

Säilivusaja pikendamine on oluline abinõu toidu kadude vähendamiseks kaubandusvõrgus ja tarbimisel ning annab ligipääsu kaugematele turgudele. Meetmed säilivusaja pikendamiseks on otseselt seotud toidu ohutuse ja kvaliteediga; seejuures on toidu sensoorsed omadused parimad teatud optimaalses säilitamistingimuste vahemikus. Kuigi inimese maitsemeeled on loodud tuvastama toiduga seotud ohuriske, ei taga hea maitse tingimata toidu ohutust ja vastupidi. Eriti suured on ohud jahutatud mittepastöriseeritud ja vähehappeliste toodete korral. Tarne- ja kaubandusvõrgus kasutatav temperatuur 2–6°C ei takista toidu riknemist põhjustavate bakterite kasvu ja piirab säilivusaega. Käesolevas projektis uuritakse erinevaid tehnilisi võimalusi pikendamaks toidu säilivusaega, vähendamata sealjuures ohutust ja kvaliteeti: aseptilise ja/või inertse N2 keskkonna, kiire jahutamise, külmumist inhibeerivate valkude, hoiustamistemperatuuride -2-0°C kasutamine ning oluliste maitsekomponentide kontrollimine.

Tahkefaasi fermentatsioon (TFF) on üks keskkonnasõbralikumaid toidu väärindamise tehnoloogiaid. Idamaades on TFFi kasutatud aastatuhandeid aeroobsete hallitusfermentatsioonide läbiviimiseks, suurendamaks raskesti seeduva tooraine toiteväärtust. Läänemaailmas on need kasutust leidnud leiva, juustu, ja liha maitsete parandamisel. Antud projekti eesmärgiks on edasi arendada TFF meetodeid, mis võimaldavad kasutada toidu kaassaadusi (näiteks õlleraba, vadak, nisukliid) biokontrolli agentidena kasutatavate mikroobikultuuride tootmisel, kas substraatide või kandjatena. Biokontrolli agentideks on propioonhappebakterid ja hallitusseened ja nende spoorid. Propioonhappebakterid ja nende poolt toodetav propioonhape omavad potenstiaali leivatoodete säilivusaja pikendamisel, samal ajal kui hallitusseente (C. rosea, Trichoderma) spoore kasutatakse biopestitsiididena. TFFi optimieerimiseks on plaanis välja töötada uudne bioreaktor, mis võimaldab kontrollida T, pH, pO2 ning rakkude kasvukiirust.