Projektid

MOVE-X on 3-aastane projekt virtuaalsete vahetusprogrammide platvormi arendusena professionaalse kultuuride vahelise koostöö, kogemuste vahetamise ning kõrgetasemelise hariduse teenuste kindlustamiseks

Projekti käigus võetavate meetmete peamine ulatus hõlmab suutlikkuse suurendamise algatusi valitud kõrgharidusasutustes, mille peamine eesmärk on parandada ja ühtlustada ettevõtliku mõtteviisi, innovaatilise andekuse ja suure mõjuga ekspertiisi mõistmist ja praktikat.

Projekti eesmärgiks on tõsta spetsialiseeritud tööjõu elektrisüsteemide ja -seadmete diagnostika ja seire alast kvalifikatsiooni projekti partnerriikides. Selleks luuakse valdkonna õppeks olulisi innovaatilisi õpetamis- ja õppemeetodeid, mille abil vähendatakse eriala ekspertteadmiste puudujääki ning tõstetakse projekti valdkonna olulisust tööjõuturul ja ühiskonnas. Projekt aitab Nepalil ja Bhutanil luua kohalik spetsialiseeritud ekspertteadmisi omav inimressurss elektriseadmete alases seires ja diagnostikas, vähendades sõltuvust väliskonsultantidest. Peamiseks eesmärgiks on edendada probleemõppel põhinevat õpetamist ja õpet Nepalis ja Bhutanis kasutades Euroopa partnerülikoolide pikaaegset kogemust valdkonnas, samal ajal võimaldades Euroopa partnerülikoolidel uuendada oma vastavaid õppematerjale ning edendada üliõpilasvahetust ja teaduskoostööd projekti partnerite vahel.

Projekti eesmärk on hinnata uue väljatöötatud pumba kaladele sobivust ja võrrelda kalade kahjustuste määra läbipääsu ajal Kudensee pumbajaama olemasoleva pumbaga.

Projekt keskendus Eestis kättesaadava puiduressursi ja selle väärindamise võimaluste terviklikule kaardistamisele, et toetada riiklikku eesmärki suurendada puidu väärtusahelat, tugevdada biopõhist majandust ning panustada kliimaneutraalsuse saavutamisse. Uuringu eesmärk oli hinnata Eesti puiduressurssi aastani 2050, analüüsida sobivaid keemilise, mikrobioloogilise ja mehhaanilise töötluse tehnoloogiaid ning pakkuda välja realistlikud puidu väärindamise arengusuunad Eesti tingimustes. Töö käigus kaardistatakse Eesti sisene ning potentsiaalselt imporditav puiduressurss, arvestades puuliike, sortimente ja looduskaitselisi piiranguid ning Eesti raiemahtu (10 mln m³ aastas). Ressurss hinnatakse eraldi metsaomanike gruppide lõikes, sh RMK, erametsaomanikud ja tööstuslikud suuromanikud. Koostatakse ülevaade puidu keemilise ja mikrobioloogilise väärindamise tehnoloogiatest (TRL 6–9) ning nende võimalikest tootegruppidest generatsioonide kaupa. Analüüsitakse Eesti tingimustesse sobivaid fraktsioneerimis- ja lõpptoodete tootmise tehnoloogiaid, arvestades kättesaadava puiduressursi mastaapi, tarneahela jätkusuutlikkust, tööjõuvajadust, investeeringuvõimekust ja kliimapoliitika eesmärke (sh CO₂ sidumine ja LULUCF metoodika). Hinnati ka täiendavate bioressursside, vee- ja energiatarbe ning muude võtmetegurite mõju potentsiaalsele tootmise rajamisele. Projektis käsitletakse insener-tehnilise ja keemiaoskustega tööjõu vajadust ning tulevikuprognoosi, tuginedes OSKA varasematele analüüsidele. Samuti hinnatakse labori- ja teadusarenduse infrastruktuuri arendamise vajadusi, arvestades puidu väärindamise fookustippkeskuse loomist ning Metrosert ASi biorafineerimise arenduskeskuse valmimist. Tulemused annavad tervikliku ülevaate puiduressursi kasutamise strateegilistest võimalustest ning soovitused, kuidas kujundada Eestis konkurentsivõimelist puidu väärindamise väärtusahelat, mis looks kõrget lisandväärtust ja toetaks kliimaneutraalse majanduse eesmärke.

Projekti "Universaalse andmemudeli ja raviteekondade järjepidevuse standardi väljatöötamine lähtudes rahvusvahelisest uue põlvkonna terviseinfosüsteemide standarditest" eesmärk on leida sobiv mudel digitaalsetele terviseandmetele, mida saaks kasutada andmete kogumiseks ja säilitamiseks uue põlvkonna tervise infosüsteemis ja rakendada sama mudelit teistes suuremahulistes elektroonilistes terviselugudes. Andmemudel on aluseks tervishoiutöötajatele digitaalsete otsuste tugisüsteemide kasutamiseks elektroonilise terviseloo kontekstis. Andmemudeli määratlemine tooks kaasa elektrooniliste terviselugude protsesside väljatöötamise, kus iga eriala/terviseprobleemi kohta määratletakse minimaalne terviseseisundi andmete komplekt, et võimaldada tõenduspõhiste otsuste tegemist. Määratletud terviseseisundi andmeid on omakorda vaja ravi järjepidevuse protsesside arendamiseks ja tehisintellekti treenimiseks ning intuitiivsete elektrooniliste terviselugude arendamiseks.

STP15 "Töö, mis väärib tegemist? Platvormitöö väärtustamine Eestis" oli lühiajaline 20-kuuline projekt, mille eesmärk oli aidata naasval teadlasel rajada Eestis edukas uurimisvoog ja -võrgustik. Mul on hea meel teatada, et projekt on selle eesmärgi edukalt saavutanud. Projekti käigus juhendasin magistranti, kes jätkab nüüd doktorant-nooremteadurina minu juhendamisel. Koos osaleme ka platvormitöö teemalises granditaotluses koostöös Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli teadlastega. Seega projektis alustatud teadustöö jätkub ning ülikooli kaasfinantseerimise toel on sellel pikaajaline mõju jätkusuutliku platvormitöö tulevikule Eestis. Lisaks järgmise põlvkonna teadlaste ning teaduskoostöö arendamisele on projekt toonud kaasa märkimisväärseid tulemusi avaldamise, levitamise ja jätkuprojektide taotluste osas: (1) Magistritöö avaldamine: Toikka, A. (2023). "Platvormipõhise juhutöö väärtus töötajate ja ühiskonna seisukohast Bolti näitel", Majandusteaduskond, TalTech. (2) Arvamusartikkel Eesti meedias: Toikka, A. & Stein, M-K. (2023). "TTÜ teadlased: platvormitöötajate alaväärtustamine varjutab ükssarviku edulugu." Novaator. (3) Osalemine projektitaotluses: RITA-PLATV2 2024 "Platvormitöö mõjud ja tuleviku suunad Eestis." Need tulemused on peamiselt suunatud avaliku diskursuse kujundamisele platvormitöö ja selle osalejate ümber Eestis. Arvestades, et koos A. Toikkaga jätkame seda uurimistööd tema doktoritöö raames, oleme otsustanud koguda andmeid ka peale projekti lõppemist, et sihtida avaldamist tipp-ajakirjades. Projekti esialgseid tulemusi esitasime tagasiside saamiseks pre-ECIS (European Conference of Information Systems) Changing Nature of Work töötoas (2023) Kristiansandis, Norras.

Projekti eesmärk on täiustada Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlusega seotud kohtuotsuste jõustamist, koostades juhise EL-i liikmesriikide jõustamiseeskirjade kohta ning lihtsustades ja digitaliseerides jõustamismenetlusi.

Projekti peamine eesmärk on plokiaela kasutamine tarkade lepingute valdkonnas.

Konvergents globaalsetes väärtusahelates: ärimudelid, mõjutegurid ja mõjud poliitikale neljanda tööstusrevolutsiooni ajastul“ on multidistsiplinaarsele ja sektoritevahelisele vahetusprogrammile tuginev projekt, mis keskendub konvergentsiprotsessi (catching-up) lahkamisele riigi tasandil erinevate sektorite perspektiivist. Projekt analüüsib ärimudelite rolli globaalsetesse väärtusahelatesse sisenemisel, nendest õppimisel ja nende täiustamisel, eesmärgiga mõista tegureid ja väljakutseid, mis mõjutavad väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete võimekust areneda ja ajakohastada oma tegevust globaliseerunud majanduse kontekstis. Projekti tulemusel töötatakse välja poliitikatööriistad ja -raamistikud, mis toetavad teaduse ja innovatsiooni nutika spetsialiseerumise strateegia (RIS3) tulemuslikku rakendamist uue Euroopa 2020 strateegia valguses, keskendudes eelkõige madalama sissetulekuga Euroopa riikidele.

BoostEuroTeQ uurib Euroopa tehnoloogiaülikoolide õppe, teaduse ja innovatsioonitegevuse koosloome praktikatid ning kuidas need toetavad vastutustundliku ja jätkusuutliku arengu põhimõtteid.

Õpetajate ja õpilaste digitaalse valmisoleku arendamine virtuaalsete laborite kaudu on selle projekti üks peamisi eesmärke. Projekti raames töötame välja platvormi kontseptsiooni, mille kaudu saavad koolitajad koos õpilastega Interneti kaudu kaugjuurdepääsu STEM laboritele. ReSTELA projekti täiendav eesmärk on tugevdada digioskusi kaugjuurdepääsetavate STEM-laborite kaudu haavatavatele rühmadele, nagu maapiirkondades elavad inimesed (üliõpilaste koolitajad) või muudele rühmadele, kellel puudub rahaline suutlikkus või teadmised selliste süsteemide seadistamiseks. Läbi selliste lahenduste, keskendub projekt nii õppijate-õpetajate aja säästmisele kui ka uute ja täiustatud õppemeetodite edendamisele.