Heaoluühiskonnas on kiudainete tarbimine oluliselt madalam toitumissoovitustes toodust, mis häirib soolemikrobioota tasakaalu ning vähendab kasulike bakteriaalsete ühendite teket seedetraktis. Bakterid toodavad ka gaase, mis tundlikel inimestel, sealhulgas ärritunud soole sündroomi (IBS) patsientidel, põhjustavad häirivaid ja ka töötamist takistavaid seedetrakti sümptomeid, mille tulemusel välditakse kiudainerikkaid toite. Gaasi moodustumise hulk ja mustrid on väga individuaalsed ja omavahel seotud soolestiku parameetritega nagu pH ja soole läbikäigukiirus. FIBRE-MATCH projektis töötatakse välja ja valideeritakse tehnoloogia, mis võimaldab sobitada soolemikrobioomi alatüübid kiudainete tüüpidega optimaalseks bakteriaalsete ühendite, sh gaaside moodustumiseks. Projektis kaardistatakse peamised eurooplastel levinud kiudaineid lagundavad mikrobioomitüübid, kasutades kaasaegseid oomikameetodeid, tervise- ja toitumisandmeid ja bakterite andmebaaside andmeid. Ainevahetuse fenotüüpide tuvastamiseks kasutatakse ka laborimeetodeid optimaalse gaasi ja hapete suhete leidmiseks. Nende põhjal töötatakse välja kiudainerikaste fermenteeritud toitude prototüübid, mille mõju inimese tervisele, mikrobioomi muutustele ja hapete ning gaasi tootmisele uuritakse nii tervetel kui ka IBS patsientidel toitumisuuringutes. Projektis töötatakse välja uudne kiudainete keemilise koostise andmebaas toiduainetes, et võimaldada toitumise ja mikrobioomi koostoimete analüüsi funktsionaalsel ja molekulaarsel tasandil.
Projekti koduleht: fibrematch.eu
OSCD andmeil seisab Eesti silmitsi rasvumise ja diabeedi laia levikuga, WHO andmeil on iga viies laps ülekaaluline. Seetõttu tuleb aidata inimestel vähendada suhkru, soola ja rasva tarbimist, mis on seotud ülekaalulisuse, diabeedi ja südame-veresoonkonna haigustega. Eesti toidutööstus on juba täna pühendunud toidu reformuleerimisele, muutes toidutooteid tervislikumateks. Näiteks muffin, mis on seni olnud meeli ülendav magustoit, on nüüd muutunud vähendatud suhkru ja rohke kiudainega Nutriscore B-väärtusega toiduks. Siiski on selliste toodete tervisemõju märgatav alles siis, kui maitse on sama meeldiv ja tarbijad uued tooted omaks võtavad. Käesolev toidukoostise reformuleerimise projekt uurib magusamaitselisi looduslikke peptiide ja oligosahhariide, mis asendaksid lisatud suhkruid; lõhnaühendite ja soolase maitse sünergiat vähendamaks soola; ning rasvade mõju maitsele. Projekti eesmärk on avaldada positiivset mõju rahvatervisele, tegemata kompromisse maitses, kvaliteedis ja ohutuses.
Sõjalised süsteemid on muutunud üha keerukamaks, nõudes kaitses täiustatud materjalide kasutamist. Kuna Euroopa riigid ei suudaks hetkel pidada kõrge intensiivsusega sõda, nagu Venemaa sissetung Ukrainasse, on sõjaliste ja kaheotstarbeliste kaupade (nt laskemoon ja energiamaterjalid) mitmekesistamine ja tootmismahtude suurendamine kriitilise tähtsusega Ligniin – maailmas teine kõige rikkalikum biopolümeer pärast tselluloosi – on saadav biomassist, turbast või kõrvalsaadusena tselluloosi- ja paberitööstusest ning põllumajandusjäätmetest. Seda saab muuta jätkusuutlikeks, kõrge väärtusega toodeteks. Ainsa fenoolse biopolümeerina on ligniin pälvinud märkimisväärset tähelepanu fossiilsete ressursside alternatiivina. See on kergesti kättesaadav ja selle tootmine ei sõltu kaevandustest ega töötlemistehastest, ja toetab vajalike materjalide mitmekesistamist. See teeb ligniinist väärtusliku ja jätkusuutliku tooraine, mis aitab ületada lünki ja/või tagada tarneahela kindluse, eriti kui lõhkeained toodetakse fossiilsetest allikatest, sealhulgas hiljuti Eestis tähelepanu pälvinud põlevkivist Ligniini kui biopõhise lõhkeaine allikat on tugevalt alahinnatud, eriti kui seda on modifitseeritud nitreerimise teel. Nitro-rühmade lisamine ligniinile koos selle kohapealse depolümeriseerimisega suurendab ühendi energiasisaldust ja jõudlust lõhkeainete ja raketikütuse lisandina. Projekti (I etapp) fookuses on ligniinipõhiste kõrge energiaga materjalide töötlemise protsess ja skaleeritavus termobaarsete lõhkeainete, raketikütuste jms jaoks, tuginedes Eesti kohalikule tarneahelale ning saadud ühendite jõudluse hindamine reaalses keskkonnas.
Tunnustused
Riigi Teaduspreemia keemia ja molekulaarbioloogia alal tööde tsükli “Prostaglandiinide biosüntees korallides” eest