Mahendra Mohan

Publikatsioonid

Väljaanne: ChemSusChem
Autorid: Mohan, Mahendra Kothottil; Silenko, Oleg; Krasnou, Illia; Volobujeva, Olga; Kulp, Maria; Ošeka, Maksim; Lukk, Tiit; Karpichev, Yevgen
Aasta: 2024
Väljaanne: ACS Omega
Autorid: Mohan, Mahendra Kothottil ; Krasnou, Ilia; Lukk, Tiit; Karpichev, Yevgen
Aasta: 2024
Väljaanne: ACS Omega
Autorid: Mohan, Mahendra K.; Kaur, Harleen; Rosenberg, Merilin; Duvanova, Ella; Lukk, Tiit; Ivask, Angela; Karpichev, Yevgen.
Aasta: 2024

Projektid

Aasta: 2024 - 2025
Eesti olulisest maavarast, turbast, toodetakse hetkel peamiselt kasvusubstraate, mida eksporditakse Euroopa põllumajandusele. Pakume lisaks tehnoloogilisi lahendusi turbatootmise kaas/jääkproduktidest kõrge lisandväärtusega materjalide tootmiseks. Uurime ja rakendame kahte erinevat eksperimentaalset keemilist turba väärindamissuunda. Esiteks, süsiniknanomaterjalide tootmine, mille lai kasutusvaldkond ulatub biomeditsiinitehnikast optika ja elektroonikakomponentideni. Teiseks, ligniinipõhiste polümeeride tootmine keemiatööstuse tooraineks, bioplastiks või filtermaterjaliks. Mõlemad saadavad tooted seovad pikemaajaliselt süsinikku ning aitavad vähendada turbatööstuse süsinikujalajälge.
Aasta: 2020 - 2023
Puit kui tööstuslikult enimkasutatav lignotselluloosse biomassi vorm on rikkalikuks allikaks kolmele looduses levinumaile biopolümeerile – tselluloosile, hemitselluloosile ja ligniinile. Kui tselluloosi on puidus protsentuaalselt umbes 40-50% kuivmassist, siis ligniini hulk puidus varieerub liigiti 10-35%. Aastakümneid on ligniini käsitletud kui ebamugavat kõrvalprodukti, millest on püütud vabaneda. Oma unikaalse polüfenoolse koostise tõttu on ligniinis hakatud viimase kümnendi jooksul nägema taastuvat, naftale alternatiivset, toorainet. Projekti raames töötatakse välja ligniini ja tselluloosi ekstrahheerimise ja fraktsionerimise tehnoloogiad, kus toormeks on väheväärindatud pleegitatud kemi-termo-mehaanililine puitmass või puidutööstuse jäägid. Projekti tulemusena arendatakse välja praktilised ja keskkonnasõbralikud uued materjalid (nt. termoisolaatorid ja pindaktiivsed ained) ning identifitseeritakse ja iseloomustatakse ekstremofiilidest pärinevad uued tööstuslikud ensüümid.
Aasta: 2020 - 2021
On suur oht, et koroonaviirus (SARS-CoV-2 jt) jätkab erivormides oma levikut, k.a seda, et ta levib otseste kokkupuudete kaudu pindadega ning see asjaolu nõuab tõhusaid steriliseerimismeetodeid ja -materjale. Etanoolist on kasu otsesel kokkupuutel, kuid oleme desinfitseerimiseks välja töötanud erinevaid laiema kasutusvõimalustega pindaktiivseid materjale. Uued desinfitseerivad preparaadid sisaldavad biolagunevaid koostisosi, mis jäävad pinnale märksa kauemaks, et inaktiveerida baktereid, viiruseid, seeni ja materjaliviirusi, sh. koroonaviirus. Uute toodete valik sisaldab: (1) POM/PLA komposiite, mis on valmistatud sulatatud ekstrusioonimeetodil ja mis sobivad hästi haigla sisekeskkonna kattematerjaliks; (2) eeterlike õlide nanoemulsioone, mis annavad võimaluse ravimite reguleeritud kohaletoimetamiseks; (3) töödeldud ülihüdrofoobseid materjale, (4) ligniinipõhiseid materjale (geelidena ja kiledena), millel on ka antiviraalseid ja antibakteriaalseid omadusi. Tegemist on arenguvääriliste toodete klassiga, mida meie Eesti ettevõtjad saaksid kasutusele võtta.