Gruusias toodetakse ca 70 tuhat tonni mandariine aastas, millest eksporditakse umbes 50%. Kohalik mahlatööstus pressib enamuse riiki jäävast toorainest mahlaks. Mandariinimahla pressijääkide käitlemine põhjustab suuri keskkonnaprobleeme, kuna aunadesse kuhjatud materjalist imbub keskkonda happelisi laguprodukte ja eeterlikke õlisid. Pressijääk on rikkalik väärtuslike kemikaalide allikas ning projekti raames arendatakse välja tehnoloogiad nende keskkonnasõbralikuks eraldamiseks toorainest.
Puit kui tööstuslikult enimkasutatav lignotselluloosse biomassi vorm on rikkalikuks allikaks kolmele looduses levinumaile biopolümeerile – tselluloosile, hemitselluloosile ja ligniinile. Kui tselluloosi on puidus protsentuaalselt umbes 40-50% kuivmassist, siis ligniini hulk puidus varieerub liigiti 10-35%. Aastakümneid on ligniini käsitletud kui ebamugavat kõrvalprodukti, millest on püütud vabaneda. Oma unikaalse polüfenoolse koostise tõttu on ligniinis hakatud viimase kümnendi jooksul nägema taastuvat, naftale alternatiivset, toorainet. Projekti raames töötatakse välja ligniini ja tselluloosi ekstrahheerimise ja fraktsionerimise tehnoloogiad, kus toormeks on väheväärindatud pleegitatud kemi-termo-mehaanililine puitmass või puidutööstuse jäägid. Projekti tulemusena arendatakse välja praktilised ja keskkonnasõbralikud uued materjalid (nt. termoisolaatorid ja pindaktiivsed ained) ning identifitseeritakse ja iseloomustatakse ekstremofiilidest pärinevad uued tööstuslikud ensüümid.