Viktor Rjabtšikov

Kaasaegse tööstuse väljakutseks on leida parimad viisid inimese-roboti koostoimeks töökohtadel, et robotid suudaksid realiseerida tuginedes nii tehisintellektile kui ka inimestele parimaid lahendusi. Projekti eesmärgiks on aidata kaasa ettevõtete tootmisprotsesside robotiseerimisele, keskendudes inimese-roboti koostöö sotsiaalsetele ja psühholoogilistele aspektidele, et tööstuses töötav inimene tunneks end turvaliselt ja rahulolevana. Uurimissuunad on: - koostöörobootika katselabori loomine - robotiseeritud töökoha disain - inimese-roboti koostoime modelleerimine, mõjutegurite ja riskide hindamine ning analüüs. Eeldatavateks tulemusteks on metoodika ja valideeritud inimese-roboti koostoime mudelid, nende rakendamise oskus, mõjutegurite ja riskide hinnangud; väljaarendatud labor koos riistvara, tarkvara ja oskusteabega; kasutajakesksete disainilahenduste teenuste pakkumine. Kõik see viib turvalisema inimese-roboti suhtluseni, tõstes kasutajate usalduse robotiseeritud süsteemide vastu.

Võttes arvesse traditsiooniliste fossiilsete kütuste tööstuse suhteliselt madalat automatiseerimise ja robotiseerimise taset, on nimetatud valdkonna tööjõu suunamiseks kaasaegsesse tehnoloogilisse tööstussektorisse vajalik üsna mahukas ümberõpe. See on eriti oluline praegusel ajal, kui Euroopa Liidu initsiatiividest lähtuvalt on oodata fossiilsete kütuste tööstuse järkjärgulist sulgemist. Seega, on vajalik sektorist vabanevate töötajate ümberõpe, et tööjõu kompetents vastaks tänapäevase mehhatroonika ja Tööstus 4.0 arusaamadega tugevalt seotud tootva tööstuse vajadustele. Et tööstuse poolt seatud kompetentsi tingimustele vastata, on töötatakse käesolevas projektis välja just varsti vabanevale tööjõule sobivad ümberõppe kursuses. Valdkonnad, mida kursused katavad on elektriajamid, automaatika, robootika, jõuelektroonika ning tööstuslike süsteemide olukorraseire. Need valdkonnad on omavahel tugevalt seotud ja kohati kattuvad. Lisades ahelasse ühisnimetajana IKT, võib neid valdkondi nimetada põhilisteks tehnoloogilisteks sammasteks, millele toetub kogu kaasaegne mehhatroonikale suunatud tööstus.

Isejuhtivad autod ei ole enam tuleviku tehnoloogia, vaid juba reaalne ülemaailmne tehniline trend. Isejuhtiva sõitmise edasiareng nõuab ka energiatõhususe optimeerimist. Sageli ei pöörata tähelepanu isejuhtivate elektrisõidukite veosüsteemide optimeerimisele autonoomsete ja seireandurite abil. Taotluse eesmärk on välja töötada testplatvorm energiasüsteemi hindamiseks ja optimeerimiseks. Eesmärgi saavutamine nõuab mitmete katseplatvormide ja digitaalsete kaksikute arendamist. Digitaalne kaksik koosneb kolmest komponendist - reaalse maailma füüsilistest üksustest, selle virtuaalsetest mudelitest ja ühendatud süsteemist, mis paneb kaks maailma kokku.