Projektid

Projekti eesmärk on edendada elektrilise jõuseadme digikaksiku tehnoloogiat (DT), mida kasutatakse tarkvara poolt juhitavate elektrisõidukite (SDEV-de) arenduses, käsitledes eeskätt DT rakendusi adaptiivsuse ja intelligentsuse tasandil. Projekt lähtub vajadusest pakkuda tõhusaid katsetamis- ja hindamismeetodeid elektriliste tõukejõuseadmete jaoks kooskõlas ELi puhtale energiale ülemineku eesmärkidega. Projektiga soovitakse kiirendada DT-tehnoloogia arengut, toetamaks SDV tehnoloogiat täiustatud modelleerimise, andmete kogumise, asjade interneti integreerimise ja süsteemi optimeerimise abil. Peamised väljakutsed hõlmavad elutsükli haldamist, andmete töötlemist ja reaalajas suhtlust füüsiliste ja virtuaalsete süsteemide vahel. Projekt hõlmab täiustatud modelleerimist, andmete kogumist, asjade interneti ja side infrastruktuuri, süsteemide integreerimist, optimeerimist ning tehnoloogia tutvustamist.

Kaasaegse tööstuse väljakutseks on leida parimad viisid inimese-roboti koostoimeks töökohtadel, et robotid suudaksid realiseerida tuginedes nii tehisintellektile kui ka inimestele parimaid lahendusi. Projekti eesmärgiks on aidata kaasa ettevõtete tootmisprotsesside robotiseerimisele, keskendudes inimese-roboti koostöö sotsiaalsetele ja psühholoogilistele aspektidele, et tööstuses töötav inimene tunneks end turvaliselt ja rahulolevana. Uurimissuunad on: - koostöörobootika katselabori loomine - robotiseeritud töökoha disain - inimese-roboti koostoime modelleerimine, mõjutegurite ja riskide hindamine ning analüüs. Eeldatavateks tulemusteks on metoodika ja valideeritud inimese-roboti koostoime mudelid, nende rakendamise oskus, mõjutegurite ja riskide hinnangud; väljaarendatud labor koos riistvara, tarkvara ja oskusteabega; kasutajakesksete disainilahenduste teenuste pakkumine. Kõik see viib turvalisema inimese-roboti suhtluseni, tõstes kasutajate usalduse robotiseeritud süsteemide vastu.

Inseneriakadeemia on Haridus- ja teadusministeeriumi ellukutsutud ja Euroopa Sotsiaalfondist rahastatav projekt, mille eesmärk on tõsta inseneriõppe kvaliteeti ja leevendada tehniliste erialade tööjõupuudust. Projekti juhib Haridus- ja Noorteamet ning sellega on liitunud viis kõrgkooli. Inseneriakadeemiasse kuulub ülikooli 22 tehnika valdkonna õppekava, millest kümme on valitud eelisarendatavaks fookuskavaks. Projektil on kolm tegevussuunda: • Sisseastujate arvu kasvatamine • Õppe kvaliteedi arendamine ja tööturu ootustele vastavuse suurendamine • Katkestamise vähendamine Tehnikaülikool võttis eesmärgiks inseneeria valdkonna suurendada vastuvõttu igal aastal 15%. Õppe kvaliteedi arendamiseks nähakse ette projekt ja probleemõppe olulist laiendamist, õppekavaarendust, kvaliteediarendust ning taristu uuendamist; õppejõudude koolitamist ja õppeassistentide värbamist. Katkestamise vähendamiseks suurendatakse tudengitele individuaalset tuge nii esimesel kursusel kui lõputööde sooritamisel, samuti pakutakse esmakursuslastele täiendavat matemaatikaõpet. Eesmärk on oluliselt vähenda väljalangevust ning tõsta lõpetajate arvu.

CROSS-projekti eesmärk on tugevdada Euroopa teadusruumi, arendades uuenduslikke tööriistu, et rakendada uute ELi hartade põhimõtteid, edendada organisatsioonilisi muutusi ning parandada karjääriteede ühilduvust. Projekti olulisteks tulemusteks on enesehindamise pädevustööriist, teekaart ülekantavate oskuste koolitamiseks, mentorluse käsiraamat, karjäärinõustamise teekaart, sektoritevahelise koostöö käsiraamat ja HRS4R juhendmaterjalide andmebaas. Nende tööriistade arendamine toimub kaasloomeprotsessi kaudu, kaasates sidusrühmi üle Euroopa ja hõlbustades seeläbi ResearchComp praktikakogukonna loomist ning tööriistade kohandamist erinevatele Euroopa ökosüsteemidele. Väljatöötatud karjäärijuhtimise teenuste puhul viiakse läbi pilootkatsetused neljas sektoritevahelises võrgustikus. Lisaks sellele luuakse CROSS- projekti raames juhendmaterjalide ja nõustamise platvorm, mis toetab asutusi HRS4R kvaliteedimärgise taotlemisel.

Projekti eesmärk on suurendada eksperttööjõu hulka ja digitaliseerimise taset partnerasutuste tõrgete diagnoosimise, tuuleturbiinide seisundipõhise hoolduse ja nendega seotud komponentide valdkonnas, uuendades õpetamis- ja õppemeetodeid tuuleenergiaga seotud kõrghariduse pakkumises. Lisaks rakendatakse tehisintellekti vajalike hooldusotsuste tegemiseks, suurendades sellise lähenemise olulisust tööturul ja ühiskonnas tervikuna. Projekt aitab Vietnamis ja Tais asuvatel partneritel toota tuuleenergia seisundipõhise hoolduse valdkonnas sisemisi inimressursse, vähendades mõlema riigi sõltumatust välistest konsultantidest. Projekti peamine eesmärk on rakendada partnerriikide kõrgkoolide õppekavas reaalse probleemipõhise õpetamise ja õppimise meetodeid, kasutades Euroopa Liidu partnerülikoolide oskusteavet ja pikaajalist valdkondliku õpetamis- ja teadustegevuse kogemust. Lisaks loob projekt võimekuse uue põlvkonna spetsialistide tekkeks, kellel on iseseisev ja globaalne arusaam, interdistsiplinaarne kogemus, pädevus tuuleenergia valdkonnas. Projekt aitab ka Euroopa Liidu partnereid arendada taastuvenergia valdkonnas tehtavat õpet ja luua jätkusuutlik üliõpilasvoog mõlemas suunas.

Insenerihariduse edendamine tehisintellekti abil küberjätkusuutliku ja energiatõhusa liidu suunas hõlmab koostöövõrgustikku ENERGYCOM, kuhu kuuluvad Balti, Skandinaavia ja Põhjamaade asutused, sealhulgas Kaunase Tehnikaülikool, Vilniuse Gediminase Tehnikaülikool, Riia Tehnikaülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikool, Vaasa Ülikool ja UiT Norra Arktika Ülikool.

Projektis arendatakse nutikas adaptiivne elektriveoajam, mis suurendab elektrisõidukite energiatõhusust ja töökindlust. Uuenduslik lahendus ühendab tehisintellektil põhineva juhtimise, täiustatud sensoritehnoloogia ning võimaldades ajamil reaalajas kohanduda liiklus- ja teeolude muutustega. Projekti käigus valmib laboriprototüüp, kasutajasõbralik tarkvaralahendus andmete töötlemiseks ning põhjalik dokumentatsioon, mis lihtsustab süsteemi rakendamist.

Projekti eesmärgiks on tõsta spetsialiseeritud tööjõu elektrisüsteemide ja -seadmete diagnostika ja seire alast kvalifikatsiooni projekti partnerriikides. Selleks luuakse valdkonna õppeks olulisi innovaatilisi õpetamis- ja õppemeetodeid, mille abil vähendatakse eriala ekspertteadmiste puudujääki ning tõstetakse projekti valdkonna olulisust tööjõuturul ja ühiskonnas. Projekt aitab Nepalil ja Bhutanil luua kohalik spetsialiseeritud ekspertteadmisi omav inimressurss elektriseadmete alases seires ja diagnostikas, vähendades sõltuvust väliskonsultantidest. Peamiseks eesmärgiks on edendada probleemõppel põhinevat õpetamist ja õpet Nepalis ja Bhutanis kasutades Euroopa partnerülikoolide pikaaegset kogemust valdkonnas, samal ajal võimaldades Euroopa partnerülikoolidel uuendada oma vastavaid õppematerjale ning edendada üliõpilasvahetust ja teaduskoostööd projekti partnerite vahel.

Võttes arvesse traditsiooniliste fossiilsete kütuste tööstuse suhteliselt madalat automatiseerimise ja robotiseerimise taset, on nimetatud valdkonna tööjõu suunamiseks kaasaegsesse tehnoloogilisse tööstussektorisse vajalik üsna mahukas ümberõpe. See on eriti oluline praegusel ajal, kui Euroopa Liidu initsiatiividest lähtuvalt on oodata fossiilsete kütuste tööstuse järkjärgulist sulgemist. Seega, on vajalik sektorist vabanevate töötajate ümberõpe, et tööjõu kompetents vastaks tänapäevase mehhatroonika ja Tööstus 4.0 arusaamadega tugevalt seotud tootva tööstuse vajadustele. Et tööstuse poolt seatud kompetentsi tingimustele vastata, on töötatakse käesolevas projektis välja just varsti vabanevale tööjõule sobivad ümberõppe kursuses. Valdkonnad, mida kursused katavad on elektriajamid, automaatika, robootika, jõuelektroonika ning tööstuslike süsteemide olukorraseire. Need valdkonnad on omavahel tugevalt seotud ja kohati kattuvad. Lisades ahelasse ühisnimetajana IKT, võib neid valdkondi nimetada põhilisteks tehnoloogilisteks sammasteks, millele toetub kogu kaasaegne mehhatroonikale suunatud tööstus.

Isejuhtivad autod ei ole enam tuleviku tehnoloogia, vaid juba reaalne ülemaailmne tehniline trend. Isejuhtiva sõitmise edasiareng nõuab ka energiatõhususe optimeerimist. Sageli ei pöörata tähelepanu isejuhtivate elektrisõidukite veosüsteemide optimeerimisele autonoomsete ja seireandurite abil. Taotluse eesmärk on välja töötada testplatvorm energiasüsteemi hindamiseks ja optimeerimiseks. Eesmärgi saavutamine nõuab mitmete katseplatvormide ja digitaalsete kaksikute arendamist. Digitaalne kaksik koosneb kolmest komponendist - reaalse maailma füüsilistest üksustest, selle virtuaalsetest mudelitest ja ühendatud süsteemist, mis paneb kaks maailma kokku.

Õppeaine EEV5040 Tööstusautomaatika ja ajamid tegevuse eesmärgiks on tutvustada üliõpilastele tööstusliku automatiseerimise ja elektriajamite olulisust ning nende valdkondade uusimaid suundumusi (sh ka IoT). Arendustegevuse tulemusena omandavad õppurid tulevikus põhjalikud teadmised elektriajamite juhtimisest, mudelipõhine disaini metoodikast ja IoT rakendustest tööstusautomaatikas. Nad suudavad luua, kohandada ja analüüsida elektrimootorite juhtimissüsteeme ning lahendada reaalseid probleeme selles valdkonnas. Need tulemused mõjutavad erialaspetsiifilise IKT õpetamise kvaliteeti, pakkudes õppuritele praktilisi oskusi ja teadmisi, mis on hädavajalikud tänapäeva tööstuslikus automatiseerimises. Arendusprojekti raames muudetakse ka õppeaine EEM0040 Masinnägemine, kus traditsioonilist masinanägemise õppekava, lisades sinna hüperspektraalse tehnoloogia komponendi. Arendustegevuse eesmärk on ühendada masinanägemise kontseptsioonid hüperspektraalse andmetöötlusega. Õppeaine raames arendavad üliõpilased praktilisi oskusi hüperspektraalsete kaamerate kasutamisel, alates kaamera seadistamisest kuni erinevate hüperspektraalsete piltide töötlemiseni. Nad omandavad teadmisi hüperspektraalsete andmete spetsiifikast, nagu lainepikkuse spekter ja selle seos materjalide omadustega. Lisaks õpivad nad masinanägemise meetodeid, mis võimaldavad tuvastada erinevaid objekte ja omadusi hüperspektraalsetest piltidest.

Uudne haridus elektrotehnika, informaatikatehnika, IKT ja küberjulgeoleku valdkonnas on ülioluline, tulemaks toime Euroopa Komisjoni algatatud rohelise kokkuleppe väljakutsetega. Uute tehnoloogiate ja süsteemide väljatöötamine, juurutamaks rohetööstust , eeldab järgmise põlvkonna selliste spetsialistide ja juhtide ettevalmistamist, kellel on säästva arengu väljakutsete jaoks olemas vajalikud teadmised, oskused ja väärtused. Selle projekti eesmärk on tuua partnerasutuste õppeprogrammidesse säästvat arengut toetavaid arusaamu, et lähtuvalt rohetööstuse vajadustest jagada kogemusi, teadmisi ja parimaid õpetamisele suunatud tehnoloogiahariduspraktikaid ning saavutusi elektrotehnika ja automaatika, mehhatroonika, adaptroonika, info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate, informaatikaala inseneriteaduse ja küberturvalisuse valdkonnas. Selle projekti oodatav tulemus on Balti- ja Põhjamaade tööstuse nõudmistele vastavate pädevuste kasv.

See projekt on suurema uurimisprojekti kõrvalprojekt, mida toetab Eesti Teadusagentuur grantiga PSG453 "Isejuhtiva elektrisõiduki veoajami digitaalne kaksik". Uurimist viib läbi TalTechi mehatroonika ja autonoomsete süsteemide uurimisrühm. Seni on digitaalse kaksiku arendamisel arvestatud ainult sõiduki veojõuga, jättes rataste omadused tähelepanuta. Selle alamprojekti ülesanne on arendada välja rataste testpink koos vastava simulatsiooniga. Eesmärk on simuleerida rataste erinevate omaduste reaalset mõju tervele sõidukile. Lisaks sisaldab see teadmiste vahetust ja laborikülastust nii Saksamaal kui ka Eestis. Eesmärk on teadmiste populariseerimine noorte seas, kus tutvustatakse digitaalseid kaksikuid noortele inseneridele.