Projektid

DREAM+PLAN on interdistsiplinaarne, rahvusvaheline ja sektoriteülene doktoriprogramm, mis ühendab Euroopa ja Austraalia teadusuuringud 32 doktorandikoha loomise kaudu. Sh mitmed on topelt doktorikraadi omandamise võimalusega. DREAM+PLAN koondab visiooniga muutuste loojaid ja juhte, kes unistavad suurelt ning töötavad välja praktilisi lahendusi kohalike ja globaalsete kliimaprobleemide lahendamiseks. Projektis osalejaid ühendab eesmärk luua positiivset mõju, luues tulevastele põlvkondadele jätkusuutlikumaid, õiglasemaid ja kaasvamaid võimalusi. DREAM+PLAN teaduskoolitusprogrammi peamine siht on pakkuda ja arendada uuenduslikku, tipptasemel ning 3i-keskset (interdistsiplinaarne, rahvusvaheline, intersektoraalne) doktoriõpet, rakendades selleks nii individuaal- kui grupiõppe parimaid praktikaid ning mitmekülgseid doktoriõppe koolitusvõimalusi.

Tippkeskuse eesmärk on edendada innovatsiooni ringmajanduses, keskkonnasõbralikku ja kohalikku ressurssi vajavate tehnoloogiate uurimise ning ühiskonna teadlikkuse tõstmise kaudu. Neljas töörühmas on järgmised uurimissuunad. Strateegilise mineraalse toorme rühm kaardistab kriitilisi materjale ja sekundaarseid ressursse jäätmevoogudes, et neid eraldada ja taaskasutada, minimeerides kahjulike jäätmete hulka. Süsiniku-põhise toorme töörühm arendab rohekeemial põhinevaid meetodeid võtme-kemikaalide ja taaskasutatavate plastide jaoks, hinnates ka nende keskkonnamõju. Ringsete tehnoloogiate tööstussiirde rühm fokusseerub skaleerimist võimaldavatele tehnoloogiatele vähendades jäätmeid ja edendades ringlussevõttu, käsitledes ka veepuhastust. Ringmajanduse ärirakenduste ning modelleerimise analüüsi rühm analüüsib jätkusuutlikke ärirakendusi ning toormete väärtusahelaid. Tippkeskuse interdistsiplinaarsus aitab luua Eestile ja Euroopale vajalikke ringmajanduslikke lahendusi.

TalTechi poolt juhitud finantspädevuse tõstmise arendamise projekti eesmärgiks on pakkuda koostöös erinevate institutsioonide ning teadlastega tellijale vajaliku teadusliku ekspertrühma olemasolu lahendamaks projekti käigus erinevaid finantskirjaoskuse tõstmisega seotud probleeme ja teostamaks mõõtmisi ning eksperimente. Projekti käigus teostatakse lähteülesandes kirjeldatud analüüs, vastatakse uurimisküsimustele ning pakutakse täiendavalt välja omapoolseid tegevusi ning meetmeid, mis aitaks kaasa rahatarkkuse edendamisele. Projektis osalevad teadlased TalTechist, Tartu Ülikoolist, Tallinna Ülikoolist, Estonian Business Schoolist, Ettevõtluskõrgkoolist Mainor ning väliste partneritena teadlased Aalto Ülikoolist (Soome), Trieri Ülikoolist (Saksamaa) ning Otto Beisheim School of Managment (Saksamaa).

Aktiivne liikuvus on juurdepääsetav, tervislik ja keskkonnasõbralik transpordiliik. Läänemere piirkonna pimedatel talvedel, lume ja vihmaga langeb elanike aktiivne liikuvus. Aastaringse aktiivse liikuvuse suurendamiseks peavad tagama sobivad infrastruktuurid ja seadmed ning kodanikud peavad nägema seda kui atraktiivset ja turvalise võimalust. Linnaplaneerimise, liikuvuse planeerimise ja teehoolduse eest vastutavad ametiasutused ei pööra praegu erilist tähelepanu aastaringse liikuvuse edendamisele. Liikuvuse ja teede planeerimisel keskendutakse traditsiooniliselt ikka veel suures osas autodele ning jalgrattasõidu ja jalgsi liikumise planeerimine on tavaliselt suunatud päevavalgusele ja soojematele ilmastikutingimustele. Õppides tundma eeliseid ja võimalusi ning saades juurdepääsu uutele vahenditele ja tõenduspõhistele soovitustele aastaringse liikuvuse kohta, saavad planeerijad rakendada õigeid sekkumisi, et suurendada aastaringset liikuvust läbi vähese süsinikdioksiidiheitega liikuvussüsteemide loomise. BATS toetab kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi vastavate poliitikate, infrastruktuuride ja kampaaniate kavandamisel ja rakendamisel eesmärgiga edendada tõhusalt aastaringset aktiivset liikuvust (jalgsi ja jalgrattaga liikumine ebasoodsates valgus- ja ilmastikutingimustes). Kahte väljapakutavat lahendust arendatakse ja katsetatakse ühiselt 7 BSRi riigis ning kantakse üle naaberlinnadesse ja piirkondadesse. Need lahendused on: 1) aastaringse liiklemise tehniline tööriistakomplekt, mis aitab planeerijatel diagnoosida aastaringse liiklemise probleeme, töötada välja sekkumisstrateegiad ja jälgida edusamme. Lahendus 2) kodanikupõhine aktiveerimise juhend aitab planeerijatel mõista ja prioritiseerida kasutajarühmi ning rakendada tõhusaid kampaaniaid AMi kasutamise edendamiseks.

Projekt on suunatud meeste reaktsioonide uurimisele ja aruande koostamisele mitmekesisuse sekkumistele ja soolise võrdõiguslikkuse praktikatele Põhjamaade töökohtadel.

Platvormitöö on kasvav töötamise vorm Eestis, mõjutades sotsiaalkaitse võimalusi, karjääriteid ning nö tavamajanduse töövorme. On oluline mõista, milline on platvormitöö kaudu töötajate majanduslik ja sotsiaalne väljavaade ning mis on sektori tulevik Eestis, seostatuna arengutega Euroopa Liidus. See interdistsiplinaarne projekt, mis toob kokku sotsiaalteadlased, õigusteadlased ja majandusteadlased, pakub erinevate kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete meetodite kaudu sissevaate platvormitöö valdkonda ja selle mõjudele Eesti majanduses laiemalt. Töö keskne tulemus on stsenaariumide põhine analüüs platvormiettevõtluse edasisest võimalikust arengust Eestis, koos esile kerkivate riskide ja võimaluste käsitlusega, arvestades regulatsioonide arenguid Euroopas, majanduse makrotrende ning tehnoloogia arengut ning võttes arvesse erinevate stsenaariumide mõju ühiskonnale (k.a. võimalikku haavatavuse kasvu). Projekti raames valmiva aruande ja projekti raames toimuvate tegevuste lähtepunkt on vajadus mõista platvormitööd laiemalt ning arvestades ka võimalikke mõjusid üldisemalt sotsiaalkaitse arengutele Eestis.

PSYR-IR projekt keskendub tööohutusele ja tervisele, erilise tähelepanuga vaimsele tervisele ja töötajate heaolule. Projekti eesmärk on tuvastada laiapõhjalised väljakutsed ja probleemid ning nende aluseks olevad tegurid kõigis ELi liikmesriikides ja kõigis majandussektorites. Uuringus rakendatakse üldist töötervishoiu ja tööohutuse kontseptuaalset raamistikku seostades olemasoleva empiirilise tõendusmaterjali ja poliitilise/regulatiivse kontekstiga (nt seadusandlus, kollektiivläbirääkimised jne) vaimse tervise osas ELi töökohtadel. Lisaks üldisele analüüsile keskendutakse kahele konkreetsele riskirühmale ELi tööturul: 1) eesliini töötajad (naisdomineeritud avaliku tervishoiu sektor) ja 2) tootmistöötajad (madala kvalifikatsiooniga meestöötajatega domineeriv erasektor). Lisaks väljakutsete ja mõjurite tuvastamisele soovib projekt mõista, millised osapooled saavad mõjutada töötaja vaimset heaolu erinevatel tasanditel (ELi tasand, riiklik tasand, sektoritasand, ettevõtte tasand) ning milliseid poliitikaid, tavasid, töövahendeid, tegevusi ja algatusi saab rakendada. Erilist tähelepanu pööratakse sotsiaalpartnerite rollile ja sotsiaalsele dialoogile (kollektiivläbirääkimised) ning töötajate osalusele töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes. Projekt tuvastab ka häid näiteid, et innustada poliitika- ja otsustajaid eri tasanditel. Metodoloogiliselt ühendab projekt kirjandusülevaadet, kvantitatiivset analüüsi ja kvalitatiivset analüüsi. Projektis osalevad partnereid, kellel on ekspertiis töötervishoiu ja tööohutuse, tööstussuhete või mõlemaga seotud valdkondades eri Euroopa piirkondadest pärit riikidest.

STP15 "Töö, mis väärib tegemist? Platvormitöö väärtustamine Eestis" oli lühiajaline 20-kuuline projekt, mille eesmärk oli aidata naasval teadlasel rajada Eestis edukas uurimisvoog ja -võrgustik. Mul on hea meel teatada, et projekt on selle eesmärgi edukalt saavutanud. Projekti käigus juhendasin magistranti, kes jätkab nüüd doktorant-nooremteadurina minu juhendamisel. Koos osaleme ka platvormitöö teemalises granditaotluses koostöös Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli teadlastega. Seega projektis alustatud teadustöö jätkub ning ülikooli kaasfinantseerimise toel on sellel pikaajaline mõju jätkusuutliku platvormitöö tulevikule Eestis. Lisaks järgmise põlvkonna teadlaste ning teaduskoostöö arendamisele on projekt toonud kaasa märkimisväärseid tulemusi avaldamise, levitamise ja jätkuprojektide taotluste osas: (1) Magistritöö avaldamine: Toikka, A. (2023). "Platvormipõhise juhutöö väärtus töötajate ja ühiskonna seisukohast Bolti näitel", Majandusteaduskond, TalTech. (2) Arvamusartikkel Eesti meedias: Toikka, A. & Stein, M-K. (2023). "TTÜ teadlased: platvormitöötajate alaväärtustamine varjutab ükssarviku edulugu." Novaator. (3) Osalemine projektitaotluses: RITA-PLATV2 2024 "Platvormitöö mõjud ja tuleviku suunad Eestis." Need tulemused on peamiselt suunatud avaliku diskursuse kujundamisele platvormitöö ja selle osalejate ümber Eestis. Arvestades, et koos A. Toikkaga jätkame seda uurimistööd tema doktoritöö raames, oleme otsustanud koguda andmeid ka peale projekti lõppemist, et sihtida avaldamist tipp-ajakirjades. Projekti esialgseid tulemusi esitasime tagasiside saamiseks pre-ECIS (European Conference of Information Systems) Changing Nature of Work töötoas (2023) Kristiansandis, Norras.