Projektid

Osakeste kiirendid on Euroopa teadusruumi peamine vara. Nende kasutamine ulatub fundamentaalteadusele pühendatud suurseadmetest paljude väiksemate kiirenditeni, mis võimaldavad röntgen- või neutronikiire kasutust eri teadusharudele. Lisaks teaduslaboritele kasvab kiirendite kasutamine kiiresti meditsiinis ja tööstuses. Hoolimata kõrgest küpsusastmest seisavad osakeste kiirendid silmitsi kriitiliste väljakutsetega, mis on seotud osakeste füüsika uurimise järgmises etapis kavandatud seadmete suuruse ja jõudluse kasvuga, rakenduslikele kiirenditele esitatavate suurenevate nõudmistega, ja ühiskonna spetsiifiliste vajadustega. Kiirendite arenduse praeguses faasis on I.FAST-i eesmärk edendada innovatsiooni kiirendipõhistes teadustaristutes, arendades uuenduslikke läbimurdetehnoloogiaid, mis on sobivad mitmetele kiirendiplavormidele, ja töötades välja tulevaste arengute strateegilised tegevuskavad. I.FAST keskendub kõrgtehnoloogilisele teadus- ja arendustegevusele, kiirendipõhiste teadusuuringute pikaajalisele jätkusuutlikkusele, eesmärgiga töötada välja toimivamad ja taskukohasemad tehnoloogiad ning vähendada kiirendite energiatarbimist, sillutades seeläbi teed jätkusuutlikele järgmise põlvkonna kiirenditele. Kaasates konsortsiumisse kuuluva 17 tööstusettevõtte kaudu (millest 12 on VKEd) tööstust kaasinnovatsioonipartneriks, loob ja hoiab I.FAST kiirendipõhiste teadusasutuste ümber innovatsiooni ökosüsteemi, mis toetab kiirendite tehnoloogia pikaajalist arengut Euroopa.Eesmärkide saavutamiseks uurib I.FAST uusi alternatiivseid kiirendikontseptsioone ja edendab võtmetehnoloogiate abil täiustatud prototüüpimist. Arenduste hulka kuuluvad muu hulgas sünkrotronvalgusallikate mõõtmete vähendamise lahendused, väiksema energiatarbimisega arenenud ülijuhttehnoloogiad, ning strateegiad ja tehnoloogiad kiirendite energiatõhususe parandamiseks.

Nutika tootmise tuumiktaristu ehk Smart Industry Centre (SmartIC) loodi Tallinna Tehnikaülikooli 2017. aastal, et koondada nutika tootmise teadus- ja arendustegevuse hajusstruktuurid (distributed infrastructure) Tallinna Tehnikaülikoolis ja Eesti Maaülikoolis mehaanika, masinaehituse, automaatika, mehhatroonika, materjaliteaduse ja -tehnoloogia ning infotehnoloogia vallas. 2018. aasta aprillis kaasati SmartIC koostöösse ka Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituut. SmartIC on hajus teadustaristu üksus, et koostöö ja turunduse ning ühtselt määratletud teenuste kaudu suurendada märkimisväärselt nutika tootmise valdkonna teadustööd ja infrastruktuuride ristkasutamist nii Eestis (ülikoolid ja koostööpartnerid) kui ka rahvusvaheliselt (T&A koostööprojektid, rakendusuuringud rahvusvaheliste ettevõtetega nt lennunduse, autotööstuse, laevanduse jm vallas). Eesmärgiks on avada laborid võimalikult palju ka väljaspoole - era, avaliku ja kolmanda sektori koostööpartneritele.

Euroopa Komisjon propageerib digitaalstrateegia raames erinevaid algatusi. Need on suunatud erinevatele aktuaalsetele teemadele nagu digitaalsete oskuste koolitamise laiendamine, hariduse kaasajastamine kogu ELis ja digitaalsete tehnoloogiate kasutamine õppetöös. Haridusest lähtudes eeldab insenerialaste teemade nagu robootika ja automaatika õpetamine sageli juurdepääsu laborikeskkonnale, kus saab kasutada, demonstreerida ja testida erinevaid seadeldisi. Praegune COVID-19 pandeemia on aga sundinud enam kui 1,5 miljardit õpilast koju jääma ning õppima Interneti ja muude digitaalsete vahendite kaudu. Ehkki teooriatundide üleminek veebipõhisele õppele oluliselt probleeme endaga kaasa ei too, siis e-õppevahendid nagu Zoom ja Teams ei ole piisavad praktiliste tundide ja õppelaborite kogemuste asendamiseks. Mõni veebiplatvorm pakub inseneritööriistu, näiteks Autodesk TinkerCAD 3D- ja vooluringide kujundamiseks, kuid need ei asenda füüsilist laborit ja paljude teemade sisust jääb puudub, nt. robotite juhtimine ja automatiseerimine. VirLaDEE eesmärk on anda juurdepääs füüsikalistele insenerilaboritele nende digitaalsete kaksikute kaudu, mis on kättesaadavad uuenduslikul veebiplatvormil. Need virtuaalsed laborid pakuvad katsetamiseks mõeldud keskkonda, mis täiendavad olemasolevaid õppemeetodeid, pakkudes kvaliteetset ja kaasavat inseneriharidust tipptasemel virtuaalsete tehnoloogiate kaudu.

DIH-Worldi eesmärk on kiirendada arenenud digitaaltehnoloogiate kasutuselevõttu Euroopa töötleva tööstuse VKEdes kõigis sektorites ning toetada neid jätkusuutlike konkurentsieeliste loomisel ja maailmaturule jõudmisel, tugevdades piirkondlike DIH-ide suutlikkust. Eduka kohaliku VKE digitaalse ümberkujundamise vahendajana on DIH Worldi eesmärk pakkuda läbi DIH-de arenduse juurdepääsu ühistööriistadele, hästi tõestatud tehnoloogiatele, tõhusatele metoodikatele, usaldusväärsele oskusteabele, nutikatele investeerimisallikatele, rikkalikule koolitusressursile, ja üldiselt tegusale innovatsioonikeskkonnale. Lõppeesmärk on kiirendada DIH-ide küpsuse saavutamist ja nende koostöövõimaluste arendamist; et nad saaksid oma ressursse ja rajatisi oma kohalike VKEde huvides ära kasutada ja kasutada EL DIH-võrkudes. See saavutatakse tänu: DIH-World platvormile, mis pakub täielikku komplekti teenustest, mida vajavad DIH-id ja ka VKEd, kes soovivad leida neile sobiva DIH-i; DIH-Akadeemia, mis pakub vahendeid DIH-de koolitamiseks et viia need järgmisele tasemele; avatud eksperimentaalsete projektide kutseid, mis pakuvad VKEdele piisavalt tehnoloogilist tuge. DIH-World on ulatuslikule geograafilise ulatusega, hõlmates Euroopas rohkem kui 26 riiki, pakkudes sealhulgas konkreetsed tegevusi piirkondlike ja riiklike osalejate kaasamiseks DIH-võrgustikku.

Projekt keskendub virtuaalse õppiva tehase töövahendi arendamisele ja integreerimisele, st olemasolevate digitaalsete tööriistade täiustamisele tootmisalase insenerihariduse toetamiseks. VLFT eesmärk on viia digitaalse tootmise valdkonnas teadustegevuse tulemused tagasi inseneeria tudengiteni. Modelleerimine, analüüs, virtuaalne ja laiendatud reaalsus, samuti inimeste roll automatiseeritud tehastes on olnud üks peamisi tootmise uurimisvaldkondi. VLFT projekti üldeesmärk on toetada viimaste tehisreaalsuse alaste teadusuuringute tulemuste ülekandmist haridusse. See hõlmab kergesti kasutatava virtuaalse õppiva tehase töövahendi väljaarendamist, õpetajate, õppejõudude ja õpilaste IKT oskuste parandamist ja õppekavade sisu (õpiväljundite) analüüsi tööturu ja ühiskonna vajadustest lähtuvalt.