Projektid

Projekti eesmärgiks on arendada ja integreerida Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) õppekeskonda suurtel keelemudelitel (nt GPT) põhinev personaalne üliõpilasassistent. Assistent on ühendatud ülikooli õppekeskkonnaga Moodle ja suudab pakkuda kiiret ja personaliseeritud tagasisidet, abistades üliõpilasi kursuste läbimisel ja ülesannete lahendamisel.

Platvormitöö on kasvav töötamise vorm Eestis, mõjutades sotsiaalkaitse võimalusi, karjääriteid ning nö tavamajanduse töövorme. On oluline mõista, milline on platvormitöö kaudu töötajate majanduslik ja sotsiaalne väljavaade ning mis on sektori tulevik Eestis, seostatuna arengutega Euroopa Liidus. See interdistsiplinaarne projekt, mis toob kokku sotsiaalteadlased, õigusteadlased ja majandusteadlased, pakub erinevate kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete meetodite kaudu sissevaate platvormitöö valdkonda ja selle mõjudele Eesti majanduses laiemalt. Töö keskne tulemus on stsenaariumide põhine analüüs platvormiettevõtluse edasisest võimalikust arengust Eestis, koos esile kerkivate riskide ja võimaluste käsitlusega, arvestades regulatsioonide arenguid Euroopas, majanduse makrotrende ning tehnoloogia arengut ning võttes arvesse erinevate stsenaariumide mõju ühiskonnale (k.a. võimalikku haavatavuse kasvu). Projekti raames valmiva aruande ja projekti raames toimuvate tegevuste lähtepunkt on vajadus mõista platvormitööd laiemalt ning arvestades ka võimalikke mõjusid üldisemalt sotsiaalkaitse arengutele Eestis.

Ühiskonna vananemise nähtavad tagajärjed on teadaolevalt suurenenud vajadus ortopeediliste implantaatide järele, mis suurendab tohutut ökonoomset turgu. Mis tahes implantaadi edukaks integreerimiseks on otsustava tähtsusega luu regenereerimine, luu ja implantaadi liidese osseointegratsioon ning põletikuliste sündmuste leevendamine. Projekti eesmärk on pikendada titaanil (Ti) põhinevate kirurgiliste implantaatide elueaga seotud biosobivust ja tribo-mehaanilist jõudlust.

DEUCE projekti eesmärk on parandada piiriüleste rahaliste nõuete raames tehtud kohtuotsuste (kohtuotsused, ametlikud dokumendid ja kohtulikud kokkulepped) täitmist. See keskendub eelkõige 26 ELi liikmesriigi tegevuskava koostamisele.

Projekt keskendub laiendatud reaalsuse ja olemasolevate digitaalsete tööriistade väljatöötamisele, arendamisele ja integreerimisele, et toetada tööstusvaldkonna inseneriharidust. XRERNi eesmärk on tuua inseneritudengiteni digitaalse tootmise valdkonna teadustegevuse tulemused. Tootmise peamisteks uurimisteemadeks on olnud modelleerimine, analüüs, virtuaal- ja liitreaalsus, aga ka inimfaktori roll tehastes. Projekti eesmärk on arendada, katsetada ja valideerida XR-tehnoloogiatel põhinevaid õppemeetodeid, keskendudes järgmistele teemadele: • VR-keskkonna arendamine, et toetada õppetegevust insenerivaldkonnas, nimelt tootmissüsteemide kavandamisel ja analüüsimisel. • AR-lähenemise väljatöötamine õppetegevuse toetamiseks masinate projekteerimise valdkonnas. • Töötada välja lähenemisviisid ja metoodikad nendel tehnoloogiatel põhinevate õppemeetodite analüüsimiseks ja hindamiseks.

Selle rakendusuuringu eesmärk on parandada radarite rakendamise võimalusi mehitamata maismaasõidukite autonoomsel navigeerimisel maastikul. Kuna radarid kasutavad tööks raadiolained, on neil võrreldes optiliste sensoritega nagu kaamerad ja lidarid mitmeid eeliseid. Näiteks mõjutavad ilmastikunähtused nagu lumi, vihm, udu jne radarite tööd tunduvalt vähem kui optilisi sensoreid. Samuti ei häiri radareid pori ja muu mustus, See muudab need ideaalseks sensoriks maastikul maastikul navigeerimiseks. Küll aga on radaritel üks suur puudus: nende poolt loodava punktipilve resolutsioon on tunduvalt madalam kui näiteks lidaritel. Selle rakenduuringu käigus uuritakse võimalusi radaritest tulevate andmete kvaliteedi parandamiseks kasutades tehisintellekti ja muid sobilike algoritme.

Võrdlev uuring ülikoolide pakutava IKT kõrghariduse, alustavate IKT-ekspertide kompetentside ja tööturu vajadustest Keenia, Nigeeria ja Armeenia näitel. Uuring viiakse läbi rahvusvahelise talendipartnerlusprojekti “Digital Explorer 2” raames.

Projekti eesmärk on arendada välja pool­tööstuslik purustus- ja separeerimistehnoloogia prototüüp rõiva-, tekstiili- ja jalatsijäätmete käitlemiseks, sealhulgas plast- ja metallfurnituuri sisaldavate jäätmete tõhusaks töötlemiseks. Projekti kaugem siht on toetada ringmajanduse põhimõtteid, tõsta tekstiilijäätmete väärtust ning viia teadus- ja arendustöö tulemused turukõlbliku tehnoloogiani. Tegevuste hulka kuuluvad insener-tehniline projekteerimine, mehaaniliste komponentide arendamine ja integreerimine, testimised erinevat tüüpi jäätmetega (sh rõivad, nahk, plast, vill), ning tehnoloogia töökindluse ja eraldusvõime hindamine. Prototüübi loomine aitab viia teadustöö praktilise rakenduseni ja valmistab ette tehnoloogia litsentsimise või tootearenduse järgmiseks etapiks.

Arendatakse mükovalgu tekstureerimistehnoloogiaid eesmärgiga luua kvaliteetsed alternatiivsed liha- ja kalatooted. Töö hõlmab prototüüpide koostise ja struktuuri optimeerimist ning kvaliteedi hindamist. Tehnoloogia viiakse üle laboritasemelt tööstuslikule skaalale. Tulemuseks on tööstuslikult kasutatav lahendus mükovalgupõhiste toodete arendamiseks.

Projekti eesmärk on teostada kosmoses keevitamise teostatavuse uuring koostöös Euroopa Kosmoseagentuuri ja ettevõttega Moliri OÜ. See hõlmab sihtmaterjalide ja liidete analüüsi, inimese kasutusvajaduste ja kontrollimeetodite uuringut, kosmose keskkonnale sobivate keevitusprotsesside kirjanduse ülevaadet ja võrdlevat analüüsi ning kosmoses keevitamise katsetamise, kvalifitseerimise ja valideerimise esialgse plaani koostamist.

Projekti eesmärk on arendada tervisele ohutuid plastifikaatoreid eeskätt põlevkivitööstuse jäätmetest saadud dikarboksüülhapetest. See toetab kohaliku keemiatööstuse arengut, vähendab sõltuvust impordist ning mitmekesistab toormeid. Dihapete muundamine plastifikaatoriteks avardab nende rakendusvõimalusi – plastidest ja kosmeetikast kuni eriotstarbeliste materjalideni – võimaldades luua kõrge lisandväärtusega tooteid Eestis.