Projektid

Puit kui tööstuslikult enimkasutatav lignotselluloosse biomassi vorm on rikkalikuks allikaks kolmele looduses levinumaile biopolümeerile – tselluloosile, hemitselluloosile ja ligniinile. Kui tselluloosi on puidus protsentuaalselt umbes 40-50% kuivmassist, siis ligniini hulk puidus varieerub liigiti 10-35%. Aastakümneid on ligniini käsitletud kui ebamugavat kõrvalprodukti, millest on püütud vabaneda. Oma unikaalse polüfenoolse koostise tõttu on ligniinis hakatud viimase kümnendi jooksul nägema taastuvat, naftale alternatiivset, toorainet. Projekti raames töötatakse välja ligniini ja tselluloosi ekstrahheerimise ja fraktsionerimise tehnoloogiad, kus toormeks on väheväärindatud pleegitatud kemi-termo-mehaanililine puitmass või puidutööstuse jäägid. Projekti tulemusena arendatakse välja praktilised ja keskkonnasõbralikud uued materjalid (nt. termoisolaatorid ja pindaktiivsed ained) ning identifitseeritakse ja iseloomustatakse ekstremofiilidest pärinevad uued tööstuslikud ensüümid.

Säilivusaja pikendamine on oluline abinõu toidu kadude vähendamiseks kaubandusvõrgus ja tarbimisel ning annab ligipääsu kaugematele turgudele. Meetmed säilivusaja pikendamiseks on otseselt seotud toidu ohutuse ja kvaliteediga; seejuures on toidu sensoorsed omadused parimad teatud optimaalses säilitamistingimuste vahemikus. Kuigi inimese maitsemeeled on loodud tuvastama toiduga seotud ohuriske, ei taga hea maitse tingimata toidu ohutust ja vastupidi. Eriti suured on ohud jahutatud mittepastöriseeritud ja vähehappeliste toodete korral. Tarne- ja kaubandusvõrgus kasutatav temperatuur 2–6°C ei takista toidu riknemist põhjustavate bakterite kasvu ja piirab säilivusaega. Käesolevas projektis uuritakse erinevaid tehnilisi võimalusi pikendamaks toidu säilivusaega, vähendamata sealjuures ohutust ja kvaliteeti: aseptilise ja/või inertse N2 keskkonna, kiire jahutamise, külmumist inhibeerivate valkude, hoiustamistemperatuuride -2-0°C kasutamine ning oluliste maitsekomponentide kontrollimine.

Soovime piloteerida kaugosalusrobotite (telepresence robots) kasutamisvõimalusi õppetöös. Uurime, kas kaugosalusrobotite kasutamine õppejõudude ja õppijate ühisesse füüsilisse õpiruumi toomiseks juhtudel, kus nende osalemine oleks takistatud puude, tervisliku olukorra, asukoha vms tõttu, pakub neile suuremat, kontaktõppele lähedasemat kohalolekuelamust võrreldes seni kasutatud lahendustega. See on muuhulgas eelduseks probleem- ja projektõppe kvaliteetseks läbiviimiseks kontaktõppeolukorras, soodustades aktiivõppemeetodite (rühmatööd, arutelud jm) lõimimist eri tegevustesse ning pakkudes mitmekülgsemaid võimalusi õppetöös osalemiseks. Sotsiaalset isolatsiooni ja sellest johtuvaid vaimseid probleeme on toodud välja erinevates COVID-19 ajal kõrghariduse õppetööd kajastanud teadusartiklites. Läbi kaugosalusroboti vahendatud kohalolek annab roboti kasutajale mitmekülgsema vabaduse tegutsemiseks füüsilises ruumis, näiteks iseseisvalt ringi liikumine, kaasõppijatega kontakti ja silmside loomine (sh oma suhtelise kõrguse muutmine - istuv vs seisev kaaslane), häälkäskluste, täiendavate manipulaatorite, liikumise vms abil füüsilises keskkonnas objektide juhtimine.

Tippkeskuse eesmärgiks on genoomika ja teiste "oomika" tehnoloogiate arengust tulenevate alusteaduse saavutuste kiiremat rakendamist haiguste molekulaarsete ja evolutsiooniliste mehhanismide väljaselgitamiseks, ennetamiseks, diagnostikaks ja raviks. Tippkeskus koondab 12 uurimisrühma, keskuse partnerid on Tartu Ülikool, Eesti biokeskus ja Tallinna Tehnikaülikool.

See projekt on suurema uurimisprojekti kõrvalprojekt, mida toetab Eesti Teadusagentuur grantiga PSG453 "Isejuhtiva elektrisõiduki veoajami digitaalne kaksik". Uurimist viib läbi TalTechi mehatroonika ja autonoomsete süsteemide uurimisrühm. Seni on digitaalse kaksiku arendamisel arvestatud ainult sõiduki veojõuga, jättes rataste omadused tähelepanuta. Selle alamprojekti ülesanne on arendada välja rataste testpink koos vastava simulatsiooniga. Eesmärk on simuleerida rataste erinevate omaduste reaalset mõju tervele sõidukile. Lisaks sisaldab see teadmiste vahetust ja laborikülastust nii Saksamaal kui ka Eestis. Eesmärk on teadmiste populariseerimine noorte seas, kus tutvustatakse digitaalseid kaksikuid noortele inseneridele.

EuroTeQ Engineering University initsiatiiv tugineb veendumusel, et muutuv ühiskond toob endaga kaasa vajaduse ühtse ja tugeva ülikooliliidu järele, mis teeniks ühiskonna vajadusi hariduse andmisel, teadusuuringutes ning innovatsiooni rakendamisel nii Euroopas kui ka mujal. Kuus juhtivat ülikooli teaduse ja tehnoloogia valdkonnas moodustavad innovaatilise ökosüsteemi, olles võimelised tutvustama paradigma muutuseid tuleviku insenerihariduses. Loodav initsiatiiv tähendab ühist ambitsiooni kraadiõppes ja teaduses ning maailma tehnoloogiahiidudega koostööd ettevõtluses. Kolmeaastane EuroTeQ pilootprojekt lähtub tõdemusest, et tänane inseneriharidus peab vastama tuleviku ühiskonna vajadustele, mis nõuab erinevate sidusrühmade kaasamist ja pidevat koostööd. Õppetöö rakendamise aluseks saavad individuaalsed õppekavad ja digitaalsed koostöövahendid, mis toetavad õppija professionaalset arengut ja elukestvat õpet. Uute pedagoogika väljakutsetega toimetulekuks luuakse „rahvusvaheline klassiruum“, mis arendab mõtteviisi, et mitmekesisus ja -keelsus on tugevuseks nii kodus kui ka ühiseid väärtuseid kandvas Euroopas. EuroTeQ ülikooliliidu loomise eesmärgiks on avada partnerülikoolides pakutav õppesisu nii virtuaalse kui ka füüsilise mobiilsuse kaudu, mis toob kokku erineva hariduse ja kultuuritaustaga õppijad ning pakub individuaalset ja sotsiaalset arengut toetavaid õpiradasid. EuroTeQ Engineering University initsiatiiv on uuenduslik lähenemine kõrgharidusmaastikult, mis toetab kõrghariduse omandamist ka neile, kellel on varem selleks ligipääs puudunud (nt kutseõppurid, täiendõppijad, spetsialistid).

Euroopa Komisjon propageerib digitaalstrateegia raames erinevaid algatusi. Need on suunatud erinevatele aktuaalsetele teemadele nagu digitaalsete oskuste koolitamise laiendamine, hariduse kaasajastamine kogu ELis ja digitaalsete tehnoloogiate kasutamine õppetöös. Haridusest lähtudes eeldab insenerialaste teemade nagu robootika ja automaatika õpetamine sageli juurdepääsu laborikeskkonnale, kus saab kasutada, demonstreerida ja testida erinevaid seadeldisi. Praegune COVID-19 pandeemia on aga sundinud enam kui 1,5 miljardit õpilast koju jääma ning õppima Interneti ja muude digitaalsete vahendite kaudu. Ehkki teooriatundide üleminek veebipõhisele õppele oluliselt probleeme endaga kaasa ei too, siis e-õppevahendid nagu Zoom ja Teams ei ole piisavad praktiliste tundide ja õppelaborite kogemuste asendamiseks. Mõni veebiplatvorm pakub inseneritööriistu, näiteks Autodesk TinkerCAD 3D- ja vooluringide kujundamiseks, kuid need ei asenda füüsilist laborit ja paljude teemade sisust jääb puudub, nt. robotite juhtimine ja automatiseerimine. VirLaDEE eesmärk on anda juurdepääs füüsikalistele insenerilaboritele nende digitaalsete kaksikute kaudu, mis on kättesaadavad uuenduslikul veebiplatvormil. Need virtuaalsed laborid pakuvad katsetamiseks mõeldud keskkonda, mis täiendavad olemasolevaid õppemeetodeid, pakkudes kvaliteetset ja kaasavat inseneriharidust tipptasemel virtuaalsete tehnoloogiate kaudu.

Projekt on suunatud COVID-19 pandeemia negatiivse mõju neutraliseerimiseks tehnikaülikoolide haridustegevuste. Lähtuvalt piirangutest ja eesmärgist tõkestada koroonaviiruse levikut, otsustasid palju ülikoolid viia õppetöö (sh ka praktikumid) täielikult distantsõppele. Seetõttu jäid praktilised tunnid ära või oli oluliselt lihtsustatud. RELABEMA projekti eesmärk on olemasolevate mehhatroonika ja elektriajami laboripraktikumide edasiarendamine ja integreerimine üldkasutatavasse e-õppevahendisse (Moodle).

2016 aastal viisid tõsised kahtlused ja murekohad ELi 2020 aasta bioloogilise mitmekesisuse strateegia suhtes uue ökosüsteemi taastamise meetmete resolutsiooni vastuvõtmiseni ja rakendamiseni. Lisaks sellele, kõrgendati 2018 aasta detsembris eesmärki 2030 aastaks, saavutamaks ELi taastuvenergia kasutuse osakaalu 32 protsendini. Selle eesmärgi saavutamine vajab üle Euroopalist inimtekkeliste takistuste korrastamist ja taastamist jõgedes, mis aga takistab vee loomade liikumist ja migratsiooni. RIBES õpetab välja 15 noorteadlast ökohüdroloogia valdkonnas. Tudengid leiavad uusi, innovaatilisi lahendusi kalade kaitsmiseks jõgedes. RIBES on multidistsiplinaarne võrgustik, mis koosneb kaheksast juhtivast ülikoolist Euroopas, eraettevõtetest, avalik-õiguslikest agentuuridest ja hüdroelektrijaamadest. Osalevad partnerid on eksperdid ihtüoloogias, jõgede ökoloogias, hüdroloogias ja vedelike dünaamikas. 15 noorteadlast kasutavad oma töös nii labori kui ka välitöid, arvutimudeleid ning uudseid mõõtevahendeid. Põhjapanev töö on seotud kalade biomehhaanika, käitumuslike ja psühholoogiliste protsessidega. Lisaks sellele, arendab RIBES välja uudsed lahendused ja vahendid mageveekalade kaitseks. Noorteadlased on doktorandid ja osalevad teadustöös vähemalt kahes Euroopa Liidu riigis, lühiajalistel kursustel viies projektiga seotud koolis ja avalikus teavitustegevuses. Eesmärgiks on välja õpetada grupp noori teadlasi, kes hakkasid mängima juhtrolli Euroopa vee sektoris.

DIH-Worldi eesmärk on kiirendada arenenud digitaaltehnoloogiate kasutuselevõttu Euroopa töötleva tööstuse VKEdes kõigis sektorites ning toetada neid jätkusuutlike konkurentsieeliste loomisel ja maailmaturule jõudmisel, tugevdades piirkondlike DIH-ide suutlikkust. Eduka kohaliku VKE digitaalse ümberkujundamise vahendajana on DIH Worldi eesmärk pakkuda läbi DIH-de arenduse juurdepääsu ühistööriistadele, hästi tõestatud tehnoloogiatele, tõhusatele metoodikatele, usaldusväärsele oskusteabele, nutikatele investeerimisallikatele, rikkalikule koolitusressursile, ja üldiselt tegusale innovatsioonikeskkonnale. Lõppeesmärk on kiirendada DIH-ide küpsuse saavutamist ja nende koostöövõimaluste arendamist; et nad saaksid oma ressursse ja rajatisi oma kohalike VKEde huvides ära kasutada ja kasutada EL DIH-võrkudes. See saavutatakse tänu: DIH-World platvormile, mis pakub täielikku komplekti teenustest, mida vajavad DIH-id ja ka VKEd, kes soovivad leida neile sobiva DIH-i; DIH-Akadeemia, mis pakub vahendeid DIH-de koolitamiseks et viia need järgmisele tasemele; avatud eksperimentaalsete projektide kutseid, mis pakuvad VKEdele piisavalt tehnoloogilist tuge. DIH-World on ulatuslikule geograafilise ulatusega, hõlmates Euroopas rohkem kui 26 riiki, pakkudes sealhulgas konkreetsed tegevusi piirkondlike ja riiklike osalejate kaasamiseks DIH-võrgustikku.

Tegemist projekti BioStyrene (ER30) jätkuprojektiga. Selle käigus uuritakse ER30 projektis väljatöötatud materjalide keskkonnamõju ning laiendatakse materjalide kasutusalasid

"Pilootprojekti eesmärk on ületada lõhe linnaplaneerijate ja linnaelanike vahel loodava heaoluskoori abil. Skoor on uuenduslik meetod ja tööriist, mis ühendab kvantitatiivseid füsioloogilisi ja subjektiivseid psühholoogilisi näitajaid, et hinnata keskkondi, mis pole mitte ainult turvalised ja mugavad, vaid ka huvitavad või meeldivad või vastupidi, et määratleda keskkondi, mis on ebaturvalised, stressirohked, ülestimuleerivad või ebaatraktiivsed. Tulemuseks on heaolu skoori ja sellega seotud parameetrite visualiseerimine kaardikihtidena, pakkudes sealhulgas juhised andmete tõlgendamiseks ja kasutamiseks linnaplaneerimise töövoos. Heaolu skoori saab kasutada ka sisendina linna kliimaprobleemide lahendamise planeerimisel. Heaolu tõus linnas, näiteks inimese ja keskkonna paremad suhted, loovad omakorda üldise kaasmõju, mis aitab kaasa turvalise ja vaimselt, füüsiliselt, sotsiaalselt, majanduslikult tervema linna arengule. Projekti pilootlinnaks on Narva, kus heaolu skoor annaks täiendava sisendi, et teha otsuseid oma elurajoonides vajalike parenduste kohta leidmaks uusi võimalusi kodanike ja investeeringute hoidmiseks ja meelitamiseks. Pilootprojekti meeskonda kaasatakse ka teisi linnasid, kuna eesmärgiks on välja töötada ja valideerida FinEst Targa Linna Tippkeskusele uus teenus, mis pakuks praktilist väärtust ka teistele Euroopa linnadele."

NORDeHEALTH projekti kaudu kaardistatakse väljakutsed ja võimalused tervishoiuteenuste digitaliseerimiseks. Suurem fookus on riiklikel portaalidel, mille kaudu on patsientidel juba täna võimalik tutvuda oma terviseandmetega. Eesmärk on toetada rahvatervise digitaliseerumist. Selleks anname konkreetset tagasisidet projekti tulemustest riigi ametiasutustele (sh Sostiaalministeerium, Haigekassa) ning teaduspõhised juhiseid ja raamistikku terviseandmete personaalseks digitaliseerimiseks. Selle kõige tulemusena suureneb inimeste enda aktiivsem osalemine oma ravis ja tervishoiusüsteemi läbipaistvus.