Projektid

Projekt keskendub laiendatud reaalsuse ja olemasolevate digitaalsete tööriistade väljatöötamisele, arendamisele ja integreerimisele, et toetada tööstusvaldkonna inseneriharidust. XRERNi eesmärk on tuua inseneritudengiteni digitaalse tootmise valdkonna teadustegevuse tulemused. Tootmise peamisteks uurimisteemadeks on olnud modelleerimine, analüüs, virtuaal- ja liitreaalsus, aga ka inimfaktori roll tehastes. Projekti eesmärk on arendada, katsetada ja valideerida XR-tehnoloogiatel põhinevaid õppemeetodeid, keskendudes järgmistele teemadele: • VR-keskkonna arendamine, et toetada õppetegevust insenerivaldkonnas, nimelt tootmissüsteemide kavandamisel ja analüüsimisel. • AR-lähenemise väljatöötamine õppetegevuse toetamiseks masinate projekteerimise valdkonnas. • Töötada välja lähenemisviisid ja metoodikad nendel tehnoloogiatel põhinevate õppemeetodite analüüsimiseks ja hindamiseks.

Projekti eesmärk on teostada kosmoses keevitamise teostatavuse uuring koostöös Euroopa Kosmoseagentuuri ja ettevõttega Moliri OÜ. See hõlmab sihtmaterjalide ja liidete analüüsi, inimese kasutusvajaduste ja kontrollimeetodite uuringut, kosmose keskkonnale sobivate keevitusprotsesside kirjanduse ülevaadet ja võrdlevat analüüsi ning kosmoses keevitamise katsetamise, kvalifitseerimise ja valideerimise esialgse plaani koostamist.

Insenerihariduse edendamine tehisintellekti abil küberjätkusuutliku ja energiatõhusa liidu suunas hõlmab koostöövõrgustikku ENERGYCOM, kuhu kuuluvad Balti, Skandinaavia ja Põhjamaade asutused, sealhulgas Kaunase Tehnikaülikool, Vilniuse Gediminase Tehnikaülikool, Riia Tehnikaülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikool, Vaasa Ülikool ja UiT Norra Arktika Ülikool.

Projektis arendatakse nutikas adaptiivne elektriveoajam, mis suurendab elektrisõidukite energiatõhusust ja töökindlust. Uuenduslik lahendus ühendab tehisintellektil põhineva juhtimise, täiustatud sensoritehnoloogia ning võimaldades ajamil reaalajas kohanduda liiklus- ja teeolude muutustega. Projekti käigus valmib laboriprototüüp, kasutajasõbralik tarkvaralahendus andmete töötlemiseks ning põhjalik dokumentatsioon, mis lihtsustab süsteemi rakendamist.

Lepingu esemeks on Purtse hübriidpargi ühise juhtimissüsteemi projekteerimine ja katsetamine, elektripaigaldise modelleerimine, nõutavate raportite koostamine ning elektripaigaldise vastavuskatsetustel osalemine, mõõtmine ja vajalike raportite koostamine.

Ühiskonna vananemise nähtavad tagajärjed on teadaolevalt suurenenud vajadus ortopeediliste implantaatide järele, mis suurendab tohutut ökonoomset turgu. Mis tahes implantaadi edukaks integreerimiseks on otsustava tähtsusega luu regenereerimine, luu ja implantaadi liidese osseointegratsioon ning põletikuliste sündmuste leevendamine. Projekti eesmärk on pikendada titaanil (Ti) põhinevate kirurgiliste implantaatide elueaga seotud biosobivust ja tribo-mehaanilist jõudlust.

Projekti eesmärk on arendada välja pool­tööstuslik purustus- ja separeerimistehnoloogia prototüüp rõiva-, tekstiili- ja jalatsijäätmete käitlemiseks, sealhulgas plast- ja metallfurnituuri sisaldavate jäätmete tõhusaks töötlemiseks. Projekti kaugem siht on toetada ringmajanduse põhimõtteid, tõsta tekstiilijäätmete väärtust ning viia teadus- ja arendustöö tulemused turukõlbliku tehnoloogiani. Tegevuste hulka kuuluvad insener-tehniline projekteerimine, mehaaniliste komponentide arendamine ja integreerimine, testimised erinevat tüüpi jäätmetega (sh rõivad, nahk, plast, vill), ning tehnoloogia töökindluse ja eraldusvõime hindamine. Prototüübi loomine aitab viia teadustöö praktilise rakenduseni ja valmistab ette tehnoloogia litsentsimise või tootearenduse järgmiseks etapiks.

Projekti raames teostatakse jaotusvõrkude energiakasutus- ja talitlusolekute mõõtelahenduse arendus, mille toel on võimalik pakkuda jaotusvõrkude kasutajatele asjakohaseid ja parema ajalise resolutsiooniga andmeid roheenergia kasutuse, energiatõhususe ja neid toetavate paindlikkustehnoloogiate toeks. Arendatav platvorm võimaldab pakkuda ulatuslikku tuge otsustus- ja arvestusalgoritmide tööks, võimaldades kohaliku piirkonna talitlusandmete tõhusat saadavust ja haldust.

Kala-AI on TalTechi arendatav reaalajas toimiv automaatne videopõhine kalaseire süsteem, mis automatiseerib EL-i nõuetele vastava aruandluse ja vähendab oluliselt tööjõukulusid. Süsteem ühildub erinevate veealuste kaameratega, tuvastab erinevad veeolud ja suudab nendega kohanduda.

Projekti raames arendatakse välja arvutisimulatsioonimudel, mis võimaldab hinnata kalade läbipääsutingimusi hüdroelektrijaamade turbiinidest. Simulatsioonide kasutuselevõtt vähendab oluliselt vajadust välikatsete järele, võimaldades senisest efektiivsemat aja- ja rahakasutust ning laiemapõhjalist stsenaariumite analüüsi.

Projekt arendab uut reaalajas töötavat arvutinägemissüsteemi mageveealuste kaamerasüsteemide jaoks. Kasutatavad meetodid hõlmavad servapõhist kalade tuvastamist ning automatiseeritud serveripõhist platvormi kalaliikide, suuruse ja rändekäitumise määramiseks. Lisaks riist- ja tarkvaramudelitele pakub projekt ka veebipõhist kasutajaliidest, mille abil saab süsteemi seadistada, vaadata eelvaatepilte ja -videoid, annoteerida, ümber õppida ning värskendada arvutinägemise mudeleid.

Võrdlev uuring ülikoolide pakutava IKT kõrghariduse, alustavate IKT-ekspertide kompetentside ja tööturu vajadustest Keenia, Nigeeria ja Armeenia näitel. Uuring viiakse läbi rahvusvahelise talendipartnerlusprojekti “Digital Explorer 2” raames.

Arendatakse pilvepõhist digitaaltervise platvormi Ida-Aafrika erakliinikutele, keskendudes töövoogude optimeerimisele, krooniliste haigete jälgimisele ja patsiendihaldusele. Platvormi eripäraks on mobiilirakenduse ja SMS-põhise triaažilahenduse kombineerimine, võimaldades ligipääsu ka piiratud digivõimekusega patsientidele. Toodet piloteeritakse Keenias, kus arstide vähesus ja kasvav rahvastik loovad tugeva nõudluse efektiivsete, inimtööjõudu säästvate lahenduste järele. Lahendus põhineb Eestis testitud esmatasandi digimudelite loogikal, mida kohandatakse kohalikku konteksti.

Joogivee kvaliteedi usaldusväärne kontroll on olulise tähtsusega inimese tervise vaatepunktist, et ennetada mikrobioloogilise ja keemilisest saastest tingitud haiguste teket ja maandada terviseriske. Seejuures on oluline pidevalt joogivee kvaliteeti seirata, et võimalikult varakult veekvaliteedi languse kohta teavitus saada, reageerimaks enne, kui saastunud vesi tarbijani jõuab. Samuti on joogivee kvaliteet määrava tähtsusega mitmetes tööstusprotsessides (nt toidu‑ ja joogitööstus, farmaatsia, keemia), kus vee koostise muutused võivad mõjutada protsesse ja toodete kvaliteeti. Antud projekti eesmärk on läbi viia teostatavusuuringud ja katsed, mis võimaldaksid teaduspõhiselt hinnata joogivee kvaliteedi nõuetele vastavust, kasutades optilist spektraalanalüüsi ja signaalitöötlusalgoritme. Teostatavusuuringu tulemusena hinnatakse optiliste ja reaalajas rakendatavate mõõtemeetodite sobivust joogivee kvaliteedi seireks ning luuakse alus nende edasiseks arendamiseks ja rakendamiseks nii keskkonna, tervise‑ kui ka tööstustehnoloogilistes rakendustes.