Projektid

Inimese närvirakud on erakordselt pikaealised. Uued närvirakud sünnivad juba looteeas ning valdavat enamikku neist elu jooksul ei asendata. Seega, närvirakud peavad suutma oma funktsiooni säilitada kogu organismi eluaja. On aga teadmata, mis on need rakusisesed mehhanismid, mis seda võimaldavad. Oma 2024. aasta ERC stardigrandi taotluses näitasin, et närvirakkude küpsemise jooksul toimuvad närvirakkude epigenoomis muutused histoon 3 lüsiin 27 trimetülatsiooni (H3K27me3) tasemetes, mis võiksid seletada, kuidas närvirakud suudavad aastakümneid funktsioneerida ja elus püsida. Minu ERC taotluse eesmärk on välja selgitada, kuidas need muutused mõjutavad närviraku tuuma (ja laiemalt kogu kesknärvisüsteemi) funktsioonide säilimist elu jooksul. MOB3ERC113 taotluse eesmärk on analüüsida H3K27me3 depositsioonimehhanisme ja funktsiooni närvirakkudes ning seeläbi saada lisaandmeid järgmise ERC taotluse jaoks.

Helicobacter pylori (HP) on üks maailma levinumaid kroonilisi baktereid, mis nakatab ligi 50% täiskasvanutest ning on seotud gastriidi, maohaavandite ja maovähiga. Antibiootikumravi efektiivsust vähendab kasvav antibiootikumiresistentsus, mistõttu on vaja looduslikke ja mikrobioomi säästvaid alternatiive. Projekti eesmärk on arendada funktsionaalne toidulahendus, kasutades Ligilactobacillus salivarius LKR192 tüve, millel on tõendatud põletikuvastane ja HP kasvu pärssiv toime. Tüvi on isoleeritud inimese maost, genoomiliselt ohutuks hinnatud ning sobib kasvatamiseks erinevates kohalikes toidumaatriksites (nt porgandimahla jääk, vadak, okara). Projekti käigus hinnatakse tüve eluvõimet ja stabiilsust, arendatakse TRL 5 tasemel prototüüp ning kaardistatakse turupotentsiaal ja IPR-võimalused. Lahendus ühendab tervisetehnoloogia ja kohalike ressursside väärindamise, pakkudes alternatiivi toidulisanditele ning edendades ringmajandust ja teaduspõhist toidutööstust.

Arendatakse mükovalgu tekstureerimistehnoloogiaid eesmärgiga luua kvaliteetsed alternatiivsed liha- ja kalatooted. Töö hõlmab prototüüpide koostise ja struktuuri optimeerimist ning kvaliteedi hindamist. Tehnoloogia viiakse üle laboritasemelt tööstuslikule skaalale. Tulemuseks on tööstuslikult kasutatav lahendus mükovalgupõhiste toodete arendamiseks.

Projekti eesmärk on uurida, kuidas toormaterjali omadused mõjutavad porgandimahla fermentatsiooni, et aidata ettevõttel paremini kontrollida ja optimeerida tootmisprotsessi.

Projekti eesmärgiks on arendada ja integreerida Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) õppekeskonda suurtel keelemudelitel (nt GPT) põhinev personaalne üliõpilasassistent. Assistent on ühendatud ülikooli õppekeskkonnaga Moodle ja suudab pakkuda kiiret ja personaliseeritud tagasisidet, abistades üliõpilasi kursuste läbimisel ja ülesannete lahendamisel.

Toidu- ja biotehnoloogiatööstus vajab uusi sõelumis tehnoloogiaid, et leida uute omadustega rakke (baktereid, pärme, imetaja rakke jne), mille abil toota kõrge väärtusega biomolekule (ensüümid, antikehad, toitained jne). Neid molekule kasutatakse molekulaardiagnostikas, ravimiarenduses või spetsiifiliste toitainete sünteesiks. Tilga mikrofluidikal põhinev sõelumistehnoloogia on vähem ressursimahukas alternatiiv klassikalistele sõelumistehnoloogiatele: odavam kuna kulub vähem reagente, kiirem kuna reaktsioonid toimuvad väiksemates katsemahtudes ning seadmed võtavad laboris palju vähem ruumi mahtudes laua peale. Projekti RAKUSÕEL raames arendatakse seda tehnoloogiat, et seda saaks kasutada teenuse-platvormina koostööks toidu ja biomeditsiinitööstusega.

Kuigi saab väita, et Eestis on arusaam majanduspoliitika vastutustundlikumaks ja nutikamaks tegemise olulisusest, osundab lähteülesanne, et väljakutseks on ühtse arusaama puudumine erinevate valdkondade jätkusuutlikkusest pikas perspektiivis. Lähteülesandes kirjeldatud valupunktid esile toodud kõigis strateegilistes dokumentides, mis vastutustundliku majanduse arendamist Eestis suunavad. Probleemid on pigem poliitikate rakendamise tasemel, kus senised avaliku sektori sekkumised annavad loodetuga kohati vastupidiseid tulemusi või ei ole mõju avaldanud soovitud tempos. Projekti eesmärgiks on neid probleeme analüüsida ja lahendada läbi järgmiste tegevuste : 1) Analüüsime ja sünteesime, mis võimalusi rohepööre Eestis pakub ja mis on vajalikud eeldused nende võimaluste realiseerimiseks? Valideerime mõningad neist võimalustest ja vajalikest eeldustest, loome sektorite vahelised seosed ning saame realistliku pildi, milles rohepööre seisneb neis valdkondades, millest vastutustundlikkus enim sõltub. 2) Eelneva väljaselgitamine koos visioonide loomisega Rohepöörde võimalikest tulevikest ja Eesti spetsialiseerumistest võimaldab detailsemalt uurida vajalikke muudatusi poliitikameetmete paketis: milliste avaliku sektori sekkumiste mahtu tuleks suurendada; milliseid tuleb juurde luua ja kuidas neid juurutada; milliseid tuleks vähendada; millised ei teeni eesmärki ja tuleks ära lõpetada? 3) Jõudmaks reaalse muutuseni ettevõtetes, tuleb kolmandana koostöös Tellijaga luua uudsete sekkumiste disain järgmise perioodi majanduspoliitika sisendina. Projekti teostus langeb ajaliselt enne 2027-2034 eelarveperioodi poliitikameetmete disaini ja võimaldab avalikul sektoril teaduspõhiselt omandada oskusi, mis on teadaolevate probleemide lahendamiseks tänasega võrreldes asjakohasemad. Selle väljundiks on projekti vältel tehtud poliitikasoovituste (meetmete disain ja oskused neid uudsel viisil koostamiseks) rakendumine alates 2027. a.

Platvormitöö on kasvav töötamise vorm Eestis, mõjutades sotsiaalkaitse võimalusi, karjääriteid ning nö tavamajanduse töövorme. On oluline mõista, milline on platvormitöö kaudu töötajate majanduslik ja sotsiaalne väljavaade ning mis on sektori tulevik Eestis, seostatuna arengutega Euroopa Liidus. See interdistsiplinaarne projekt, mis toob kokku sotsiaalteadlased, õigusteadlased ja majandusteadlased, pakub erinevate kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete meetodite kaudu sissevaate platvormitöö valdkonda ja selle mõjudele Eesti majanduses laiemalt. Töö keskne tulemus on stsenaariumide põhine analüüs platvormiettevõtluse edasisest võimalikust arengust Eestis, koos esile kerkivate riskide ja võimaluste käsitlusega, arvestades regulatsioonide arenguid Euroopas, majanduse makrotrende ning tehnoloogia arengut ning võttes arvesse erinevate stsenaariumide mõju ühiskonnale (k.a. võimalikku haavatavuse kasvu). Projekti raames valmiva aruande ja projekti raames toimuvate tegevuste lähtepunkt on vajadus mõista platvormitööd laiemalt ning arvestades ka võimalikke mõjusid üldisemalt sotsiaalkaitse arengutele Eestis.

EquiTechi projekti üldeesmärk on suurendada Eesti ja Leedu ametiasutuste suutlikkust tegeleda eelarvamuste ja diskrimineerimise riskidega ADMi menetlustes. See saavutatakse uuringute, abimaterjalide, koolituste ja meediakampaania väljatöötamise kaudu. See saavutatakse järgmiselt: 1. Dokumendiuuring, mis käsitleb lünki Eesti ja Leedu tehisintellekti käsitlevas poliitikas ja õiguslikus raamistikus, koos võimalike diskrimineerimis- ja eelarvamuste riskide kaardistamisega Eesti ametiasutuste poolt kasutatavates ADM-süsteemides. 2. Praktiliste vahendite väljatöötamine, et ära hoida võimalikke diskrimineerimise ja eelarvamuste riske ADM-süsteemide kavandamisel ja kasutuselevõtmisel; 3. ADM süsteemide kasutajate ja väljatöötajate oskuste ja teadmiste parandamine läbi koolituste, õppereiside, rahvusvahelise konverentsi ja akadeemiliste veebiseminaride kaudu; 4. Avalikkuse teadlikkuse tõstmine diskrimineerimise ja eelarvamuste riskidest avaliku sektori ADM-süsteemides. Selle tulemusena vähendame diskrimineerimise ja eelarvamuste võimalikku tekkimist Eesti ja Leedu ADM-süsteemides ning anname teistele liikmesriikidele eeskuju, aidates kaasa rassismivastastele riiklikele tegevuskavadele ja antisemitismi, moslemivastase vihkamise ja ksenofoobia, LGBTIQ-foobia ja kõigi muude sallimatuse vormide vastastele strateegiatele.

DEUCE projekti eesmärk on parandada piiriüleste rahaliste nõuete raames tehtud kohtuotsuste (kohtuotsused, ametlikud dokumendid ja kohtulikud kokkulepped) täitmist. See keskendub eelkõige 26 ELi liikmesriigi tegevuskava koostamisele.