Inseneriakadeemia on Haridus- ja teadusministeeriumi ellukutsutud ja Euroopa Sotsiaalfondist rahastatav projekt, mille eesmärk on tõsta inseneriõppe kvaliteeti ja leevendada tehniliste erialade tööjõupuudust. Projekti juhib Haridus- ja Noorteamet ning sellega on liitunud viis kõrgkooli.
Inseneriakadeemiasse kuulub ülikooli 22 tehnika valdkonna õppekava, millest kümme on valitud eelisarendatavaks fookuskavaks.
Projektil on kolm tegevussuunda:
• Sisseastujate arvu kasvatamine
• Õppe kvaliteedi arendamine ja tööturu ootustele vastavuse suurendamine
• Katkestamise vähendamine
Tehnikaülikool võttis eesmärgiks inseneeria valdkonna suurendada vastuvõttu igal aastal 15%. Õppe kvaliteedi arendamiseks nähakse ette projekt ja probleemõppe olulist laiendamist, õppekavaarendust, kvaliteediarendust ning taristu uuendamist; õppejõudude koolitamist ja õppeassistentide värbamist. Katkestamise vähendamiseks suurendatakse tudengitele individuaalset tuge nii esimesel kursusel kui lõputööde sooritamisel, samuti pakutakse esmakursuslastele täiendavat matemaatikaõpet. Eesmärk on oluliselt vähenda väljalangevust ning tõsta lõpetajate arvu.
Projekt keskendus Eestis kättesaadava puiduressursi ja selle väärindamise võimaluste terviklikule kaardistamisele, et toetada riiklikku eesmärki suurendada puidu väärtusahelat, tugevdada biopõhist majandust ning panustada kliimaneutraalsuse saavutamisse. Uuringu eesmärk oli hinnata Eesti puiduressurssi aastani 2050, analüüsida sobivaid keemilise, mikrobioloogilise ja mehhaanilise töötluse tehnoloogiaid ning pakkuda välja realistlikud puidu väärindamise arengusuunad Eesti tingimustes.
Töö käigus kaardistatakse Eesti sisene ning potentsiaalselt imporditav puiduressurss, arvestades puuliike, sortimente ja looduskaitselisi piiranguid ning Eesti raiemahtu (10 mln m³ aastas). Ressurss hinnatakse eraldi metsaomanike gruppide lõikes, sh RMK, erametsaomanikud ja tööstuslikud suuromanikud. Koostatakse ülevaade puidu keemilise ja mikrobioloogilise väärindamise tehnoloogiatest (TRL 6–9) ning nende võimalikest tootegruppidest generatsioonide kaupa.
Analüüsitakse Eesti tingimustesse sobivaid fraktsioneerimis- ja lõpptoodete tootmise tehnoloogiaid, arvestades kättesaadava puiduressursi mastaapi, tarneahela jätkusuutlikkust, tööjõuvajadust, investeeringuvõimekust ja kliimapoliitika eesmärke (sh CO₂ sidumine ja LULUCF metoodika). Hinnati ka täiendavate bioressursside, vee- ja energiatarbe ning muude võtmetegurite mõju potentsiaalsele tootmise rajamisele.
Projektis käsitletakse insener-tehnilise ja keemiaoskustega tööjõu vajadust ning tulevikuprognoosi, tuginedes OSKA varasematele analüüsidele. Samuti hinnatakse labori- ja teadusarenduse infrastruktuuri arendamise vajadusi, arvestades puidu väärindamise fookustippkeskuse loomist ning Metrosert ASi biorafineerimise arenduskeskuse valmimist.
Tulemused annavad tervikliku ülevaate puiduressursi kasutamise strateegilistest võimalustest ning soovitused, kuidas kujundada Eestis konkurentsivõimelist puidu väärindamise väärtusahelat, mis looks kõrget lisandväärtust ja toetaks kliimaneutraalse majanduse eesmärke.