Projektid

Kaasaskantavatel mitmikanalüütilistel instrumentidel on suur potentsiaal tervishoius, võimaldades personaalseid ja kiireid diagnostikameetodeid. Uute illegaalsete uimastite (HHC, sünteetilised katinoonid jne) levik tekitab vajaduse kohapealsete testimisvahendite järele, mida saaksid kasutada nii arstid, dopinguvastase organisatsioonid kui ka politsei. Projektis arendatakse elektroforeesil põhinevaid kaasaskantavaid analüsaatoreid, mis võimaldavad kiireid ja kuluefektiivseid in vitro metabolismiuuringuid ning uute psühhoaktiivsete ainete analüüsi. Lisaks arendatakse uusi kohapealseid biofluidide analüüsivahendeid, mis suudavad tuvastada mitmeid kiiresti levivaid narkootilisi aineid. Projekti tulemusel valmivad uudsed tööriistad, mille rakendamine võib oluliselt parandada narkootiliste ainete seiret, aidates kaasa nii rahvatervise kui ka avaliku turvalisuse edendamisele.

Puit on Eesti kõige olulisem biotoore, mille oskuslik väärindamine loob kõrge lisandväärtusega, süsinikku siduvaid lahendusi paljudel elualadel. Täna puudub Eesti ülikoolidel antud valdkonnas ühtne tegevuskava ja vastav taristu, mis suudaks koordineerida teadus-ja arendustööd (T&A) ning pakuks ettevõtetele kaskaadkasutuse printsiibil põhinevaid uusi tooteid kogu väärtusahela ulatuses. Loodav teadustaristu liidab 3 ülikooli, 8 instituudi 14 üksust. Taristuga loodav sünergia võimaldab viia läbi interdistsiplinaarset puidu väärindamise alast tipptasemel T&A tegevust. Jagatud taristu loob uued võimalused teadlaste järelkasvu koolitamiseks ning tugeva baasi rahvusvaheliseks koostööks. Taristu teenuste efektiivseks turundamiseks luuakse ühtne kontaktpunkt. Teadustaristu T&A katab nii primaarse kui ka sekundaarse puidu mehaanilise, keemilise, biokeemilise ja termokeemilise (MKBT) väärindamise luues eeldused ja tugistruktuuri Eesti puiduteaduse ja -tööstuse arenguks uuele tasemele.

Projekt ReDESign keskendub kõrgpuhta ligniini tootmisele ja selleks vajaliku rohelise lahusti taastamise tehnoloogia arendamisele. Ligniin tekib suurtes kogustes tselluloositööstuse kõrvalsaadusena, kuid enamasti kasutatakse seda madala väärtusega kütusena. Samas sobiks hästi puhastatud ligniin tooraineks näiteks komposiitmaterjalide, süsinikmaterjalide ja teiste kõrgema lisandväärtusega toodete valmistamisel. Projekti eesmärk on arendada välja meetod, mis võimaldab ligniini puhastamisel kasutatavat sügavat eutektilist lahustit (DES) tõhusalt regenereerida ja ringlusse võtta. Oodatavad tulemused on toimiv lahusti taaskasutuse kontseptsioon, parem arusaam protsessi keemiast ning alus tööstuslikult rakendatava tehnoloogia loomiseks. Eestis aitab see väärindada biomassi senisest nutikamalt, toetab ringmajandust ning loob eeldused uute kõrgväärtuslike materjalide ja tehnoloogiate arendamiseks.

Puit või siis lignotselluloosne biomass üldisemalt on kõige enimlevinud, kättesaadavaim, aga samas ka ainus jätkusuutlikke lahendusi võimaldav taastuvtooraine üha kasvava inimkonnaga planeedil. Puidu kolm põhipolümeeri - tselluloos, hemitselluloos ning ligniin, sisaldavad algkomponente, millest on võimalik toota kõrge väärtusastmega puidusuhkruid, tekstiilikiude, termoplastseid materjale ning peenkemikaale. Antud projektis viiakse edasi ensüümitehnoloogiate arendusi, kus ekstreemsetest kasvukeskkondadest pärit mikroobide ensüüme kasutatakse ligniini lõhustamiseks ja modifitseerimiseks, toksiliste fenoolsete ühendite keskkonnast eraldamiseks, ning tselluloosi puidusuhkruteks lagundamise ja lahustuva tselluloosi tehnoloogiates. Lisaks keskendutakse projektis tehnoloogiatele, kus arendatakse edasi nii kraft-ligniinil (tüüpiline paberitööstuse ligniin), hüdrolüüsi ligniinil ning sünteetilisel ligniinil põhinevaid poorseid materjale, termoplaste kui ka uue generatsiooni katalüsaatoreid.

Projekt keskendub TalTech'is välja töötatud DAL-tehnoloogial, mille eesmärk on puhastada Kraft-ligniini väga madala tuhasisalduseni (≤0,05%). DAL kasutab rohelisi solvente ja on lihtsama protsessiga kui konkurendid. Projekti raames tõstetakse tehnoloogia innovatsiooniküpsuse taset (CRL ja BRL) läbi turu tagasiside kogumise, ärimudeli arendamise ning vajalike kompetentside täiendamise. Projekti tulemuse suureneb DAL-tehnoloogia kommertsialiseerimispotentsiaal.

Uuringu eesmärgiks on määrata Eesti erinevatest maakondadest kogutud 30-ne taruvaigu (propolis) proovi keemiline koostis ning uurida nende antioksüdatiivset ja antibakteriaalset toimet.