Projektid

Puit või siis lignotselluloosne biomass üldisemalt on kõige enimlevinud, kättesaadavaim, aga samas ka ainus jätkusuutlikke lahendusi võimaldav taastuvtooraine üha kasvava inimkonnaga planeedil. Puidu kolm põhipolümeeri - tselluloos, hemitselluloos ning ligniin, sisaldavad algkomponente, millest on võimalik toota kõrge väärtusastmega puidusuhkruid, tekstiilikiude, termoplastseid materjale ning peenkemikaale. Antud projektis viiakse edasi ensüümitehnoloogiate arendusi, kus ekstreemsetest kasvukeskkondadest pärit mikroobide ensüüme kasutatakse ligniini lõhustamiseks ja modifitseerimiseks, toksiliste fenoolsete ühendite keskkonnast eraldamiseks, ning tselluloosi puidusuhkruteks lagundamise ja lahustuva tselluloosi tehnoloogiates. Lisaks keskendutakse projektis tehnoloogiatele, kus arendatakse edasi nii kraft-ligniinil (tüüpiline paberitööstuse ligniin), hüdrolüüsi ligniinil ning sünteetilisel ligniinil põhinevaid poorseid materjale, termoplaste kui ka uue generatsiooni katalüsaatoreid.

Projekti eesmärgiks on leida ja karakteriseerida sulamissoojusel põhinevates energiasalvestites kasutamiseks sobivaid ioonseid vedelikke. Projekti käigus keskendutakse amiinidel põhinevate ioonsete vedelike uurimisele. Ioonseid vedelikke võib pidada potentsiaalseteks "rohelisteks" faasimuutusmaterjalideks, mida on vähe uuritud vaatamata nende sobivatele omadustele: suur sulamissoojus ja tihedus, hea termiline stabiilsus ning võimalus toota neid taastuvatest lähteainetest. Projekti tulemused pakuvad laiapõhjalisi teadmisi ioonsete vedelike rakendatavuse kohta, võttes arvesse nende füüsikalis-keemilisi omadusi, toksilisust, korrosiivseid omadusi ja stabiilsust ning nanoosakeste mõju nendele omadustele. Projekt panustab keskkonnahoidliku taastuvenergia tulevikku, pakkudes lahendust muuhulgas ka biokütuste kasutamise efektiivsuse tõstmiseks, võimalust tuule- ja päikesenergia salvestamiseks ning heitsoojuse ja soojussaaste vähendamiseks aga ka elektri tootmiseks.

Käesoleva projekti eesmärgiks on rakendada uudset lähenemist rahvameditsiinis kasutatavate taimeekstraktide antioksüdantsete/antibakteriaalsete omaduste uurimisel kasutades aineklassidel (struktuuridel) põhinevat fraktsioneerimist, nende iseloomustamist multi-instrumentaalsete meetoditega ja toime hindamist gramnegatiivsetele bakteritele (E. coli ja B. burgdorferi).

Gruusias toodetakse ca 70 tuhat tonni mandariine aastas, millest eksporditakse umbes 50%. Kohalik mahlatööstus pressib enamuse riiki jäävast toorainest mahlaks. Mandariinimahla pressijääkide käitlemine põhjustab suuri keskkonnaprobleeme, kuna aunadesse kuhjatud materjalist imbub keskkonda happelisi laguprodukte ja eeterlikke õlisid. Pressijääk on rikkalik väärtuslike kemikaalide allikas ning projekti raames arendatakse välja tehnoloogiad nende keskkonnasõbralikuks eraldamiseks toorainest.

Uuringu eesmärk on süvendada teadmisi Eesti mesilase õietolmu keemilisest koostisest ja selle varieeruvusest nii aastaaegade kui ka potentsiaalselt piirkondade lõikes. Uuring keskendub erinevate bioaktiivsete ühendite, sealhulgas antioksüdantide, aminohapete ja lenduvate ühendite sisalduse analüüsile, et hinnata õietolmu toiteväärtust ja potentsiaali funktsionaalse toiduna.

Eesti tingimustesse optimaalse ligniini sisaldusega asfaldi retsepti rakendusuuring.

Ukraina asub suures osas mustmullavööndis , hõlmates 25% kogu maailma mustmuldadest. Ukrainas kasutatava põllumajandusmaa suurus ulatub 41,5 miljoni hektarini, mis moodustab 70% kogu riigi pindalast. Ülemaailmselt saastab põllumajandus umbes 60% maaressurssidest ja ligikaudu 45–48% veevarudest, moodustades 18–24% ülemaailmsetest kasvuhoonegaaside heitkogustest. SmartAGRO eesmärgiks on välja töötada täppisväetamise lahendus, mis aitab Ukrainal saavutada kliimapoliitika eesmärke. SmartAGRO põhineb kapillaarelektorofeeri tehnoloogial, mis võimaldab määrata erinevaid makro- ja mikroelemente mullas. Eesmärgiks on välja töötada Ukrainas kasvavate põllumajanduskultuuride jaoks täppispõllumajanduse lahendus koos soovitustega väetamise jaoks, võttes arvesse mulla keemilist profiili, mulla tüüpi ja kasvatatavaid põllukultuure. Lahendus aitab vähendada väetiste kasutamist, suurendada/hoida samal tasemel saagikust ja vähendada KHG emisioone.

Uuringu eesmärgiks on määrata Eesti erinevatest maakondadest kogutud 30-ne taruvaigu (propolis) proovi keemiline koostis ning uurida nende antioksüdatiivset ja antibakteriaalset toimet.

Käesoleva uuringu eesmärgiks on määrata Eesti erinevatest maakondadest kogutud suiraproovide füüsikalis-keemilised parameetrid ja valitud bioaktiivsete ainete sisaldused.

Töö eesmärgiks on määrata Eesti erinevatest maakondadest kogutud mete füüsikalis-keemilised omadused ja antibakteriaalse, bioaktiivse ning antioksüdantse toimega ühendite sisaldus ning mõju inimorganismile.