Projektid

Energiatõhususe tippkeskus ENER esindab 53% energia lõpptarbimisest Eestis ja samuti põhilisi, kõige mahukamate investeeringutega energiasäästumeetmeid. ENER panustab Eesti ühiskondlikku ja majanduslikku väljakutsesse rohepöörata 75% olemasolevast nõrga energiatõhususega hoonefondist heitevabaks aastaks 2050 maksimeerides kaasnevaid kasusid ja elukvaliteedi paranemist. Teaduslik eesmärk on laieneda nullenergiahoonete tehnoloogiate ekstsellentsusest juhtivaks tippkeskuseks sotsiaalselt siduvas ja laiapõhjalises täisrenoveerimises, tõukamaks murrangulisi uuendusi ja süsteemseid reforme, kaasates innovaatilisi tehnoloogiaid, teadmussiiret, juhtimismudeleid ja elanikkonda. Interdistsiplinaarne tippkeskus põimib tehnika- ja andmeteadust sotsiaal- ja majandusteadusega keskse fookusega hoonete ja piirkondade energiatõhususel, elektrifitseerimisel, taastuvenergial ja salvestusel, energiasäästumeetmetel, äri- ja finantsmudelitel ning nende sotsiaalmajanduslikul ja regionaalsel mõjul.

Uuring panustab meetme „Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamise toetus: teadusvõimekuse pakkumise arendamine Ida-Virumaal TA-võrgustiku loomiseks“ raames aastatel 2024-2028 siirdeprotsesside teoreetiliselt põhistatud raamistiku ning siirde empiiriliseks seireks vajaliku metoodika ja mudelite väljatöötamisse. Uuring jaguneb kolmeks teemaks: õiglase ülemineku valitsemine, Ida-Viru innovatsioonisüsteem ja Ida-Viru ettevõtete muutuvad ärimudelid. Nimetatud kolm temaatilist tööpaketti panustavad koos ülejäänud nelja tööpaketiga (Ida-Viru tööjõu seire ja prognoos, Ida-Viru tehnoloogiamahukate innovatsiooniniššide areng, kohalike elanike haavatavus ja innovatsioonipotentsiaal, siirde tervisemõjud ja terviseteenuste areng) siirdeprotsesside raamistiku väljatöötamisse ning neid viiakse ellu koostöös TÜ uurimisrühmadega.

Finest Twinsi projekti eesmärgiks on luua targa linna tippkeskus, mis keskendub viiele valdkonnale: transport, energia, ehitus-arhitektuur, andmed ja valitsemine. Tippkeskus on otsustes autonoomne ja selle ärimudeli oluliseks osaks on konkurentsipõhiste teadusarendusgrantide arendamine. Tippkeskuse loomisse on kaasatud TalTechi ja Aalto Ülikooli tippteadlased nendes viies valdkonnas. Projekti suurem eesmärk on edasi arendada Eesti e-riiki, keskendudes kohalikule tasandile ja sellele, kuidas linnateenused muutuksid piiriülesteks

Kuigi saab väita, et Eestis on arusaam majanduspoliitika vastutustundlikumaks ja nutikamaks tegemise olulisusest, osundab lähteülesanne, et väljakutseks on ühtse arusaama puudumine erinevate valdkondade jätkusuutlikkusest pikas perspektiivis. Lähteülesandes kirjeldatud valupunktid esile toodud kõigis strateegilistes dokumentides, mis vastutustundliku majanduse arendamist Eestis suunavad. Probleemid on pigem poliitikate rakendamise tasemel, kus senised avaliku sektori sekkumised annavad loodetuga kohati vastupidiseid tulemusi või ei ole mõju avaldanud soovitud tempos. Projekti eesmärgiks on neid probleeme analüüsida ja lahendada läbi järgmiste tegevuste : 1) Analüüsime ja sünteesime, mis võimalusi rohepööre Eestis pakub ja mis on vajalikud eeldused nende võimaluste realiseerimiseks? Valideerime mõningad neist võimalustest ja vajalikest eeldustest, loome sektorite vahelised seosed ning saame realistliku pildi, milles rohepööre seisneb neis valdkondades, millest vastutustundlikkus enim sõltub. 2) Eelneva väljaselgitamine koos visioonide loomisega Rohepöörde võimalikest tulevikest ja Eesti spetsialiseerumistest võimaldab detailsemalt uurida vajalikke muudatusi poliitikameetmete paketis: milliste avaliku sektori sekkumiste mahtu tuleks suurendada; milliseid tuleb juurde luua ja kuidas neid juurutada; milliseid tuleks vähendada; millised ei teeni eesmärki ja tuleks ära lõpetada? 3) Jõudmaks reaalse muutuseni ettevõtetes, tuleb kolmandana koostöös Tellijaga luua uudsete sekkumiste disain järgmise perioodi majanduspoliitika sisendina. Projekti teostus langeb ajaliselt enne 2027-2034 eelarveperioodi poliitikameetmete disaini ja võimaldab avalikul sektoril teaduspõhiselt omandada oskusi, mis on teadaolevate probleemide lahendamiseks tänasega võrreldes asjakohasemad. Selle väljundiks on projekti vältel tehtud poliitikasoovituste (meetmete disain ja oskused neid uudsel viisil koostamiseks) rakendumine alates 2027. a.

Avalik haldus Euroopas seisab topelt väljakutse ees – kuidas kohaneda ühiskonna digitaliseerumisega ning samal ajal tagada riikide jätkusuutlik areng. PADST projekti eesmärk on luua TalTech’is uuel tasemel teadus-, õppe- ja teadmussiirde võimekused avaliku halduse, digitaalsete muutuste ning rohepöörde ristumisteel. Koostöös juhtivate Euroopa ülikoolidega – KU Leuven, UCL ja Utrechti ülikool – arendatakse välja teadmuskeskus, mis panustab uue ajastu avaliku halduse võimekuste arengusse Eestis, Euroopas ja mujal.

Konvergents globaalsetes väärtusahelates: ärimudelid, mõjutegurid ja mõjud poliitikale neljanda tööstusrevolutsiooni ajastul“ on multidistsiplinaarsele ja sektoritevahelisele vahetusprogrammile tuginev projekt, mis keskendub konvergentsiprotsessi (catching-up) lahkamisele riigi tasandil erinevate sektorite perspektiivist. Projekt analüüsib ärimudelite rolli globaalsetesse väärtusahelatesse sisenemisel, nendest õppimisel ja nende täiustamisel, eesmärgiga mõista tegureid ja väljakutseid, mis mõjutavad väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete võimekust areneda ja ajakohastada oma tegevust globaliseerunud majanduse kontekstis. Projekti tulemusel töötatakse välja poliitikatööriistad ja -raamistikud, mis toetavad teaduse ja innovatsiooni nutika spetsialiseerumise strateegia (RIS3) tulemuslikku rakendamist uue Euroopa 2020 strateegia valguses, keskendudes eelkõige madalama sissetulekuga Euroopa riikidele.

BoostEuroTeQ uurib Euroopa tehnoloogiaülikoolide õppe, teaduse ja innovatsioonitegevuse koosloome praktikatid ning kuidas need toetavad vastutustundliku ja jätkusuutliku arengu põhimõtteid.

Projekt on osa TÜ rühmagrandist. Eesti energia- ja transpordisüsteemi toimimisviis põhineb lääne tööstusriikide kogemustel maailmasõdade vahelisest ajast. Hetkel iseloomustavad mõlemat süsteemi suured ja kahjulikud keskkonnamõjud: veel enam, keskkonnamõjude ebavõrdne jaotumine Eestis suurendab ühiskondlikku ebavõrdsust. Eesti edu infotehnoloogia vallas võiks aidata neid suundumusi leevendada. Samas näitab lääneriikide kogemus, et oskamatu rakendamise korral võib IKT hoopis keskkonna- ja ebavõrdsuse probleeme süvendada. Projekt keskendub kolmele Eesti sotsio-tehnilisele süsteemile – energia, transport, side – analüüsides nende ajalugu, otsides viise, kuidas suunata neid jätkusuutlikule ning õiglasele rajale, kordamata tööstusühiskondade vigu tehnoloogiate arendamisel, rakendamisel ja juhtimisel. Sellist uuringut võimaldab teha Suurte Siirete raamistik, mis analüüsib tööstusühiskondade kujunemislugu sotsio-tehniliste süsteemide vastastikuste mõjude kaudu. Eesmärk on pakkuda arendusettepanekuid kõigis kolmes süsteemis