Projektid

Projekti eesmärk on täiustada Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlusega seotud kohtuotsuste jõustamist, koostades juhise EL-i liikmesriikide jõustamiseeskirjade kohta ning lihtsustades ja digitaliseerides jõustamismenetlusi.

Projekti peamine eesmärk on plokiaela kasutamine tarkade lepingute valdkonnas.

Konvergents globaalsetes väärtusahelates: ärimudelid, mõjutegurid ja mõjud poliitikale neljanda tööstusrevolutsiooni ajastul“ on multidistsiplinaarsele ja sektoritevahelisele vahetusprogrammile tuginev projekt, mis keskendub konvergentsiprotsessi (catching-up) lahkamisele riigi tasandil erinevate sektorite perspektiivist. Projekt analüüsib ärimudelite rolli globaalsetesse väärtusahelatesse sisenemisel, nendest õppimisel ja nende täiustamisel, eesmärgiga mõista tegureid ja väljakutseid, mis mõjutavad väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete võimekust areneda ja ajakohastada oma tegevust globaliseerunud majanduse kontekstis. Projekti tulemusel töötatakse välja poliitikatööriistad ja -raamistikud, mis toetavad teaduse ja innovatsiooni nutika spetsialiseerumise strateegia (RIS3) tulemuslikku rakendamist uue Euroopa 2020 strateegia valguses, keskendudes eelkõige madalama sissetulekuga Euroopa riikidele.

BoostEuroTeQ uurib Euroopa tehnoloogiaülikoolide õppe, teaduse ja innovatsioonitegevuse koosloome praktikatid ning kuidas need toetavad vastutustundliku ja jätkusuutliku arengu põhimõtteid.

Õpetajate ja õpilaste digitaalse valmisoleku arendamine virtuaalsete laborite kaudu on selle projekti üks peamisi eesmärke. Projekti raames töötame välja platvormi kontseptsiooni, mille kaudu saavad koolitajad koos õpilastega Interneti kaudu kaugjuurdepääsu STEM laboritele. ReSTELA projekti täiendav eesmärk on tugevdada digioskusi kaugjuurdepääsetavate STEM-laborite kaudu haavatavatele rühmadele, nagu maapiirkondades elavad inimesed (üliõpilaste koolitajad) või muudele rühmadele, kellel puudub rahaline suutlikkus või teadmised selliste süsteemide seadistamiseks. Läbi selliste lahenduste, keskendub projekt nii õppijate-õpetajate aja säästmisele kui ka uute ja täiustatud õppemeetodite edendamisele.

LaineTeisik projekti eesmärk on edasi arendada digitaalset teisikut, et hinnata Läänemere lainetuse energia jaotust (spekter) satelliit tehisavaradari (SAR) andmete põhjal. Varasemalt välja töötatud meetodid SAR andmetele pole piisavalt edukad suletud veekogude puhul, kus domineerivaks on lühikesed ja järsud tuulelained. On ilmselge, et kogu Läänemere pindala ei saa katta lainepoidega, et lainetust mõõta. SAR andmete kasutamine võimaldab meil efektiivselt hinnata lainespektrit üle terve Läänemere jättes vahele suured lainemõõtjate veeskamise ja opereerimise kulud. Eesmärgi saavutamiseks kasutab meeskond oma teadmisi süvaõppe tehnikate rakendamisel, et hinnata SAR-piltide põhjal laine spektrit ehk laine energia jaotumist sageduste kaupa. Keskkonnakaitse ja navigatsioon merel (nt tuuleparkide ehitamise ja hooldamise jaoks) on kaks kõige peamisemat rakendusvaldkonda. Kasvav huvi selliste probleemide vastu ilmneb ka olukorrateadlikkuse süsteemide valdkonnas.

Üle kahekümne mageveekala liigi jaoks tehisintellektil põhineva ning täielikult automatiseeritud kalade loendussüsteemi väljatöötamine, katsetamine ja valideerimine, kaustades selleks üle 23 miljoni video kaladest ja kalaparvedest ning muutuvatest keskkonnatingimustest.

Kalade vigastus- ja suremusriski väliuuring kahes suures hüdroelektrijaamas Norras ja kahes Rootsis.

Käesoleva projektiga demonstreerime uudse biotehnoloogilise protsessi efektiivsust piloot-skaalal, mis konverteerib puidutööstuse jäägid (eeltöödeldud saepuru) tervislikeks sööda ja toidu lisanditeks. Protsessile teostatakse elutsükli analüüs, demonstreerides kvantitatiivselt ringmajandusliku protsessi eeliseid ning luuakse platvorm efektiivseks tööstusliku biotehnoloogia protsesside arendamiseks erinevatel kestlikel toormetel nagu toidujäätmed, toidutööstuse ja põllumajanduse kaassaadused.

Käesoleva projekti eesmärgiks oli uurida, kuidas reguleeritakse neuronites stiimul-sõltuvaid enhansereid enhanser-RNA-de (eRNA-de) kaudu, arvestades seejuures eRNA-de ebastabiilse ja ajutise olemuse tekitatud väljakutseid. Kasutasime edasijõudnud järgmise põlvkonna sekveneerimist (NGS) koos molekulaarbioloogia meetoditega, et mõista eRNA funktsiooni stiimul-sõltuvas geeniekspressioonis. Projekti kriitiliseks ülesandeks oli välja töötada usaldusväärne kogu genoomi hõlmav meetod eRNA 5’ ja 3’ otste täpseks määratlemiseks. Optimeerisime MAPcap meetodi, millest sai eelistatud lähenemine transkriptsiooni alguspunktide (TSS) määramiseks tänu madalale sekveneerimis sügavusele, varasemate RNA proovide ühilduvusele ja lihtsale integreerimisele töövoogu. Mudelsüsteemideks valisime roti primaarsete kortikaalsete neuronite ja Neuro2A hiire neuroblastoomi kultuurid. Mõlema süsteemi puhul testisime ja optimeerisime kasvatamise, töötlemise ja subtsellulaarse fraktsioneerimise protokolle. Samuti arendasime RT-qPCR analüüse nii eRNA-de kui ka varajaste geenide valideerimiseks. eRNA-de funktsionaalseks valideerimiseks töötasime välja tervikliku protseduuri, mis hõlmab in vitro transkriptsiooni, biokeemilisi pull-down analüüse ja massispektromeetriat. Seda töövoogu rakendame pärast NGS andmestike analüüsimist ja huvipakkuvate eRNA-de määratlemist. Kokkuvõttes on see projekt edukalt loonud meetodeid ja genereerinud andmeid, mis aitavad meil paremini mõista eRNA-de rolli neuronite geeniregulatsioonis. Selle uurimistöö tulemused loovad aluse olulistele avastustele neurobioloogias ja pakuvad tugeva platvormi tulevasteks uuringuteks. Rahastuse roll kirjeldatud tulemuste saavutamisel on olnud otsustava tähtsusega, andes seejuures märkimisväärseid panuseid teadusvaldkonda.

Pitt-Hopkinsi sündroom (PTHS) on geneetiline autismi spektri häire, mida põhjustavad mutatsioonid või deletsioonid transkriptsioonifaktori 4 (TCF4) geeni ühes alleelis. PTHS loommudelis on näidatud, et TCF4 funktsioonide sünnijärgne taastamine aitab haigussümptomeid leevendada. Seega võivad terapeutilised lähenemisviisid TCF4 taseme või aktiivsuse suurendamiseks aidata ka Pitt-Hopkinsi sündroomiga patsiente. Varasemalt on teada, et histooni deatsetülaaside aktiivsuse pärssimine suurendab TCF4 transkriptsiooni aktiivsust ja parandab hiiremudelis TCF4 puudumisega seotud mäluhäireid. Seda mõju vahendavad tõenäoliselt mõningad TCF4 kaasrepressorid, näiteks ETO / RUNX1T1, kes värbavad histooni deatsetülaase. Histooni deatsetülaaside inhibiitoritel on aga väga laialdane mõju raku transkriptsioonile ja need omavad seetõttu erinevaid kõrvalmõjusid. Käesolevas projektis pakume välja, et spetsiifiliste TCF4 kaasaktivaatorite või kaasrepressorite aktiivsuse või TCF4-ga seondumise mõjutamine võib suurendada TCF4-sõltuvat transkriptsiooni, leevendades seega Pitt-Hopkinsi sündroomi sümptomeid, omades samal ajal patsientidele vähem kõrvaltoimeid. Sel eesmärgil püüame põhjalikult tuvastada TCF4-st sõltuvas transkriptsioonis osalevad kaasregulaatorid ja leida viise nende tegevuse mõjutamiseks. Projekti konkreetsed eesmärgid on järgmised: (1) tuvastada erinevate TCF4 valgu variantidega seotud kaasregulaatorid; (2) määrata tuvastatud kaasregulaatorite toimemehhanism ja TCF4 valguga interakteeruvad piirkonnad; (3) töötada välja vahendid TCF4 kaasregulaatorite transkriptsioonilise aktiivsuse või seondumise mõjutamiseks.

Projekt eesmärk on arendada ja kirjeldada inimese granuloosrakkude pikaaegse in vitro kultuuri tingimused, et neid kasutada reproduktiivse biotehnoloogia ja toksikoloogia uuringutes. Projekti tulemused aitavad paremini mõista munasarjaga seonduvaid naise vilatuse probleeme.

Võttes arvesse traditsiooniliste fossiilsete kütuste tööstuse suhteliselt madalat automatiseerimise ja robotiseerimise taset, on nimetatud valdkonna tööjõu suunamiseks kaasaegsesse tehnoloogilisse tööstussektorisse vajalik üsna mahukas ümberõpe. See on eriti oluline praegusel ajal, kui Euroopa Liidu initsiatiividest lähtuvalt on oodata fossiilsete kütuste tööstuse järkjärgulist sulgemist. Seega, on vajalik sektorist vabanevate töötajate ümberõpe, et tööjõu kompetents vastaks tänapäevase mehhatroonika ja Tööstus 4.0 arusaamadega tugevalt seotud tootva tööstuse vajadustele. Et tööstuse poolt seatud kompetentsi tingimustele vastata, on töötatakse käesolevas projektis välja just varsti vabanevale tööjõule sobivad ümberõppe kursuses. Valdkonnad, mida kursused katavad on elektriajamid, automaatika, robootika, jõuelektroonika ning tööstuslike süsteemide olukorraseire. Need valdkonnad on omavahel tugevalt seotud ja kohati kattuvad. Lisades ahelasse ühisnimetajana IKT, võib neid valdkondi nimetada põhilisteks tehnoloogilisteks sammasteks, millele toetub kogu kaasaegne mehhatroonikale suunatud tööstus.

"Projekti fookuses on digimuutus kõrgkoolide ning nende praeguste ja tulevaste üliõpilaste digitaalse valmisoleku arendamise kaudu rakenduste kiirarenduse (RAD) valdkonnas, suurendades ja tõhustades seeläbi tehnika- ja ettevõtlustaustaga õppurite hariduskogemust. Suurenev võimekus kasutada RAD-platvorme (nt ORACLE APEX) tagab suurema hulga ettevõtlus- ja/või tehnikataustaga üliõpilaste ettevalmistamise vähemalt 5 Euroopa riigis. Projekti eesmärk on rakenduste kiirarenduse (RAD) kursuste ühine väljatöötamine Euroopa ülikoolides Iirimaal, Eestis, Lätis, Leedus ja Horvaatias, keskendudes ORACLE APPEX veebi- ja mobiilirakenduste arendamise tehnoloogiale. Pidevalt muutuval konkurentsitihedal turul asendab RAD traditsioonilisi tarkvara arendamise meetodeid ja valmistooteid ning võimaldab ettevõtetel ja IT-sektoril teha paremat koostööd, toimides ühtlasi innovatsiooni katalüsaatorina. Projekt eesmärk on tõsta õppetöö, tegevuste ja praktika kvaliteeti vähemalt 5 Euroopa kõrgkoolis digitaalse muutuse kaudu, valmistades ette IT-talente erinevatele ärisektoritele."