Projektid

Identifitseeriti vask-seotud ühendid inimese seerumi albumiini proovides eesmärgiga parandada nende produktide kvaliteeti.

Uudne haridus elektrotehnika, informaatikatehnika, IKT ja küberjulgeoleku valdkonnas on ülioluline, tulemaks toime Euroopa Komisjoni algatatud rohelise kokkuleppe väljakutsetega. Uute tehnoloogiate ja süsteemide väljatöötamine, juurutamaks rohetööstust , eeldab järgmise põlvkonna selliste spetsialistide ja juhtide ettevalmistamist, kellel on säästva arengu väljakutsete jaoks olemas vajalikud teadmised, oskused ja väärtused. Selle projekti eesmärk on tuua partnerasutuste õppeprogrammidesse säästvat arengut toetavaid arusaamu, et lähtuvalt rohetööstuse vajadustest jagada kogemusi, teadmisi ja parimaid õpetamisele suunatud tehnoloogiahariduspraktikaid ning saavutusi elektrotehnika ja automaatika, mehhatroonika, adaptroonika, info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate, informaatikaala inseneriteaduse ja küberturvalisuse valdkonnas. Selle projekti oodatav tulemus on Balti- ja Põhjamaade tööstuse nõudmistele vastavate pädevuste kasv.

Tootmisseadmete prototüüp tasandil õigete parameetrite seire, salvestamine ja analüüs AI-d kasutades.

Töötatakse välja uued meetodid matt-tüüpi materjali tootmiseks puitvedrudest, tuginedes praegustele seadmetele ja täiendades seda koostöörobotiga. Uuritakse võimalusi puitvedrumatti sobiva haardemeetodiga vormimiseks, et leida optimaalne lahendus seda tüüpi pakkematerjali tootmiseks. Koostööroboti (Omron) abil leitud trajektoore ja kinemaatikat kasutatakse hiljem sisendina järgmise põlvkonna tootmismasina arendamisel. Robotiprogrammidest genereeritud trajektoore ja kinemaatilist teavet saab optimeerida ka tehisintellekti tööriistade (Machine Learning) abil, et leida optimeeritud lahendusi (trajektoori ja kudumise jaoks), võttes sisendparameetritena arvesse tootmiskiirust, läbitud trajektoore, liikumise dünaamikat, loodud mati tihedust jne.

Demoprojekt Chemi-Pharm keskendub ettevõtte igapäevase tootmislogistika korraldamisele ja visualiseerimisele läbi targa tehisintellektil põhineva juhtimissüsteemi, mis aitab kaasa tootmise läbilaskevõime suurendamisele ja tootmisprotsesside efektiivsuse kasvule.

Projekti eesmärk uuendada olemasolev õppeaine „Tootmise digitaliseerimine“ (6 EAP), kaasajastada õppeaine sisu vastavalt viimastele valdkonnas toimunud kiirtele arengutele. Olulises mahus tuuakse sisse uusi virtuaal (VR) ja laiendatud (AR) reaalsusel põhinevaid arendusvahendeid, nendel põhinevad rakendused töötlemis- ja tootmisvaldkondades.

Kalade praegune turuväärtus on ca 150 miljardit eurot aastas, mistõttu nad kuuluvad majanduslikult kõige väärtuslikumate liikide hulka. Euroopa veepoliitika raamdirektiivi ja elupaikade direktiivi rakendamine tagab, et kogu ELis on nõudlus pikaajalise keskkonnaseire järele. Majanduslikult väärtuslike kalaliikide hulka kuuluvad näiteks lõhe ja kriitiliselt ohustatud euroopa angerjas (ka Eestile omased liigid), kes peavad oma elutsükli käigus rändama merest jõgedesse. Olemasolevad lahendused kalade seireks on kallid ja nõuavad iga asukoha puhul tuhandete tundide videomaterjali käsitsi töötlemist. Projekt "ExoFish" pakub väga väärtuslikku ja uuendusliku kommertssüsteemi, mis suudab automaatselt tuvastada ja loendada looduslikke kalu oluliselt parema tulemuslikkusega ja 50% odavamalt kui olemasolevad tehnoloogiad, kasutades TalTechis koostöös Eesti Keskkonnaagentuuri ja rahvusvaheliste kommertspartneritega välja töötatud spetsiaalset riistvara ja veealuse tehisintellekti meetodeid.

BACHA projekti eesmärk on meenutada Euroopa kodanikele ajaloolist sündmust, mis on näide eurooplusest ja intensiivsest tööst parema ühiskonna nimel.

Projekti BIOCONNECT eesmärk on aidata luua tugevamat, integreeritumat ja kaasavamat Läänemere ökosüsteemi biotehnoloogia-alase innovatsiooni soodustamiseks tuleviku majandusliku konkurentsivõime tõstmiseks. Tugev ja elujõuline biomajandusel on tohutu potentsiaal tugevdada ELi keskendumist jätkusuutlikkusele ja ringkasutusele, tagada tervislikum ja aktiivsem elanikkond – samuti sillutada teed eksponentsiaalsele kaskaadile uutele rakendustele, mis on nii transformatiivsed, et neid nimetatakse Bioloogiliseks Revolutsiooniks.

Töötatakse välja ümbrehäälestatav robotisüsteem, millega kontrollitakse masinnägemise abil IoT-moodulite kvaliteeti ning korrektset funktsionaalsust. IoT moodulite variatsioone ja funktsioone on erinevad ning visuaalse kvaliteedikontrolli usaldusväärsus on 80-87%. Tootete liigutamiseks ja fikseerimiseks oleme projekteerinud ning valmistanud mitme-positsioonilise spetsiaalrakise, mida juhitakse läbi roboti kontrolleri. Toodete tuvastamiseks loodi IoT moodulite põhine andmebaas, mille abil algoritmid tuvastavad ning valivad toote. Samuti toimib kvaliteedi hindamine sama loogika alusel. Kontrollitud tooted jagatakse kaheks: Korras ja defektne . Defektsed tooted eraldatakse ja määratakse, mis on tegelik defekt.

Projekti eesmärk näidata loodavate andmetekihtide kasulikkust ja lisandväärtust ning seeläbi tugevdada Eesti tööstuse suutlikkust EO andmete kasutamisel. Projekti teadus- ja arendustegevused on suunatud: (1) tehisintellektil põhineva tarkvaraarendusele laineparameetrite hindamiseks rannikutsoonis ja (2) InSAR-i töötlemisvõimaluste optimeerimisele.

Supramolekulaarsete kohandatavate kiraalsuse sensorite välja töötamine on oluline orgaaniliste ainetega tegeleva tööstuse ja teadusarendus tegevuse juures. Käelised ehk kiraalsed molekulid on igapäevaselt kasutused ravimi-, toidu-, parfüümi-, kosmeetikatööstuses ja põllumajanduses. Bioloogilises ökosüsteemis metaboliseeruvad, imenduvad ja erituvad käelised molekulid stereoselektiivselt ja nende bioloogiline toime võib erineda oluliselt. Seetõttu võib erinevate stereoisomeeride mõju keskkonnalle olla radikaalselt erinev. Standardsete analüüsimeetoditega, mis ei erista molekulide käelisust, võib nende ühendite mõju alahinnata. Käesolevas projektis disainisime ja sünteesisime uusi retseptormolekule nii sopramolekulaarsete interaktsioonide kui ka kovalentse sidumise kaudu. Saadud retseptormolekulide struktuuri, optilisi ja supramolekulaarseid omadusi uurides jõudsime mitmete uute ühenditeni, millel on potentsiaali leida rakendus bioaktiivsete ning ka saasteainete lahutamise, eraldamise ja tuvastamise jaoks. Töötasime välja keskonnasõbralikke mehhanokeemilisi sünteesimeetodeid, mis võimaldavad vähendada jääkide teket orgaaniliste ühendite sünteesil. Lisaks uurisime ka oligomeersete makrotsükliliste retseptrite sünteesi ja arendasime sünteesimeetodeid nii mono- kui ka multifunktsionaalsete makrotsükliliste ühendite saamiseks. Alustasime uuringuid supramolekulaarsete materjalide loomiseks ning näitasime, et porfüriinide ja käeliste hemikukurbituriilide abil saab hõlpsalt valmistada materjali enantioselektiivsete elektroonsete ninade ehitamiseks. Uurisime ka kirooptilise signaali tekke korrellatsiooni kvantkeemiliselt modelleeritud molekularorbitaalide ja geomeetriatega ning näitasime et uuritud optiliselt aktiivselte sensormolekulide sigaali saab võimendada anorgaaliste ja kiraalsete materjalidega. Projekti tulemused avaldati mitmetes teadusjakirjades ning taotleti ka kahte patenti.

Projekt on osa TÜ rühmagrandist. Eesti energia- ja transpordisüsteemi toimimisviis põhineb lääne tööstusriikide kogemustel maailmasõdade vahelisest ajast. Hetkel iseloomustavad mõlemat süsteemi suured ja kahjulikud keskkonnamõjud: veel enam, keskkonnamõjude ebavõrdne jaotumine Eestis suurendab ühiskondlikku ebavõrdsust. Eesti edu infotehnoloogia vallas võiks aidata neid suundumusi leevendada. Samas näitab lääneriikide kogemus, et oskamatu rakendamise korral võib IKT hoopis keskkonna- ja ebavõrdsuse probleeme süvendada. Projekt keskendub kolmele Eesti sotsio-tehnilisele süsteemile – energia, transport, side – analüüsides nende ajalugu, otsides viise, kuidas suunata neid jätkusuutlikule ning õiglasele rajale, kordamata tööstusühiskondade vigu tehnoloogiate arendamisel, rakendamisel ja juhtimisel. Sellist uuringut võimaldab teha Suurte Siirete raamistik, mis analüüsib tööstusühiskondade kujunemislugu sotsio-tehniliste süsteemide vastastikuste mõjude kaudu. Eesmärk on pakkuda arendusettepanekuid kõigis kolmes süsteemis