Projektid

Üheks väljakutseks, mida antud demoprojekti käigus sooviti lahendada, oli akustiliste paneelide tootmise robotiseerimine, et lühendada nende valmistamisele kuluvat aega. Demoprojekti käigus testiti erineva konfiguratsiooniga akustiliste paneelide robot-kruvimise protsessi, arvestades paneelide erinevaid mõõte, paigaldatavate kruvide arvu ja nende paigaldust. Antud demoprojektis seoti omavahel robootika (koostöörobot UR10), automaatika (kruvide etteande seade, automaatne kruvikeeraja, intelligentne rakis), AI töövahendid (töökoha digikaksik, masinnägemise töövahendid, roboti töötrajektoori simulatsioon). Lahenduse juures arvestati ettevõtte spetsiifilisi tootmisprotsesse ja nõudeid akustiliste paneelide parameetritele ning ka võimalusi täisautomatiseeritud tootmise rakendamiseks ettevõttes või juurutusteks teistes antud valdkonna ettevõtetes. Demoprojekti tulemused: toote koostamisoperatsiooni teostus, koosterakise kontseptsiooni väljatöötamine, sobiliku roboti valik koostamisoperatsiooni teostamiseks, töövahendite valiku teostud, simulatsioonide koostamine ja testimine, andmete kogumine, analüüs ja tulemuste verifitseerimine.

Demoprojekti uudsuseks on vormi mittehoidvate tekstiilmaterjalide ja tahkete raamimaterjalide ühine käsitlemine intelligentsete ja paindlike roboti/koosteroboti jaamade poolt. Aktiivkontrolli meetodil tuvastatakse roboti tööorganite sooritus ja kontrollitakse kvaliteeti tagavaid andmeid tegelikega. Läbi kogutavate andmete analüüsi ja mustrituvastuse peab tehisintellekt olema võimeline tegema muudatused koostamisprotsessi. Testimise käigus kogutakse andmeid ja luuakse algoritmid tehisintellektile otsuste tegemiseks.

Antud projekti käigus loodi reaalsete 3D objektide varjujoone mõõtmise seadme kontseptsioon ning prototüüp ja toimus ja katsetamine test- ja reaalses tootmiskeskkonnas. Süsteemi kasutatakse kõnealuste objektide turvalise pakkimise jaoks sobivaima transpordi pakendi valmistamiseks. Käesoleval ajal sisaldab tootmisprotsess liialt käsitööd ja automatiseerituse tase vajab parandamist. Loodav süsteem võimaldab vähendada manuaalse töö mahtu ja samuti tõsta töö kvaliteeti (vältida vigu ja tõsta täpsust).

Projektiga võetakse kasutusele vabavaraline platvorm tootmisliinide jälgimiseks ja luua lahendus vahvliliini monitoorimiseks. Eesmärk on peale valideerimist projekti lahendust laiendada ka teistele tootmisliinidele. Luuakse integreeritud tootmismonitooringu lahendus, mis rakendab masinnägemise põhist kvaliteedi kontrolli koos anduritest saadava sisendiga. Masinnägemise abil toimub visuaalne kvaliteedikontroll ja toote tuvastamine. Toote tuvastamisega antakse süsteemile automaatselt ette normväärtused mida võrreldakse anduritest saadava sisendiga.

Projekt "Tehase digitaalse kaksiku baasil tootmisprotsesside optimeerimismudeli rakendatavuse testimine" keskendub tehase digitaalsete mudelite loomisele ning tehisintellekti abil tootmisprotsesside kitsaskohtade tuvastamisele ja vähendamisele. Kasutades Siemens Plant Simulation tarkvara, simuleeritakse tehase tegelikke protsessiaegu, et luua digitaalne kaksik, mis võimaldab teha tootmisoptimeerimist reaalset tootmist häirimata. Projekti käigus kasutatakse masinõppel ja andmeanalüüsil põhinevat AI optimeerimismudelit, mille eesmärk on parandada tootmise läbilaskevõimet ja ressursikasutust.

Projekti eesmärgiks on tõsta spetsialiseeritud tööjõu elektrisüsteemide ja -seadmete diagnostika ja seire alast kvalifikatsiooni projekti partnerriikides. Selleks luuakse valdkonna õppeks olulisi innovaatilisi õpetamis- ja õppemeetodeid, mille abil vähendatakse eriala ekspertteadmiste puudujääki ning tõstetakse projekti valdkonna olulisust tööjõuturul ja ühiskonnas. Projekt aitab Nepalil ja Bhutanil luua kohalik spetsialiseeritud ekspertteadmisi omav inimressurss elektriseadmete alases seires ja diagnostikas, vähendades sõltuvust väliskonsultantidest. Peamiseks eesmärgiks on edendada probleemõppel põhinevat õpetamist ja õpet Nepalis ja Bhutanis kasutades Euroopa partnerülikoolide pikaaegset kogemust valdkonnas, samal ajal võimaldades Euroopa partnerülikoolidel uuendada oma vastavaid õppematerjale ning edendada üliõpilasvahetust ja teaduskoostööd projekti partnerite vahel.

Töö sisuks oli Emtel EN-7.1k-48-1C-x-x-x-PIB_1V0-GEN1 energiasalvesti testimine ja katsetamine eesmärgil. Katsetamise käigus mõõdeti ja dokumenteeriti salvesti laadimise ja tühjendamise täistsükkel ning hinnati salvesti isetühjenemist 24 h jooksul.

"Projekt „Tuulikute labade mehaanilise ümbertöötlemise võimaluse uurimine“ käsitleb kasutuselt kõrvaldatud tuulikute labade käitlemist kui kasvavat keskkonna- ja tehnoloogilist väljakutset. Projekti eesmärk on uurida nende keeruka koostisega kiudkomposiitmaterjalide (peamiselt klaaskiud ja epoksüvaigud, samuti metallist kinnitusdetailid, sensorid ja muud komponendid) mehaanilise ümbertöötlemise võimalusi ning hinnata nende komponentide selektiivse eraldamise teostatavust. Uurimistöö on suunatud eeskätt põhimõttelise teostatavuse tõestamisele (proof-of-concept), mille käigus määratakse, kas ja millises suunas on võimalik tuulikulabade mehaanilist lagundamist ja materjalide eraldamist efektiivselt rakendada. Projekti käigus hinnatakse erinevate mehaaniliste töötlemis- ja separatsioonimeetodite sobivust ning luuakse esmane metoodiline alus edasiseks arendustegevuseks. Töö tugineb varasemale laborikogemusele ning keskendub üldiste seaduspärasuste ja tehnoloogiliste võimaluste tuvastamisele, mitte lõpliku tehnoloogilise lahenduse väljatöötamisele. Saadud tulemused annavad suuna edasiseks arenduseks ning võimaldavad algatada suuremahulisi teadus- ja arendusprojekte, mille eesmärk on tervikliku tehnoloogilise lahenduse väljatöötamine ja selle kommertsialiseerimine. Projekt „Tuulikute labade mehaanilise ümbertöötlemise võimaluse uurimine“ käsitleb kasutuselt kõrvaldatud tuulikute labade käitlemist kui kasvavat keskkonna- ja tehnoloogilist väljakutset. Projekti eesmärk on uurida nende keeruka koostisega kiudkomposiitmaterjalide (peamiselt klaaskiud ja epoksüvaigud, samuti metallist kinnitusdetailid, sensorid ja muud komponendid) mehaanilise ümbertöötlemise võimalusi ning hinnata nende komponentide selektiivse eraldamise teostatavust. Uurimistöö on suunatud eeskätt põhimõttelise teostatavuse tõestamisele (proof-of-concept), mille käigus määratakse, kas ja millises suunas on võimalik tuulikulabade mehaanilist lagundamist ja materjalide eraldamist efektiivselt rakendada. Projekti käigus hinnatakse erinevate mehaaniliste töötlemis- ja separatsioonimeetodite sobivust ning luuakse esmane metoodiline alus edasiseks arendustegevuseks. Töö tugineb varasemale laborikogemusele ning keskendub üldiste seaduspärasuste ja tehnoloogiliste võimaluste tuvastamisele, mitte lõpliku tehnoloogilise lahenduse väljatöötamisele. Saadud tulemused annavad suuna edasiseks arenduseks ning võimaldavad algatada suuremahulisi teadus- ja arendusprojekte, mille eesmärk on tervikliku tehnoloogilise lahenduse väljatöötamine ja selle kommertsialiseerimine. Projekti pikaajaline mõju seisneb ressursitõhusate ja keskkonnasõbralike taaskasutuslahenduste väljatöötamises, mis toetavad ringmajanduse põhimõtteid, loovad uusi väärtusahelaid ning aitavad vähendada komposiitmaterjalide ladestamist prügilatesse.

Sensortehnoloogia arendamine naistetervise heaks.

OsteoSense kasutab miniatuurseid biosensoreid, et jäädvustada inimese liikumist ja masinõpet, et hinnata inimese luu- ja lihaskonnale langevat koormust, andes tagasisidet ja ekspertide juhiseid otse nutitelefonis. Süsteemi testivad juhtivad eksperdid Eestis ja professionaalsed jalgpalli- ja võidusõidumeeskonnad Suurbritannias, pakkudes maailmatasemel lahendust inimese liikumise jäädvustamiseks ja luukoormuse aruandluseks nii siseruumides kui väliskeskkonna tingimustes.

Projekti eesmärk on hinnata uue väljatöötatud pumba kaladele sobivust ja võrrelda kalade kahjustuste määra läbipääsu ajal Kudensee pumbajaama olemasoleva pumbaga.

AIRE projekt “Robot Tegevusjuhendaja rakenduse testimine ja valideerimine eakate heaolu parandamiseks hooldekodudes” eesmärgiks oli testida robotist abilise rakendusvõimalusi hooldekodu igapäevases töös. Selleks oli vajalik kohandada Pihlakodule sobivaks rakendus, mis aitaks TEMI robot-assistendil tõhusalt hooldekodus ringi liikuda, elanike, töötajate ja külalistega suhelda ning infot jagada. Projekti käigus disainiti Pihlakodu ja TalTech IT Kolledži ühises koostöös esmalt roboti kui tegevusjuhendaja kasutus-stsenaariumid. Seejärel kohandati vastavalt robotile vajalik rakendus (RAC), et robot saaks tegevusjuhendajaid nende töös abistada. Oluline selles demoprojektis oligi rakenduse ja roboti põhjalik testimine ja valideerimine Viimsi ja Tabasalu tavapärases töös. Robotid nimega Pipi ja Olle jagasid majas ringi liikudes elanikele olulist teavet ja igapäevaseid uudiseid, toetasid huumori ja mängude abil sotsiaalset suhtlust, eriti vähem liikuvate elanike puhul, ning aitasid külalisi ja elanikke asukoha leidmisel. Kasutades robotit tegevusjuhendaja rollis, testis projekt võimalust vähendada robootika ja AI abil hooldekodu töötajate puudusest tingitud väljakutseid – seda eriti just nende eakate hoolduses, kes ei saa erinevatel põhjustel ühistegevustes osaleda ning vajavad personaalsemat lähenemist. Oluline on siinjuures, et robot-tegevusjuhendaja rakenduse eesmärgiks ei ole inimese rolli asendamine, vaid tööprotsessi täiendamine roboti kui abilise näol. Kokkuvõttes võiks RAC demo projekti edu osutuda reaalsetele võimalustele hetkel kättesaadava AI ja robootika lahenduste kasutamiseks eakate hoolduse parendamises ja pakkuda laiemat huvi hooldekande ja tervishoiusektoris nii Eestis kui mujal, kus elanikkonna vananemise tingimustes otsitakse lahendusi tervishoiu– ja hooldusteenuste kvaliteedi tagamiseks.

Projekti eesmärk: Arendada lahendus meditsiiniliste tekstide automaatseks töötlemiseks, kliiniliste terminite tuvastamiseks ja struktureerimiseks kasutades SNOMED CT koode ning FHIR standardit. Tööplaan: 1. Kliiniliste terminite tuvastamine - Eestikeelsete meditsiinitekstide eeltöötlus - Masintõppe/keelemudelite rakendamine terminite tuvastamiseks tekstist - Leitud terminite struktureerimine edasiseks töötluseks 2. Standardiseerimine ja kodeerimine - Tuvastatud terminite sidumine SNOMED CT koodidega - Andmete semantiline ühildamine standardiseeritud ontoloogiatega - Tulemuste teisendamine FHIR formaati Demolahendus ja oodatavad väljundid: - Praktiline näidislahendus täieliku töövoo demonstreerimiseks - Töötav süsteem kliiniliste terminite automaatseks tuvastamiseks eestikeelsetest tekstidest - Struktureeritud väljund SNOMED CT koodidega seotud terminitest - Andmete standardne esitlus FHIR formaadis edasikasutamiseks Võtmesõnad: meditsiinitekstid, SNOMED CT, FHIR, keeletöötlus, kliinilised terminid, automaatne annotatsioon, struktureeritud andmed