Projektid

Projekt on suunatud meeste reaktsioonide uurimisele ja aruande koostamisele mitmekesisuse sekkumistele ja soolise võrdõiguslikkuse praktikatele Põhjamaade töökohtadel.

IDEA projekt keskendub digitaliseerimisele ja prognoositavale õigusemõistmisele, mida saab rakendada tööõiguslikes vaidlustes nii Euroopa kui ka riiklikes kontekstides. Meie eesmärk on töötada välja digitaliseeritud menetlus ja platvorm, et käsitleda õiguskaitse kättesaadavuse ühtlustamist digitaliseerimise ja prognoosivate algoritmide kaudu, hõlmates koostoimet tulevaste ELi õigusaktidega, mis käsitlevad kohtute digitaliseerimist ja toimimise ja õiguskaitse kättesaadavuse ning tehisintellekti seaduse ja kontrollida seda koos kuue õigusasutuse ja arvukate praktikutega. Sellel meetodil on uuenduslik iseloom - ühendades õigusliku analüüsi laiaulatusliku tekstikaevandamise tehnikaga -, kuna see avab ennustatavuse mõiste, et hinnata (mitte)vastavust õigusriigi põhimõtetele tsiviilõigussüsteemides.

Enhanserid on lühikesed distaalsed cis-reguleerivad DNA-piirkonnad, mis juhivad geeni ekspressiooni. Siiski ei toimi enhanserid ainult DNA-üksustena. Aktiveeritud enhanserid transkribeeritakse RNA-polümeraas II (RNAPII) poolt, mis toodab enhanser-derived RNAsid (eRNAd). eRNAde tootmine loob täiendavaid transregulatsioonimehhanisme, mida hõlbustavad DNA-RNA, RNA-RNA või valgu-RNA vastastikmõjud. eRNAde kiire lagunemise kiiruse ning töökindlate ja standardiseeritud sekveneerimismeetodite puudumise tõttu on aruanded eRNA molekulide molekulaarse olemuse ja nende töötlemise kohta vastuolulised, mistõttu on eRNAde poolt toimuva geenireguleerimise mehhanismid vastuolulised. Veelgi vähem on teada eRNA ko- ja posttranskriptsioonilise töötlemise kohta. Selle projekti eesmärk on ületada vastuolud ja täita teadmislünk, uurides hästi määratletud eksperimentaalset süsteemi, kultiveeritud roti kortikaalseid neuroneid ja vahetu varajase geeni (IEG) vastuse aktiveerimist, häirides eRNA põhilist endonukleaasi ja kombineerides seda eRNA-le kohandatud sekveneerimis-, arvutuslikke ja biokeemilisi meetodeid. Välja töötatud integreeriv lähenemisviis paljastab eRNA molekulide ja nende eellaste molekulaarsed omadused kogu genoomi ulatuses, avades võimaluse uurida eRNA biogeneesi, et paremini mõista eRNA-vahendatud geeniregulatsiooni taga olevaid molekulaarseid mehhanisme.

CREA3 eesmärk on võtta kasutusele tehisintellektipõhised vahendid, et aidata ELi kodanikke vaidluste lahendamisel uuenduslike mänguteoreetiliste (GT) algoritmide abil. Õiguskaitse kättesaadavuse ja õigusriigi põhimõtetega suhtlemise parandamiseks püüame välja töötada strateegia, mis käsitleb ühtlustamist kogu digitaliseerimise ja prognoosivate algoritmide valdkonnas. See lähenemisviis, mis ühendab õigusuuringuid ulatusliku tekstimaterjalide kaevandamise tehnikatega, on uudne, sest selles uuritakse ideed testida ja hinnata, kui hästi järgivad kuue ELi õigusakti perekonnaõiguse süsteemid uut tulevast „määrust õigusalase koostöö digitaliseerimise ja õiguskaitse kättesaadavuse kohta piiriülestes tsiviil-, kaubandus- ja kriminaalasjades.

EquiTechi projekti üldeesmärk on suurendada Eesti ja Leedu ametiasutuste suutlikkust tegeleda eelarvamuste ja diskrimineerimise riskidega ADMi menetlustes. See saavutatakse uuringute, abimaterjalide, koolituste ja meediakampaania väljatöötamise kaudu. See saavutatakse järgmiselt: 1. Dokumendiuuring, mis käsitleb lünki Eesti ja Leedu tehisintellekti käsitlevas poliitikas ja õiguslikus raamistikus, koos võimalike diskrimineerimis- ja eelarvamuste riskide kaardistamisega Eesti ametiasutuste poolt kasutatavates ADM-süsteemides. 2. Praktiliste vahendite väljatöötamine, et ära hoida võimalikke diskrimineerimise ja eelarvamuste riske ADM-süsteemide kavandamisel ja kasutuselevõtmisel; 3. ADM süsteemide kasutajate ja väljatöötajate oskuste ja teadmiste parandamine läbi koolituste, õppereiside, rahvusvahelise konverentsi ja akadeemiliste veebiseminaride kaudu; 4. Avalikkuse teadlikkuse tõstmine diskrimineerimise ja eelarvamuste riskidest avaliku sektori ADM-süsteemides. Selle tulemusena vähendame diskrimineerimise ja eelarvamuste võimalikku tekkimist Eesti ja Leedu ADM-süsteemides ning anname teistele liikmesriikidele eeskuju, aidates kaasa rassismivastastele riiklikele tegevuskavadele ja antisemitismi, moslemivastase vihkamise ja ksenofoobia, LGBTIQ-foobia ja kõigi muude sallimatuse vormide vastastele strateegiatele.

Inimese närvirakud on erakordselt pikaealised. Uued närvirakud sünnivad juba looteeas ning valdavat enamikku neist elu jooksul ei asendata. Seega, närvirakud peavad suutma oma funktsiooni säilitada kogu organismi eluaja. On aga teadmata, mis on need rakusisesed mehhanismid, mis seda võimaldavad. Oma 2024. aasta ERC stardigrandi taotluses näitasin, et närvirakkude küpsemise jooksul toimuvad närvirakkude epigenoomis muutused histoon 3 lüsiin 27 trimetülatsiooni (H3K27me3) tasemetes, mis võiksid seletada, kuidas närvirakud suudavad aastakümneid funktsioneerida ja elus püsida. Minu ERC taotluse eesmärk on välja selgitada, kuidas need muutused mõjutavad närviraku tuuma (ja laiemalt kogu kesknärvisüsteemi) funktsioonide säilimist elu jooksul. MOB3ERC113 taotluse eesmärk on analüüsida H3K27me3 depositsioonimehhanisme ja funktsiooni närvirakkudes ning seeläbi saada lisaandmeid järgmise ERC taotluse jaoks.

Insenerihariduse edendamine tehisintellekti abil küberjätkusuutliku ja energiatõhusa liidu suunas hõlmab koostöövõrgustikku ENERGYCOM, kuhu kuuluvad Balti, Skandinaavia ja Põhjamaade asutused, sealhulgas Kaunase Tehnikaülikool, Vilniuse Gediminase Tehnikaülikool, Riia Tehnikaülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikool, Vaasa Ülikool ja UiT Norra Arktika Ülikool.

Kuigi saab väita, et Eestis on arusaam majanduspoliitika vastutustundlikumaks ja nutikamaks tegemise olulisusest, osundab lähteülesanne, et väljakutseks on ühtse arusaama puudumine erinevate valdkondade jätkusuutlikkusest pikas perspektiivis. Lähteülesandes kirjeldatud valupunktid esile toodud kõigis strateegilistes dokumentides, mis vastutustundliku majanduse arendamist Eestis suunavad. Probleemid on pigem poliitikate rakendamise tasemel, kus senised avaliku sektori sekkumised annavad loodetuga kohati vastupidiseid tulemusi või ei ole mõju avaldanud soovitud tempos. Projekti eesmärgiks on neid probleeme analüüsida ja lahendada läbi järgmiste tegevuste : 1) Analüüsime ja sünteesime, mis võimalusi rohepööre Eestis pakub ja mis on vajalikud eeldused nende võimaluste realiseerimiseks? Valideerime mõningad neist võimalustest ja vajalikest eeldustest, loome sektorite vahelised seosed ning saame realistliku pildi, milles rohepööre seisneb neis valdkondades, millest vastutustundlikkus enim sõltub. 2) Eelneva väljaselgitamine koos visioonide loomisega Rohepöörde võimalikest tulevikest ja Eesti spetsialiseerumistest võimaldab detailsemalt uurida vajalikke muudatusi poliitikameetmete paketis: milliste avaliku sektori sekkumiste mahtu tuleks suurendada; milliseid tuleb juurde luua ja kuidas neid juurutada; milliseid tuleks vähendada; millised ei teeni eesmärki ja tuleks ära lõpetada? 3) Jõudmaks reaalse muutuseni ettevõtetes, tuleb kolmandana koostöös Tellijaga luua uudsete sekkumiste disain järgmise perioodi majanduspoliitika sisendina. Projekti teostus langeb ajaliselt enne 2027-2034 eelarveperioodi poliitikameetmete disaini ja võimaldab avalikul sektoril teaduspõhiselt omandada oskusi, mis on teadaolevate probleemide lahendamiseks tänasega võrreldes asjakohasemad. Selle väljundiks on projekti vältel tehtud poliitikasoovituste (meetmete disain ja oskused neid uudsel viisil koostamiseks) rakendumine alates 2027. a.

Projekti raames teostatakse jaotusvõrkude energiakasutus- ja talitlusolekute mõõtelahenduse arendus, mille toel on võimalik pakkuda jaotusvõrkude kasutajatele asjakohaseid ja parema ajalise resolutsiooniga andmeid roheenergia kasutuse, energiatõhususe ja neid toetavate paindlikkustehnoloogiate toeks. Arendatav platvorm võimaldab pakkuda ulatuslikku tuge otsustus- ja arvestusalgoritmide tööks, võimaldades kohaliku piirkonna talitlusandmete tõhusat saadavust ja haldust.

Arendatakse pilvepõhist digitaaltervise platvormi Ida-Aafrika erakliinikutele, keskendudes töövoogude optimeerimisele, krooniliste haigete jälgimisele ja patsiendihaldusele. Platvormi eripäraks on mobiilirakenduse ja SMS-põhise triaažilahenduse kombineerimine, võimaldades ligipääsu ka piiratud digivõimekusega patsientidele. Toodet piloteeritakse Keenias, kus arstide vähesus ja kasvav rahvastik loovad tugeva nõudluse efektiivsete, inimtööjõudu säästvate lahenduste järele. Lahendus põhineb Eestis testitud esmatasandi digimudelite loogikal, mida kohandatakse kohalikku konteksti.

Projektis arendatakse nutikas adaptiivne elektriveoajam, mis suurendab elektrisõidukite energiatõhusust ja töökindlust. Uuenduslik lahendus ühendab tehisintellektil põhineva juhtimise, täiustatud sensoritehnoloogia ning võimaldades ajamil reaalajas kohanduda liiklus- ja teeolude muutustega. Projekti käigus valmib laboriprototüüp, kasutajasõbralik tarkvaralahendus andmete töötlemiseks ning põhjalik dokumentatsioon, mis lihtsustab süsteemi rakendamist.