Projektid

Projekti eesmärk on edendada laste digitaalset ja tehisintellekti alast kirjaoskust ning toetada nende õigusi ja turvalisust digitaalsetes keskkondades kogu Lääne-Balkani piirkonnas, pöörates erilist tähelepanu Albaaniale ning Bosniale ja Hertsegoviinale. Kaasamise, eetika ja mõjukuse suurendamise põhimõtetele tuginev projekt vastab pakilisele vajadusele struktureeritud ja õigustel põhineva digihariduse järele, mis jõuab kõigi lasteni, sealhulgas eriti marginaliseeritud ja alaesindatud rühmade lasteni. Projekt annab 8–18-aastastele lastele teadmised ja kriitilise mõtlemise, mida on vaja digimaailmas turvaliseks ja eetiliseks navigeerimiseks, tutvustades selliseid põhimõisteid nagu andmekaitse, algoritmiline eelarvamus ja väärinfo. Kaskaadse koolitajate koolituse mudeli kaudu koolitatakse üle 250 koolitaja, et pakkuda sootundlikku ja vanusekohast digi- ja tehisintellekti haridust, kasutades kaasavat koolituskava ja ühiselt loodud digitaalse tehisintellekti kirjaoskuse tööriistakomplekti. Tagamaks, et lapsed ei oleks vaid passiivsed vastuvõtjad, kaasatakse projektis neid aktiivselt kaasloojate ja kampaaniate korraldajatena, võimaldades neil juhtida teadlikkuse tõstmise algatusi, näiteks „Minu digitaalne hääl“, ja panustada ressursside arendamisse. Lähenemisviisi prioriteediks on universaalne õppimisdisain (UDL), et kaotada digitaalse juurdepääsu lüngad tüdrukute, puuetega laste, maapiirkondade noorte ja hooldusasutustes elavate inimeste jaoks. Poliitika tasandil edendab projekt muutusi, koostades piirkondliku poliitikadokumendi ja korraldades ümarlaudu ministeeriumide ja digitaalvaldkonna sidusrühmadega, propageerides laste õiguste ja tehisintellekti eetilise kasutamise integreerimist riiklikesse haridus- ja lastekaitsestrateegiatesse. Kohaliku tegevuse kombineerimise abil piirkondliku ja ELi tasandi dialoogiga loob projekt pikaajalise suutlikkuse, edendab piiriülest koostööd ning aitab kaasa turvalisema ja õiglasema digitaalse tuleviku loomisele kõigile lastele Lääne-Balkanil ja mujal.

Digitaalne tootepass (DPP) on struktureeritud digitaalne tooteteabe kogu, sealhulgas andmed jätkusuutlikkuse ja ringluse toimivuse kohta. DPP-d on oluline vahend Euroopa poliitika toetamiseks rohe- ja digipööret. CIRPASS-i projekti tulemustele tuginev CIRPASS-2 toetab 13 DPP-toega ringkasutusjuhtumite pilootuuringut mitmes keerukas väärtusahelas tekstiili-, elektroonika-, rehvi- ja ehitussektoris. Kõigi pilootprojektide puhul demonstreeritakse DPP süsteemi koostalitlusvõimet ja see toetab DPP elujõulist valdkondadevahelist laiaulatuslikku kasutuselevõttu reaalses elus. Kasutatav DPP infosüsteem viiakse vastavusse Euroopa ühtlustatud standardite ja regulatiivsete nõuetega. Projektiga hinnatakse tarbijate, lõppkasutajate ja ametiasutuste teabe mõistmist ja rahulolu selle kasutamisel. Hinnatakse DPP keskkonna-, majandus- ja poliitilisi mõjusid, samuti selle eeliseid ja väljakutseid kõikidele sidusrühmadele.

EuroTeQ 2030 on inseneri ja majanduse ülikoolide aliansi järgmine etapp olemasoleva koostöö süvendamiseks, laiendamiseks ja intensiivistamiseks. Senine koostöö on pannud aluse ühtse kursusekataloogi loomisele, projekti- ja probleemõppe laiemale juurutamisele ning koostöös ettevõtetega oleme defineerinud 21 tulevikuinseneri oskust. EuroTeQ ülikoolide koostöö põhineb olemasolevatel tihedatel sidemetel kaheksa ülikooli ja nende piirkondlike ökosüsteemide vahel. Oma partnerlusega täiustame tänapäevaseid inseneriõppe programme uute õpiväljundite, tulevikuoskuste ning kaasaegsete õpimetoodikatega. EuroTeQ algatustes osalemine koolitab õppijaid leidma vastuseid ühiskondlikele väljakutsetele, lähtudes seejuures jätkusuutlikkust mõtteviisist. Usume kindlalt, et meie Euroopa võrgustik edendab ja tugevdab euroopalikke väärtusi, võimaldades noortel kodanikel kohtuda oma eakaaslastega ja kutsudes kogu ülikooliperet looma sidemeid üle Euroopa.

Umbes 13% täiskasvanud elanikkonnast kannatab neerupuudulikkuse käes ning suremus sellega seotud komplikatsioonidesse, peamiselt kardiovaskulaarsetesse haigustesse, on väga kõrge. Vaskulaarne kaltsikatsioon (VC) on üheks neerupuudulikkusega patsientide hulgas laialt levinud kardiovaskulaarseks haiguseks. Üks VC tekkepõhjustest on selle tekitajate (indutseerijate) ja ärahoidjate (inhibiitorite) vahelise tasakaalu häirumine puuduliku neerufunktsiooni tõttu. Lõppstaadiumi neerupuudulikkusega (ESRD) patsientidele teostatava ravi – dialüüsi käigus eemaldatakse nii VC indutseerijaid kui ka inhibiitoreid. Selle projekti (VasCalDi) eesmärgiks on välja töötada unikaalsed optilised meetodid patsientide vaskulatuuri hindamiseks ja VC inhibiitorite eemaldamise jälgimiseks dialüüsiravi käigus. Õigeaegsed sekkumised parema VC inhibiitorite tasakaalu tagamiseks ning dialüüsipatsientide vaskulatuuri jälgimine parandavad haiglate töö efektiivsust, ESRD patsientide elukvaliteeti ja elulemust.

Linna veekogumise süsteemi, milles on olemas nii reovesi, sademevesi kui ka drenaaživesi, keerukus võib väljenduda torustike pikkuses ja ühendustes, pumplate või erinevate kogumismahutite ja tunnelite kasutamises, tarbijate profiilis (olmereovesi või tööstuslik reovesi), sademevee juurdevoolus, eelpuhastite kasutamises vms. Seetõttu on võimalik ettenägematute häirete tekkimise oht, mille tagajärjeks on ka haisuhäiring. Suuremõõtmelised ja mahukad kanalisatsioonivõrgud on tavaliselt seotud reovee pika viibeajaga enne vee puhastisse jõudmist. Pika viibeaja tõttu võib veereostus torustikus toimuvate segunemisprotsesside kaudu õhku kanduda ja kanalisatsioonikaevudest väljuda. Kanalisatsiooni gaasid võivad põhjustada häiringuid kuna ebameeldivad lõhnad mõjutavad oluliselt elu- ja töökeskkonna tingimusi ning ohustavad inimeste tervist. Väävelvesinik (H2S) on üks hästi tuntud ärritaja inimese hingamisteedes. Sellel gaasil on inimesele äratuntav nö mädamuna haisuga sarnane ebameeldiv lõhn. Käesoleva projekti üks peamine eesmärk on uurida divesiniksulfiidi levikut linnade kanalisatsiooni võrkudes ning selgitada selle mõjusid tiheasustusega linnapiirkondades ning maa-aluste torustike konstruktsioonidele.

MARTA tegeleb põllumajanduslikult ja majanduslikult oluliste tunnustega taimekasvatuses, et toetada jätkusuutlikku ja iseseisvat toidutootmist Eestis. Me loome uudseid aretusalaseid teadmisi ja kaasaegsete aretusmeetodite tööriistakasti (sh uued geneetilised markerid, genoomne selektsioon, genoomi toimetamine). Tööriistade eesmärgiks on soodustada ja kiirendada kliima- ja haiguskindlate, kõrge kvaliteediga, jätkusuutlike ja saagikate uute sortide aretust. Oleme välja valinud 7 Eesti jaoks strateegiliselt olulist kultuurtaime liiki, mis on peamised sihtmärgid nimetatud tööriistade rakendamiseks. Nisu, oder ja kartul on olulised toiduainetega varustatuse tagamiseks. Põldoa lämmastiku sidumise võime ja kõrge valgusisaldus (29% kuivainest) muudavad selle strateegiliselt oluliseks põllukultuuriks taimse valguga isevarustatuse tagamisel Eestis. Õun ja mustsõstar on olulised aiakultuurid, mis tagavad tervisliku toitumise ja pakuvad kohalikku päritolu vitamiine ja antioksüdante. Taimede fundamentaal- ja rakendusbioloogia vahelise lõhe ületamine võimaldab uurimistulemuste kiiremat ülekandmist aretusse. Projektis käsitletavad uurimisküsimused (Q) ulatuvad fenotüübi ja genotüübi laiaulatuslikust skriinimisest kuni täppisaretuse rakendamiseni ja uute geneetiliste markerite loomiseni. Q1 eesmärk on luua teaduslikud teadmised, andmed ja tulemused, mis on sisendiks järgmistele küsimustele. Q2 ja Q3 eesmärk on töötada välja ja valideerida kaasaegsed aretusmeetodid (nt uued geneetilised markerid haiguskindluse jaoks, täppisaretusest saadav eelaretusmaterjal). Genoomika ja transkriptoomika tulemuste kasutuselevõtmine kiirendab ja loob uusi võimalusi tulevaste kliimakindlate põllukultuuride aretuseks. MARTA loob ja valideerib kaasaegsete aretusmeetodite tööriistakasti, et taimekasvatus Eestis oleks paindlik ja jätkusuutlik ning toiduga isevarustatus tagatud.

Inimese närvirakud on erakordselt pikaealised. Uued närvirakud sünnivad juba looteeas ning valdavat enamikku neist elu jooksul ei asendata. Seega, närvirakud peavad suutma oma funktsiooni säilitada kogu organismi eluaja. On aga teadmata, mis on need rakusisesed mehhanismid, mis seda võimaldavad. Oma 2024. aasta ERC stardigrandi taotluses näitasin, et närvirakkude küpsemise jooksul toimuvad närvirakkude epigenoomis muutused histoon 3 lüsiin 27 trimetülatsiooni (H3K27me3) tasemetes, mis võiksid seletada, kuidas närvirakud suudavad aastakümneid funktsioneerida ja elus püsida. Minu ERC taotluse eesmärk on välja selgitada, kuidas need muutused mõjutavad närviraku tuuma (ja laiemalt kogu kesknärvisüsteemi) funktsioonide säilimist elu jooksul. MOB3ERC113 taotluse eesmärk on analüüsida H3K27me3 depositsioonimehhanisme ja funktsiooni närvirakkudes ning seeläbi saada lisaandmeid järgmise ERC taotluse jaoks.

Helicobacter pylori (HP) on üks maailma levinumaid kroonilisi baktereid, mis nakatab ligi 50% täiskasvanutest ning on seotud gastriidi, maohaavandite ja maovähiga. Antibiootikumravi efektiivsust vähendab kasvav antibiootikumiresistentsus, mistõttu on vaja looduslikke ja mikrobioomi säästvaid alternatiive. Projekti eesmärk on arendada funktsionaalne toidulahendus, kasutades Ligilactobacillus salivarius LKR192 tüve, millel on tõendatud põletikuvastane ja HP kasvu pärssiv toime. Tüvi on isoleeritud inimese maost, genoomiliselt ohutuks hinnatud ning sobib kasvatamiseks erinevates kohalikes toidumaatriksites (nt porgandimahla jääk, vadak, okara). Projekti käigus hinnatakse tüve eluvõimet ja stabiilsust, arendatakse TRL 5 tasemel prototüüp ning kaardistatakse turupotentsiaal ja IPR-võimalused. Lahendus ühendab tervisetehnoloogia ja kohalike ressursside väärindamise, pakkudes alternatiivi toidulisanditele ning edendades ringmajandust ja teaduspõhist toidutööstust.

Arendatakse mükovalgu tekstureerimistehnoloogiaid eesmärgiga luua kvaliteetsed alternatiivsed liha- ja kalatooted. Töö hõlmab prototüüpide koostise ja struktuuri optimeerimist ning kvaliteedi hindamist. Tehnoloogia viiakse üle laboritasemelt tööstuslikule skaalale. Tulemuseks on tööstuslikult kasutatav lahendus mükovalgupõhiste toodete arendamiseks.

Projekti eesmärk on uurida, kuidas toormaterjali omadused mõjutavad porgandimahla fermentatsiooni, et aidata ettevõttel paremini kontrollida ja optimeerida tootmisprotsessi.

Projekti eesmärgiks on arendada ja integreerida Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) õppekeskonda suurtel keelemudelitel (nt GPT) põhinev personaalne üliõpilasassistent. Assistent on ühendatud ülikooli õppekeskkonnaga Moodle ja suudab pakkuda kiiret ja personaliseeritud tagasisidet, abistades üliõpilasi kursuste läbimisel ja ülesannete lahendamisel.