Projektid

HTTK toob kokku juhtivad psüühika, keha, sotsiaalse konteksti ja ruumilise konteksti uurijad, et luua distsipliinide ülene arusaam komplekssüsteemidest, mis mõjutavad heaolu: elu kvaliteeti erinevates valdkondades objektiivses ja eriti subjektiivses mõttes. Me käsitleme 4 uurimisvaldkonda. 1) KORRELAADID: Millised bio-psühholoogilised ja sotsiaal-ruumilised omadused on seotud heaolu püsivamate komponentidega nagu eluga rahulolu? 2) MEHHANISMID: Kuidas rulluvad inimestes lahti heaolu dünaamilised komponendid, näiteks emotsioonid? 3) ENESEHOOL: Kuidas inimesed ise oma heaolu enesehoole ökosüsteemides mõistavad ja juhivad? 4) SEKKUMISED: Kuidas heaolu isikustatud ja kohandatud sekkumistega edendada? HTTK rahastab interdistsiplinaarseid ametikohti; registriandmetega lõimitud longituud-uuring; doktorikooli; tippsündmusi; ja rändluse ja koostöö toetusmeedet. HTTK tõstab osalevate rühmade, asutuste ja Eesti heaoluteaduste tulemuslikkust ja mõjukust.

Projekti üldiseks eesmärgiks on suurendada elanikkonna tervena elatud aastate arvu. Hetkel on Eestis tervena elatav eluiga üks Euroopa lühemaid. Eesmärgi saavutamiseks uuritakse, arendatakse ja piloteeritakse kolme omavahel tihedalt seotud digitervise suunda. Esiteks kasutame Eesti tervise infosüsteemi standardiseeritud andmevahetuskeskkonda ja digiandmeid, et arendada rakendusi, mis suurendavad inimese enda poolt kogutud andmete tõenduspõhist kasutust tervisedenduse, ennetuse ja krooniliste seisundite kontrolli all hoidmise eesmärgil. Teiseks keskendume sensoritele ja tehisintellektiga toetatud digirakendustele, et võimaldada inimesel koguda nii funktsionaalseid näitajaid kui edastada tervisemuresid masinloetava tekstina. Sellega kiirendame terviseriskide märkamist ja vähendame meditsiinitöötajate rutiinseid tegevusi. Kolmandaks arendame erinevaid tehisintellekti meetodeid kombineerides tervise infosüsteemis ja Tervisekassa andmebaasis olevaid ning inimese enda kogutud andmeid.

Projekti eesmärgiks on hinnata osalevate ülikoolide IT õppekavade vastavust tööstuse ja IT teenuste kasutajate vajadustele, töötada välja vajalikud lisamoodulid ning need ülikoolides piloteerida.

Projekti eesmärk on edendada laste digitaalset ja tehisintellekti alast kirjaoskust ning toetada nende õigusi ja turvalisust digitaalsetes keskkondades kogu Lääne-Balkani piirkonnas, pöörates erilist tähelepanu Albaaniale ning Bosniale ja Hertsegoviinale. Kaasamise, eetika ja mõjukuse suurendamise põhimõtetele tuginev projekt vastab pakilisele vajadusele struktureeritud ja õigustel põhineva digihariduse järele, mis jõuab kõigi lasteni, sealhulgas eriti marginaliseeritud ja alaesindatud rühmade lasteni. Projekt annab 8–18-aastastele lastele teadmised ja kriitilise mõtlemise, mida on vaja digimaailmas turvaliseks ja eetiliseks navigeerimiseks, tutvustades selliseid põhimõisteid nagu andmekaitse, algoritmiline eelarvamus ja väärinfo. Kaskaadse koolitajate koolituse mudeli kaudu koolitatakse üle 250 koolitaja, et pakkuda sootundlikku ja vanusekohast digi- ja tehisintellekti haridust, kasutades kaasavat koolituskava ja ühiselt loodud digitaalse tehisintellekti kirjaoskuse tööriistakomplekti. Tagamaks, et lapsed ei oleks vaid passiivsed vastuvõtjad, kaasatakse projektis neid aktiivselt kaasloojate ja kampaaniate korraldajatena, võimaldades neil juhtida teadlikkuse tõstmise algatusi, näiteks „Minu digitaalne hääl“, ja panustada ressursside arendamisse. Lähenemisviisi prioriteediks on universaalne õppimisdisain (UDL), et kaotada digitaalse juurdepääsu lüngad tüdrukute, puuetega laste, maapiirkondade noorte ja hooldusasutustes elavate inimeste jaoks. Poliitika tasandil edendab projekt muutusi, koostades piirkondliku poliitikadokumendi ja korraldades ümarlaudu ministeeriumide ja digitaalvaldkonna sidusrühmadega, propageerides laste õiguste ja tehisintellekti eetilise kasutamise integreerimist riiklikesse haridus- ja lastekaitsestrateegiatesse. Kohaliku tegevuse kombineerimise abil piirkondliku ja ELi tasandi dialoogiga loob projekt pikaajalise suutlikkuse, edendab piiriülest koostööd ning aitab kaasa turvalisema ja õiglasema digitaalse tuleviku loomisele kõigile lastele Lääne-Balkanil ja mujal.

Digitaalne tootepass (DPP) on struktureeritud digitaalne tooteteabe kogu, sealhulgas andmed jätkusuutlikkuse ja ringluse toimivuse kohta. DPP-d on oluline vahend Euroopa poliitika toetamiseks rohe- ja digipööret. CIRPASS-i projekti tulemustele tuginev CIRPASS-2 toetab 13 DPP-toega ringkasutusjuhtumite pilootuuringut mitmes keerukas väärtusahelas tekstiili-, elektroonika-, rehvi- ja ehitussektoris. Kõigi pilootprojektide puhul demonstreeritakse DPP süsteemi koostalitlusvõimet ja see toetab DPP elujõulist valdkondadevahelist laiaulatuslikku kasutuselevõttu reaalses elus. Kasutatav DPP infosüsteem viiakse vastavusse Euroopa ühtlustatud standardite ja regulatiivsete nõuetega. Projektiga hinnatakse tarbijate, lõppkasutajate ja ametiasutuste teabe mõistmist ja rahulolu selle kasutamisel. Hinnatakse DPP keskkonna-, majandus- ja poliitilisi mõjusid, samuti selle eeliseid ja väljakutseid kõikidele sidusrühmadele.

Võrdlev uuring ülikoolide pakutava IKT kõrghariduse, alustavate IKT-ekspertide kompetentside ja tööturu vajadustest Keenia, Nigeeria ja Armeenia näitel. Uuring viiakse läbi rahvusvahelise talendipartnerlusprojekti “Digital Explorer 2” raames.

AIRE projekt “Robot Tegevusjuhendaja rakenduse testimine ja valideerimine eakate heaolu parandamiseks hooldekodudes” eesmärgiks oli testida robotist abilise rakendusvõimalusi hooldekodu igapäevases töös. Selleks oli vajalik kohandada Pihlakodule sobivaks rakendus, mis aitaks TEMI robot-assistendil tõhusalt hooldekodus ringi liikuda, elanike, töötajate ja külalistega suhelda ning infot jagada. Projekti käigus disainiti Pihlakodu ja TalTech IT Kolledži ühises koostöös esmalt roboti kui tegevusjuhendaja kasutus-stsenaariumid. Seejärel kohandati vastavalt robotile vajalik rakendus (RAC), et robot saaks tegevusjuhendajaid nende töös abistada. Oluline selles demoprojektis oligi rakenduse ja roboti põhjalik testimine ja valideerimine Viimsi ja Tabasalu tavapärases töös. Robotid nimega Pipi ja Olle jagasid majas ringi liikudes elanikele olulist teavet ja igapäevaseid uudiseid, toetasid huumori ja mängude abil sotsiaalset suhtlust, eriti vähem liikuvate elanike puhul, ning aitasid külalisi ja elanikke asukoha leidmisel. Kasutades robotit tegevusjuhendaja rollis, testis projekt võimalust vähendada robootika ja AI abil hooldekodu töötajate puudusest tingitud väljakutseid – seda eriti just nende eakate hoolduses, kes ei saa erinevatel põhjustel ühistegevustes osaleda ning vajavad personaalsemat lähenemist. Oluline on siinjuures, et robot-tegevusjuhendaja rakenduse eesmärgiks ei ole inimese rolli asendamine, vaid tööprotsessi täiendamine roboti kui abilise näol. Kokkuvõttes võiks RAC demo projekti edu osutuda reaalsetele võimalustele hetkel kättesaadava AI ja robootika lahenduste kasutamiseks eakate hoolduse parendamises ja pakkuda laiemat huvi hooldekande ja tervishoiusektoris nii Eestis kui mujal, kus elanikkonna vananemise tingimustes otsitakse lahendusi tervishoiu– ja hooldusteenuste kvaliteedi tagamiseks.