Alexandra Kolosova

Kalade turuväärtus on maailmas 150 miljardit eurot aastas. Lisaks rõhutab Euroopa veepoliitika raamdirektiivi ja elupaikade direktiivi rakendamine vajadust pikaajalise keskkonnaseire järele kogu Euroopa Liidus. Majanduslikult ja ökoloogiliselt olulised kalaliigid, nagu lõhe ja kriitiliselt ohustatud euroopa angerjas, esinevad mõlemad looduslikult Eestis ning nende elutsükkel nõuab rännet merekeskkonnast mageveekeskkonda. Praegused akadeemilised lahendused kalade seireks on liiga aeglased ja kallid ning tehisintellekti abil tehtavad kommertslahendused sõltuvad endiselt tuhandete videote käsitsi töötlemisest iga uuritava koha jaoks. Projekti „AquaID“ eesmärk on arendada elujõulisi süsteeme, mis suudavad automaatselt tuvastada ja loendada looduses elutsevaid kalu oluliselt suurema jõudlusega. See saavutatakse TalTechis, koostöös rahvusvaheliste akadeemiliste ja tööstuspartneritega, välja töötatud spetsiaalse riistvara ja veealuse tehisintellekti meetodite kasutamise abil.

See projekt põhineb uuel paradigmal "vool kui teave", mis on teedrajav lähenemisviis veealuste mitmemõõtmeliste voogude tuvastamiseks looduses. See viib uute, optimeeritud seadmete ja mõõtmismeetoditeni, et klassifitseerida ja uurida veealust keskkonda, kui traditsioonilised meetodid on liiga kallid või lihtsalt ei toimi. Vool kui teave on inspireeritud veeloomadest, kellel on välja arenenud täiustatud sensoorsed süsteemid, mis ühendavad tajumise ja teabe töötlemise ühtsesse raamistikku. Taotlusega edendatakse TalTechi veealuseid sensortehnoloogiaid töötavatest prototüüpidest (TRL3 kuni TRL5) kuni katsetamiseni asjakohastes töökeskkondades (TRL6) ning toetab tehnoloogiasiiret Eesti ja rahvusvahelistele ettevõtetele. Need seadmed ja meetodid annavad teadlastele ja otsustajatele uusi ja usaldusväärseid allikaid vooluandmetest äärmuslike kliimaja ilmastikunähtuste ajal, kus tavapärased seadmed ei toimi ja kui kriitiline infrastruktuur on ohus, näiteks tormi ja üleujutuste ajal.

Andmed on kujunenud tähtsaimaks ressursiks majanduse ja avaliku halduse automatiseerimise ning lahenduste optimiseerimise jaoks. Projekti eesmärgiks on tõsta andmevaldkonna uurimistööde taset ja sünergiat, seeläbi oluliselt tugevdades Tehnikaülikooli võimekust koostööks eesti majanduse ja avaliku haldusega, nii ühisprojektide, konsultatsioonide kui täiendõppe ja tudengite ettevalmistamise kaudu. Sel eesmärgil fokuseerub projekt masinõppe kasutamisele andmevaldkonnas: masinõpe, seejuures eriti närvivõrgud, on tulevaste tarkvarasüsteemide võimekuse ja tarkvaraehituse peamine arengumootor. Konkreetne eesmärk on suurendada uute, tipptasemel spetsialistide arvu närvivõrkudel põhineva masinõppe valdkonnas, rakendades neid koostöösse olemasolevate andmeteaduse valdkondadega: andme- ja reeglikaevandamine, andmesemantika, inimkeelsed andmepäringud, teadmiste esitamine, andmeintegratsioon, statistika ja andmehaldus.