Jana Holmar

HTTK toob kokku juhtivad psüühika, keha, sotsiaalse konteksti ja ruumilise konteksti uurijad, et luua distsipliinide ülene arusaam komplekssüsteemidest, mis mõjutavad heaolu: elu kvaliteeti erinevates valdkondades objektiivses ja eriti subjektiivses mõttes. Me käsitleme 4 uurimisvaldkonda. 1) KORRELAADID: Millised bio-psühholoogilised ja sotsiaal-ruumilised omadused on seotud heaolu püsivamate komponentidega nagu eluga rahulolu? 2) MEHHANISMID: Kuidas rulluvad inimestes lahti heaolu dünaamilised komponendid, näiteks emotsioonid? 3) ENESEHOOL: Kuidas inimesed ise oma heaolu enesehoole ökosüsteemides mõistavad ja juhivad? 4) SEKKUMISED: Kuidas heaolu isikustatud ja kohandatud sekkumistega edendada? HTTK rahastab interdistsiplinaarseid ametikohti; registriandmetega lõimitud longituud-uuring; doktorikooli; tippsündmusi; ja rändluse ja koostöö toetusmeedet. HTTK tõstab osalevate rühmade, asutuste ja Eesti heaoluteaduste tulemuslikkust ja mõjukust.

Neerupuudulikkus ja dialüüsravi vajadus kasvavad, suurendades survet tervishoiusüsteemile ja ootusi ravi kvaliteedile. Käesolev projekt käsitleb olulist kitsaskohta, keskendudes dialüüsi kvaliteedi reaalajas hindamisele optilise sensori abil, mis võimaldab jälgida seni alajälgitud ureemiliste toksiinide eemaldamist kogu raviprotsessi vältel. See võimaldab liikuda üksikutele mõõtmistele tuginevalt lähenemiselt pideva ja andmepõhise hindamise suunas ning toetab patsiendikeskset ravi optimeerimist. Projekt ühendab tehnoloogiaarenduse, kliinilise valideerimise ja praktilise rakenduse, kaasates tipp-tööstuspartneri, kliinilise keskuse, erialavõrgustiku ja rakenduskõrgkooli. Selline ülesehitus tagab lahenduse asjakohasuse ja loob selge tee selle jõudmiseks praktikasse. Tulemuseks on kliiniliselt valideeritud sensori prototüüp, millel on potentsiaal areneda turukõlblikuks lahenduseks, panustades nii ravikvaliteedi parandamisse, tervisetehnoloogiate arengusse kui ka akadeemilisse järelkasvu.

Projekti üldiseks eesmärgiks on suurendada elanikkonna tervena elatud aastate arvu. Hetkel on Eestis tervena elatav eluiga üks Euroopa lühemaid. Eesmärgi saavutamiseks uuritakse, arendatakse ja piloteeritakse kolme omavahel tihedalt seotud digitervise suunda. Esiteks kasutame Eesti tervise infosüsteemi standardiseeritud andmevahetuskeskkonda ja digiandmeid, et arendada rakendusi, mis suurendavad inimese enda poolt kogutud andmete tõenduspõhist kasutust tervisedenduse, ennetuse ja krooniliste seisundite kontrolli all hoidmise eesmärgil. Teiseks keskendume sensoritele ja tehisintellektiga toetatud digirakendustele, et võimaldada inimesel koguda nii funktsionaalseid näitajaid kui edastada tervisemuresid masinloetava tekstina. Sellega kiirendame terviseriskide märkamist ja vähendame meditsiinitöötajate rutiinseid tegevusi. Kolmandaks arendame erinevaid tehisintellekti meetodeid kombineerides tervise infosüsteemis ja Tervisekassa andmebaasis olevaid ning inimese enda kogutud andmeid.