Projektid

HTTK toob kokku juhtivad psüühika, keha, sotsiaalse konteksti ja ruumilise konteksti uurijad, et luua distsipliinide ülene arusaam komplekssüsteemidest, mis mõjutavad heaolu: elu kvaliteeti erinevates valdkondades objektiivses ja eriti subjektiivses mõttes. Me käsitleme 4 uurimisvaldkonda. 1) KORRELAADID: Millised bio-psühholoogilised ja sotsiaal-ruumilised omadused on seotud heaolu püsivamate komponentidega nagu eluga rahulolu? 2) MEHHANISMID: Kuidas rulluvad inimestes lahti heaolu dünaamilised komponendid, näiteks emotsioonid? 3) ENESEHOOL: Kuidas inimesed ise oma heaolu enesehoole ökosüsteemides mõistavad ja juhivad? 4) SEKKUMISED: Kuidas heaolu isikustatud ja kohandatud sekkumistega edendada? HTTK rahastab interdistsiplinaarseid ametikohti; registriandmetega lõimitud longituud-uuring; doktorikooli; tippsündmusi; ja rändluse ja koostöö toetusmeedet. HTTK tõstab osalevate rühmade, asutuste ja Eesti heaoluteaduste tulemuslikkust ja mõjukust.

Käesoleva multidistsiplinaarse uuringu lõppeesmärk on vähendada kardiovaskulaarset suremust Eestis läbi ravisoostumuse suurendamise ja patsiendi võimestamise, luues toetav isejuhtimise keskkond terviseplaani jälgimiseks ning aktiivseks raviprotsessis osalemiseks. Esmalt analüüsitakse Põhja-Eesti Regionaalhaigla patsientide LDL-kolesterooli väärtuseid, leidmaks aladiagnoositud ja alaravitud patsiendid. Uuritakse lipiidisisaldust vähendavaid ravimeid kasutavate patsientide ravisoostumust ning defineeritakse patsientide grupid, kes vajavad täiendavat tuge. Pilootprojekti raames töötatakse välja uudne patsiendi tugirakendus, mis koos personaalse toega aitab tõsta ravisoostumust. Rakenduse uudsus seisneb Eesti tervise infosüsteemi, retseptikeskuse ja haigla andmebaasi andmete ühendamises patsiendi enda poolt sisestatud andmetega ning võimaldades kahesuunalist kommunikatsiooni patsiendi ja meditsiinipersonali vahel. Uuringu viimases etapis viiakse läbi tugirakenduse projekti mõju-uuring.

Käesoleva projekti eesmärk on töötada välja ja täiustada olemasolevaid seletatava tehisintellekti meetodeid inimese motoorsete funktsioonide analüüsimiseks. Pilootuuringud on näidanud paljulubavaid tulemusi neurodegeneratiivsete haiguste diagnoosimisel. Lisaks plaanime laiendada meetodite rakendusala meditsiinist kognitiivse arengu ja kognitiivse väsimuse analüüsile. Seletava komponendi integreerimine tagab meditsiinitöötajatele tehisintellekti tehtud otsuste vajaliku läbipaistvuse. Rakendus kognitiivse arengu valdkonnas koolihariduse protsessi toetamiseks. Kognitiivne väsimus põhjustab teadaolevalt raskeid vigastusi ja tõsist rahalist kahju. Selle nähtuse põhjalik mõistmine ja oskus väsimust ära tunda aitab muuta töökeskkond turvalisemaks ja vähendada rahalisi ja mitterahalisi kahjusid tööprotsessis.

Projekti üldiseks eesmärgiks on suurendada elanikkonna tervena elatud aastate arvu. Hetkel on Eestis tervena elatav eluiga üks Euroopa lühemaid. Eesmärgi saavutamiseks uuritakse, arendatakse ja piloteeritakse kolme omavahel tihedalt seotud digitervise suunda. Esiteks kasutame Eesti tervise infosüsteemi standardiseeritud andmevahetuskeskkonda ja digiandmeid, et arendada rakendusi, mis suurendavad inimese enda poolt kogutud andmete tõenduspõhist kasutust tervisedenduse, ennetuse ja krooniliste seisundite kontrolli all hoidmise eesmärgil. Teiseks keskendume sensoritele ja tehisintellektiga toetatud digirakendustele, et võimaldada inimesel koguda nii funktsionaalseid näitajaid kui edastada tervisemuresid masinloetava tekstina. Sellega kiirendame terviseriskide märkamist ja vähendame meditsiinitöötajate rutiinseid tegevusi. Kolmandaks arendame erinevaid tehisintellekti meetodeid kombineerides tervise infosüsteemis ja Tervisekassa andmebaasis olevaid ning inimese enda kogutud andmeid.

Projekt "Innovatsiooniallianssi laiendades" (Xpanding Innovative Alliance, XiA) pühendub tervishoiusektori koostalitlusvõime edendamisele, eriti Euroopa terviseandmete ruumi (EHDS) määruse ootuses. Laiaulatusliku haridusalgatuse kaudu tegeleb XiA digitervise koosvõime standarditealase oskuste tühimiku täitmisega tervishoiuteenuste osutajate, digitaalsete terviselahenduste pakkujate ja indiviidide hulgas. Kvaliteetsete õppematerjalide ja kursuste väljatöötamisega püüab XiA anda sidusrühmadele vajalikud oskused EHDS-iga seotud standardite omaksvõtmiseks ja koostalitlusvõime kultuuri edendamiseks.

Projekt toetab Ukraina sõjast mõjutatud elanikkonda, parandades digilahenduste abil ligipääsu tõenduspõhistele vaimse tervise teenustele. DocuMental platvormi kaudu viiakse ellu vähemalt 1800 psühholoogilist ja psühhiaatrilist veebikonsultatsiooni ning otsest abi saab vähemalt 1125 inimest, eelkõige eesliini- ja maapiirkondades. Tallinna Tehnikaülikool integreerib platvormi ukraina keelsed rahvusvaheliselt tunnustatud vaimse tervise enesehindamise skriininginstrumendid (GAD-2, PHQ-2 ja WHO-5), mis toetavad varajast probleemide märkamist ja sihipärast suunamist spetsialisti juurde. Nende standardiseeritud kasutamine loob koondandmete põhjal rahvatervise tasandil ülevaate vaimse tervise seisundist, piirkondlikest vajadustest ja riskirühmadest, toetades teenuste ühtlustatud planeerimist Ukrainas ning teadmussiiret Ukraina tervishoiusüsteemi. Pikemas perspektiivis loob see aluse lahenduste kasutamiseks ka Eesti riiklikes terviseinfosüsteemides. Lisaks tugevdatakse 8 Ukraina vaimse tervise spetsialisti pädevusi telepsühhiaatria ja e-tervise valdkonnas õppestipendiumi kaudu Eestis.

Arendatakse pilvepõhist digitaaltervise platvormi Ida-Aafrika erakliinikutele, keskendudes töövoogude optimeerimisele, krooniliste haigete jälgimisele ja patsiendihaldusele. Platvormi eripäraks on mobiilirakenduse ja SMS-põhise triaažilahenduse kombineerimine, võimaldades ligipääsu ka piiratud digivõimekusega patsientidele. Toodet piloteeritakse Keenias, kus arstide vähesus ja kasvav rahvastik loovad tugeva nõudluse efektiivsete, inimtööjõudu säästvate lahenduste järele. Lahendus põhineb Eestis testitud esmatasandi digimudelite loogikal, mida kohandatakse kohalikku konteksti.

Projekt viiakse ellu Makerere Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli koostöös, et tugevdada Uganda tervishoiusüsteemi läbi etervise hariduse arendamise. Projekti eesmärk on uuendada Makerere Ülikooli Terviseinformaatika magistrikava, integreerides Eesti parimaid praktikaid, suurendada teadlikkust e-tervisest ning toetada õppejõudude ja tudengite koolitamist. Tallinna Tehnikaülikoolis on E-Tervist õpetatud 15 aastat ning Eesti asetseb oma e-tervise lahenduste poolest maailma tipus. Seega on Eestist saadavad kogemused, oskused ja teadmised äärmiselt väärtuslikud. Peamised tegevused hõlmavad juba olemasoleva õppekava analüüsi ja täiendamist, mentorlust, koolitusi ning Eesti e-tervise lahenduste tutvustamist Uganda tervishoiu sidusrühmadele. Otsesed kasusaajad on Makerere ülikooli õppejõud ja tudengid, kellele projekt pakub täiustatud õppekava ja praktilisi oskusi e-tervise valdkonnas. Täiendavalt on plaanitud erinevad teavitustegevused, et jõuda võimalikult paljude sidusrühmadeni.

"Taust: Teledermatoskoopia on näidanud kõrget diagnostilist täpsust (tundlikkus üle 90,48% ja spetsiifilisus üle 92,57%) nahavähi varajaseks avastamiseks Eestis. Siiski ei ole kõiki selle varajaseks avastamiseks pakutavaid võimalusi seni täielikult kasutatud, mis on melanoomi kõrge suremuse üks põhjuseid. Eesmärk: Projekti eesmärk on hinnata teledermatoskoopiast alguse saanud patsiendi raviteekonna integreeritud käsitluse mõju melanoomi ravitulemustele, keskendudes kiiremale diagnoosi kinnitamisele ja ravile. Metoodika: Uuring hindab teledermatoskoopiaga alustatud patsienditeekonna sujuvust ja tõhusust, integreerides parandusi olemasolevate nõuete ja uuringu tulemuste põhjal. Peamine tulemusmõõdik on histoloogiliselt kinnitatud diagnoosi ja järgneva ravi kiirus. Tulemus-hüpotees: Hüpoteesiks on, et integreeritud teekond toob kaasa paremad melanoomi patsientide tulemused võrreldes varasemate uuringutega, tagades õigeaegse diagnoosi kinnitamise ja ravi."