Projektid

HTTK toob kokku juhtivad psüühika, keha, sotsiaalse konteksti ja ruumilise konteksti uurijad, et luua distsipliinide ülene arusaam komplekssüsteemidest, mis mõjutavad heaolu: elu kvaliteeti erinevates valdkondades objektiivses ja eriti subjektiivses mõttes. Me käsitleme 4 uurimisvaldkonda. 1) KORRELAADID: Millised bio-psühholoogilised ja sotsiaal-ruumilised omadused on seotud heaolu püsivamate komponentidega nagu eluga rahulolu? 2) MEHHANISMID: Kuidas rulluvad inimestes lahti heaolu dünaamilised komponendid, näiteks emotsioonid? 3) ENESEHOOL: Kuidas inimesed ise oma heaolu enesehoole ökosüsteemides mõistavad ja juhivad? 4) SEKKUMISED: Kuidas heaolu isikustatud ja kohandatud sekkumistega edendada? HTTK rahastab interdistsiplinaarseid ametikohti; registriandmetega lõimitud longituud-uuring; doktorikooli; tippsündmusi; ja rändluse ja koostöö toetusmeedet. HTTK tõstab osalevate rühmade, asutuste ja Eesti heaoluteaduste tulemuslikkust ja mõjukust.

Käesoleva multidistsiplinaarse uuringu lõppeesmärk on vähendada kardiovaskulaarset suremust Eestis läbi ravisoostumuse suurendamise ja patsiendi võimestamise, luues toetav isejuhtimise keskkond terviseplaani jälgimiseks ning aktiivseks raviprotsessis osalemiseks. Esmalt analüüsitakse Põhja-Eesti Regionaalhaigla patsientide LDL-kolesterooli väärtuseid, leidmaks aladiagnoositud ja alaravitud patsiendid. Uuritakse lipiidisisaldust vähendavaid ravimeid kasutavate patsientide ravisoostumust ning defineeritakse patsientide grupid, kes vajavad täiendavat tuge. Pilootprojekti raames töötatakse välja uudne patsiendi tugirakendus, mis koos personaalse toega aitab tõsta ravisoostumust. Rakenduse uudsus seisneb Eesti tervise infosüsteemi, retseptikeskuse ja haigla andmebaasi andmete ühendamises patsiendi enda poolt sisestatud andmetega ning võimaldades kahesuunalist kommunikatsiooni patsiendi ja meditsiinipersonali vahel. Uuringu viimases etapis viiakse läbi tugirakenduse projekti mõju-uuring.

Projekti üldiseks eesmärgiks on suurendada elanikkonna tervena elatud aastate arvu. Hetkel on Eestis tervena elatav eluiga üks Euroopa lühemaid. Eesmärgi saavutamiseks uuritakse, arendatakse ja piloteeritakse kolme omavahel tihedalt seotud digitervise suunda. Esiteks kasutame Eesti tervise infosüsteemi standardiseeritud andmevahetuskeskkonda ja digiandmeid, et arendada rakendusi, mis suurendavad inimese enda poolt kogutud andmete tõenduspõhist kasutust tervisedenduse, ennetuse ja krooniliste seisundite kontrolli all hoidmise eesmärgil. Teiseks keskendume sensoritele ja tehisintellektiga toetatud digirakendustele, et võimaldada inimesel koguda nii funktsionaalseid näitajaid kui edastada tervisemuresid masinloetava tekstina. Sellega kiirendame terviseriskide märkamist ja vähendame meditsiinitöötajate rutiinseid tegevusi. Kolmandaks arendame erinevaid tehisintellekti meetodeid kombineerides tervise infosüsteemis ja Tervisekassa andmebaasis olevaid ning inimese enda kogutud andmeid.

Projekti "Universaalse andmemudeli ja raviteekondade järjepidevuse standardi väljatöötamine lähtudes rahvusvahelisest uue põlvkonna terviseinfosüsteemide standarditest" eesmärk on leida sobiv mudel digitaalsetele terviseandmetele, mida saaks kasutada andmete kogumiseks ja säilitamiseks uue põlvkonna tervise infosüsteemis ja rakendada sama mudelit teistes suuremahulistes elektroonilistes terviselugudes. Andmemudel on aluseks tervishoiutöötajatele digitaalsete otsuste tugisüsteemide kasutamiseks elektroonilise terviseloo kontekstis. Andmemudeli määratlemine tooks kaasa elektrooniliste terviselugude protsesside väljatöötamise, kus iga eriala/terviseprobleemi kohta määratletakse minimaalne terviseseisundi andmete komplekt, et võimaldada tõenduspõhiste otsuste tegemist. Määratletud terviseseisundi andmeid on omakorda vaja ravi järjepidevuse protsesside arendamiseks ja tehisintellekti treenimiseks ning intuitiivsete elektrooniliste terviselugude arendamiseks.

"Eesti IT Tippkeskus EXCITE ühendab kõiki Eesti edukaid IT teadusgruppe ühtseks, sünergiat loovaks teaduskeskuseks, vähendades niimoodi Eesti teadusmaastiku killustatust ning luues sünergiat erinevate teadusteemade vahel. Konsortsium arendab edasi matemaatiliste mudelite verifitseerimise ning andmeanalüüsi teooriaid, millele toetudes töötatakse omakorda välja meetodid veakindlate ning turvaliste IT süsteemide ehitamiseks. Neid meetodeid rakendatakse küberfüüsiliste süsteemide, robotite, e-tervise teenuste ning biomeditsiiniteenuste näitel. EXCITE koosneb kümnest, täpse ülesandepüstitusega ning kindla metoodikaga alamteemast, mille fookust projekti eluea jooksul vastavalt vahetulemustele kohendatakse. EXCITE suurendab Eesti teaduse jätkusuutlikust, luues 20-30 doktorandile ning järeldoktorile toetava keskkonna ning pideva rahastuse.

EV teaduse tippkeskuse "IT Tippkeskus EXCITE" eesmärgiks on ühendada Eestis uurimiskompetentsid sellistes valdkondades nagu robootika, asjade internet, küberfüüsikalised süsteemid, turvalisus, tarkvaratehnika ja arvutiteaduse alused ning biomeditsiinitehnika rakendused. TK ühised uurimissuunad toetavad uurimissuundade vahelist ja -ülest koostööd ning aitavad tekitada uue IKT põlvkonna kriitilise massi ja tõsta selle võimekust. Riistvara-, tarkvara-, teenuste-, turvalisuse- ja suurandmete alane teadmus ning selle rakendamine tervisetehnoloogias jt rakendustes on ühiskonnale ja majandusele olulise mõjuga.

Ajuvedeliku imendumise häire ehk hüdrotsefaalia korral suureneb aju koores rõhk, mis ahendab ka aju varustavaid veresooni ning seeläbi muutub nendes veresoontes verevoolu pulsatsioonide dünaamika. Verevoolu pulsatsioonide dünaamika muutub sarnaselt ka veresoonte ahenemise korral, mis on põhjustatud näiteks jala arterite lupjumisest. Mõlemad olukorrad vajaksid varajaseks avastamiseks ning muutuste jälgimiseks lihtsat, korratavat ja hinnalt odavat diagnostilist meetodit. Seetõttu oli järeldoktorantuuri projekti ning Londoni Linnaülikoolis läbiviidud uuringu eesmärgiks uurida, kuidas mõjutab veresoonte ahenemine arterilt registreeritud pulseerivat optilist signaali ning välja töötada optiline meetod veresoonte ahenemise tuvastamiseks. Uuringu käigus töötati välja pumbast ja torudest koosnev arterite süsteem, milles tekitati erinevatel tasemetel vedeliku voolu takistusi. Torudelt ning hiljem ka arteritelt optilise signaali registreerimiseks ehitati sobivad optilised andurid. Ehitatud arterite süsteemis registreeriti vere mahu ja voolu muutusega seotud optilist signaali enne ja pärast torus tekitatud ahenemist. Signaalidest tuvastati iseloomulikud muutused, mis on otseselt seostatavad artereid imiteerivate torude ahenemisega. Seejärel viidi läbi uuringud väikesel grupil inimestel, mille käigus tekitati kunstlikult erineval tasemel käe arteri ahenemised. Käe arterilt registreeritud optilisest pulseerivast signaalist tuvastatud muutused ühtisid ehitatud mudelis leitud optilise signaali muutustega. Need tulemused annavad kindlust, et antud meetodit ja optilist tehnoloogiat saaks kasutada arterite ahenemise tuvastamiseks. Siiski on vajalikud edasised uuringud näiteks haigetel, kellel on tekkinud lupjumise tagajärjel arterite ahenemine ning seeläbi kontrollida ja vastavalt vajadusele täiendada antud metoodikat.