Projektid

Maailma elanikkonna jätkusuutlik toiduga varustamine on inimkonna üheks suurimaks väljakutseks. Selleks, et aretada uusi kultivaare mis ebasoodsates tingimustes paremini toime tuleksid, tuleb mõista taimede kaitsemehhanisme molekulaarsel tasemel. Stressori tuvastamisel käivitatakse signalisatsioonirajad immuunsuse aktiveerimiseks. Vastavad mehhanismid on siiani suures osas kirjeldamata. Ma olen hiljuti identifitseerinud SHEERi (Stressi poolt indutseeritud Heemi Retseptor) Arabidopsisel, mis on esimene seni kirjeldatud heemi retseptor taimede immuunsignalisatsioonis. Heem on inimestel hästi tuntud immuunreaktsioonide aktiveerija, kuid taimedel on heemi funktsioon immuunsignalisatsioonis siiani kirjeldamata. Projekti eesmärgiks on kirjeldada SHEERi regulatsiooni molekulaarsel tasemel. Lisaks uurime SHEERi funktsiooni odras kasutades CRISPR meetodiga geneetiliselt muundatud odra liine. Projekti eesmärgiks on pakkuda väljavaateid parema stressitaluvusega kultuuride aretamisel tulevikus.

Gliiarakkude hulka kuuluvad astrotsüüdid on üheks peamiseks rakutüübiks kesknärvisüsteemis (KNS). Astrotsüütidel on oluline roll KNSi arengu ja homöostaasi tagamisel ning nende rakkude talitlushäired aitavad kaasa kõigi peamiste neuroloogiliste häirete tekkimisele. Hiljutised uuringud on näidanud, et neuronite aktiveerumise mõjul neist lähtuvad stiimulid avaldavad olulist mõju astrotsüütides toimuvale geeniekspressioonile. Neid muutusi reguleerivad mehhanismid astrotsüütides on aga veel suures osas teadmata. Käesolev projekt keskendub just selle küsimuse uurimisele. Me kasutame nüüdisaegseid funktsionaalgenoomika lähenemisviise, et analüüsida regulatoorelemente ja transkriptsioonifaktoreid astrotsüütides vastusena neuronite aktivatsioonile. Projekti tulemusel saadav ülevaade nendest mehhanismidest aitab aru saada stiimul-sõltuvast geeniekspressiooni regulatsioonist KNSis. See omakorda panustab mitmete neuropatoloogiate tekkemehhanismide mõistmisesse.

Kasutades pinnaplasmonite resonantsi ja kalorimeetriat testiti hüpertriglütserideemia ravimikandidaatide seostumist lipoproteiinlipaasile

Eesti tingimustesse optimaalse ligniini sisaldusega asfaldi retsepti rakendusuuring.

Projekti üldeesmärk on luua EBSI teenustele põhinev nn katusearhitektuur, mis looks aluse jälgimisrakenduse stsenaariumide kohaldamiseks. Lisaks keskendub TRACE4EU üleeuroopaliste sidusrühmadega suhtlemisele ja soovituste väljatöötamisele EBSI ökosüsteemi edasiseks arendamiseks. Andmete, dokumentide ja füüsiliste kaupade jälgitavus on paljudes valdkondades väga oluline. Seetõttu oli jälgitavuse kasutusjuhtum üks esimesi, mida EBP töötas välja (alates 2018. aastast). Jälgitavuse kasutusjuhtumid ja rakendused võimaldavad EBSI ja muude plokiahelapõhiste elektrooniliste pearaamatute kasutamist ja rakendamist paljudes valdkondades. Selle projekti üldine eesmärk on luua "katusarhitektuur", mis põhineb olemasolevatel EBSI teenustel. Arhitektuur loob aluse jälgitavuse rakendusstsenaariumide realiseerimiseks. Lisaks keskendub TRACE4EU üleeuroopaliste sidusrühmade kaasamisele ja EBSI ökosüsteemi edasiseks arendamiseks vajalike soovituste edendamisele. Selle tulemusena võib TRACE4EU märkimisväärselt mõjutada traditsioonilisi tööstusharusid ja aidata kaasa nende üleminekule tõhusamaks, tootlikumaks, konkurentsivõimelisemaks ja vastupidavamaks. Samuti suurendab see Euroopa piirkonna läbipaistvust kodanike jaoks, kes saavad tulevaste jälgitavuse rakenduste kaudu paremini ja ennetavalt jälgida kaubavooge ja andmeid. Katusearhitektuuri aluseks on töö mitmete stsenaariumidega, sealhulgas kohalike ja piiriüleste materiaalse ja immateriaalse vara jälgitavuse rakenduste nõuete analüüsimine, mis toimivad kohalikes ja piiriülestes tingimustes.

Projekti eesmärk on valideerida autoriõiguse infrastruktuuri töörühma (CITF) kavandatud eesmärgid ja toimimismudel, mis on seotud tehisintellekti ja autoriõiguse kasutusjuhtumi komponentidega, ning sillutada teed CITFile, et sellest võiks saada Europeum EDICi kasutusjuhtumi töörühm, mis keskendub õiguste valdajate ja kasutajate vahel ning õiguste valdajate vahel vahetatavate õiguste andmete koostalitlusvõimele ja usaldusväärsusele.

Projekti eesmärk on luua Kagu-Aasia kõrgkoolide digimuutuse alane pädevus, töötades välja digitaalse strateegilise plaani, parandades õppe- ja õpetamismetoodika kvaliteeti ning pedagoogilisi lähenemisviise digitaalse õppimise jaoks.

SMART-PL on kolmeaastane projekt, mis keskendub intellektuaalse juhendamise virtuaalsel õpikeskkonnal "Learning with No Limits" põhineva personaalse õppemudeli juurutamisele. Intellektuaalne tuutorlus on õppevahendite kogum: SMART veebiplatvorm virtuaalseks personaliseeritud õppeks ja õpilaste kujundavaks hindamiseks; koos hübriidõppe korraldamiseks mõeldud seadmetega varustatud töökeskus, mis suurendab õppeprotsessi tõhusust ja annab nii õpetajatele kui ka õpilastele rohkem võimalusi.

MOVE-X on 3-aastane projekt virtuaalsete vahetusprogrammide platvormi arendusena professionaalse kultuuride vahelise koostöö, kogemuste vahetamise ning kõrgetasemelise hariduse teenuste kindlustamiseks

Projekti käigus võetavate meetmete peamine ulatus hõlmab suutlikkuse suurendamise algatusi valitud kõrgharidusasutustes, mille peamine eesmärk on parandada ja ühtlustada ettevõtliku mõtteviisi, innovaatilise andekuse ja suure mõjuga ekspertiisi mõistmist ja praktikat.

Projekt keskendus Eestis kättesaadava puiduressursi ja selle väärindamise võimaluste terviklikule kaardistamisele, et toetada riiklikku eesmärki suurendada puidu väärtusahelat, tugevdada biopõhist majandust ning panustada kliimaneutraalsuse saavutamisse. Uuringu eesmärk oli hinnata Eesti puiduressurssi aastani 2050, analüüsida sobivaid keemilise, mikrobioloogilise ja mehhaanilise töötluse tehnoloogiaid ning pakkuda välja realistlikud puidu väärindamise arengusuunad Eesti tingimustes. Töö käigus kaardistatakse Eesti sisene ning potentsiaalselt imporditav puiduressurss, arvestades puuliike, sortimente ja looduskaitselisi piiranguid ning Eesti raiemahtu (10 mln m³ aastas). Ressurss hinnatakse eraldi metsaomanike gruppide lõikes, sh RMK, erametsaomanikud ja tööstuslikud suuromanikud. Koostatakse ülevaade puidu keemilise ja mikrobioloogilise väärindamise tehnoloogiatest (TRL 6–9) ning nende võimalikest tootegruppidest generatsioonide kaupa. Analüüsitakse Eesti tingimustesse sobivaid fraktsioneerimis- ja lõpptoodete tootmise tehnoloogiaid, arvestades kättesaadava puiduressursi mastaapi, tarneahela jätkusuutlikkust, tööjõuvajadust, investeeringuvõimekust ja kliimapoliitika eesmärke (sh CO₂ sidumine ja LULUCF metoodika). Hinnati ka täiendavate bioressursside, vee- ja energiatarbe ning muude võtmetegurite mõju potentsiaalsele tootmise rajamisele. Projektis käsitletakse insener-tehnilise ja keemiaoskustega tööjõu vajadust ning tulevikuprognoosi, tuginedes OSKA varasematele analüüsidele. Samuti hinnatakse labori- ja teadusarenduse infrastruktuuri arendamise vajadusi, arvestades puidu väärindamise fookustippkeskuse loomist ning Metrosert ASi biorafineerimise arenduskeskuse valmimist. Tulemused annavad tervikliku ülevaate puiduressursi kasutamise strateegilistest võimalustest ning soovitused, kuidas kujundada Eestis konkurentsivõimelist puidu väärindamise väärtusahelat, mis looks kõrget lisandväärtust ja toetaks kliimaneutraalse majanduse eesmärke.