Projektid

Projekti fookuses on Eestisse tarnitavate, ja potentsiaalselt tarnitavatest, maakide rikastamise vaheproduktidest ja kasutatud magnetitest kasulike komponentide eraldamise tehnoloogiate arendamine ning saadud produktide väärindamine. Eraldamistehnoloogiate välja töötamisel lähtutakse parimatest võimalikest toorainete, vaheühendite ning produktide iseloomustamise meetoditest, muuhulgas suunatakse separeerimist metall-organiliste kompleksite selektiivse tekke kaudu vedelik-assisteeritud mehhanokeemilisi protsesse eelistades ning ring- ja rohekeemia põhimõtteid järgides. Projekti eesmärkideks on a) maakide ja nende rikastatud vaheproduktide ning magnetite taaskasutusest tekkivate ja metalle sisaldavate proovide analüüs; b) Haruldaste muldmetallide separeerimistehnoloogiate arendamine ja nende väärindamine: mehhanokeemiliste meetodite ja metall-orgaaniliste komplekside rakendamine; c) väljatöötatavate protsesside jätkusuutlikkuse hindamine rohelise keemia meetrika abil.

EML koondab nelja partneri – Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi ning Metroserdi – kõrgetasemelist magnetismi ja elektromagnetismi mõistmise ja rakendamise taristut, võimaldades selle ekspertiisi ja teadmise ulatuslikku kasutust ettevõtete ja avaliku sektori poolt, saavutamaks eelkõige TAIE ja Eesti 2035 eesmärke. EML partnerid on NEO Sillamäe ja Narva tehased. EML hõlmab kolme hajutatud tuumiklaborit – Magnetite ja magnetmaterjalid, Haruldaste elementide taaskasutus ja Elektromagnetismi rakendused – mis koondavad EML partnerite mitmekülgset oskusteavet. Tuumiklaborid tegelevad tipptasemel elektromagnetilise ekspertiisi pakkumisega, analüüsimetoodikate arendamisega, magnetiliste analüüside pakkumisega teadus- ja tööstuslaborites ning erialase koolitamisega. Teadustaristu on kaasatud õppe- ning teadustegevusse, esindab Eestit rahvusvahelistes organisatsioonides (EMA, EMFL, NHMFL, COST) ning osaleb arvukates rahvusvahelistes projektides.

Taristu koondab endasse keemilise sünteesi ning keemia- ja biotehnoloogia alase võimekuse Eestis. Selle põhiliseks eesmärgiks on uute jätkusuutlike ja keskkonnasõbralike sünteesimeetodite, nagu mehhanosüntees, voolukeemia, elektrokeemia, fotokeemia, organokatalüüs, väljatöötamine ja tehnologiseerimine. Uute keemiliste meetodite (ensüümide, ioonsete vedelike ja metall-orgaaniliste võrgustike kasutamine) loob uued võimalused keerukate looduslike ühendite ja nende derivaatide saamiseks. Uute meetodite ja materjalide jätkusuutlikkuse tagamiseks viiakse läbi nende ohutusuuringuid. Taristu ühine kasutamine algatab uusi interdistsiplinaarseid projekte ja loob eeldused innovatsiooniks ja koostööks teadusmahukate ettevõtetega.Taristu kasutamise kaasamine kõrghariduse kõigis astmetes, mikrokraadide programmides ja täiendõppes tagab järjepidevuse teaduse vallas ja kvalifitseeritud järelkasvu ettevõtluses.

ELIXIR on rahvusvaheline hajutatud eluteaduste andmete taristu, mis ühendab riiklike bioinformaatika tippkeskuseid. Iga osalev organisatsioon panustab oma riigis välja töötatud teenuste, andmete, tööriistade ja andmebaaside ning koolituste näol. Koos töötatakse välja uusi standardeid, koostööraamistikke, koolitusi ja üleeuroopalisi tarkvarateenuseid. ELIXIRi tarkvarateenused ja andmebaasid on vaikimisi kõigile ühtmoodi vabalt kättesaadavad üle kogu maailma. Eesti ELIXIR arendab ja hoiab käigus maailma tipptasemel teadustarkvara ning pakub mitmekesiseid koolitusi Eestis tegutsevatele teadlastele era- ja avalikust sektorist.

Neuraalne plastilisus on närvisüsteemi võime muuta vastusena stiimulitele oma aktiivsust, korraldades ümber oma struktuuri, funktsioone või ühendusi, olles seeläbi mälu peamine rakuline alus. Aktiivsusega reguleeritud geenid mängivad neuraalse plastilisuse kujunemisel üliolulist rolli ja selle protsessi häired põhjustavad erinevaid närvisüsteemi haiguseid. Neurotrofiin BDNF on üks kõige paremini uuritud aktiivsusega reguleeritud geene ja selle polümorfismid on seotud inimese kognitiivsete häiretega. Meie tulemused paigutavad aktiivsusega reguleeritud geenide hulka ka aluselise heeliks-ling-heeliks transkriptsioonifaktori TCF4, mis on seotud erinevate psühhiaatriliste ja autismi spektri häiretega. Käesoleva projekti eesmärk on uurida intellektipuude ja autism spektri häirete geeniregulatsiooni, keskendudes haigustega seotud transkriptsioonifaktoritele TCF4, SATB2, FOXP1 ja neurotrofiinile BDNF, et leida uusi ravimsihtmärke.

Easy2reUse projekt arendab intelligentset taaskasutatavat maski tervishoiutöötajatele, kriitilistele töögruppidele ja kodanikele. Mask on jätkusuutlik, kergesti hingamist tagav, mugav pikaajaliseks kandmiseks, madala maksumusega, lihtsalt puhastatav ning vastavuses universaalse sobivuse ja standardinõuetega. Maski kasutajakogemusi uuritakse põhjalikult Soomes ja Hispaanias. Maski puhastamine ja hooldamine haigla- ning muudes keskkondades on oluline osa selle taaskasutatavuse ja puhtusenõuete täitmise tagamisel. Taaskasutatavate näomaskide turuvalmiduse uuring keskendub tootmisprotsesside kavandamisele, rõhutades materjalide hankimist, kulutõhusust ja kestlikkust. Majandusliku teostatavuse, kasutusmugavuse ja tootmise efektiivsuse terviklik arusaam saavutatakse, ühendades kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed analüüsid kogu prototüüpide arenduse ja katsetamise faasides. Nende katsete käigus hinnatakse elektroonikaga integreeritud maskiprototüüpide funktsionaalsust, vastupidavust ning vastavust kehtivatele eeskirjadele ja standarditele. Samuti koostatakse dokumentatsioon ELi tüübikinnituseks ning kehtestatakse ja kontrollitakse sisemine kvaliteedikontrollisüsteem. Projekt uurib häid tavasid ja väljakutseid tootmises, regulatiivses vastavuses ja turule sisenemisel, kasutades teadmisi sarnastest tööstusharudest. Võrdlevaid juhtumiuuringuid, elutsükli maksumuse (LCC) analüüse ning turu- ja tehnoloogiavalmiduse (MRL ja TRL) hindamisi kasutatakse skaleeritavate tootmisplaanide koostamisel. Samuti töötatakse välja valmisolekuplaan ladustamiseks, tootmise laiendamiseks ja kasutuselevõtuks tervishoiutöötajate ja elanikkonna poolt pandeemiate ajal, mis on rakendatav kogu Euroopas. Tootmisprotsess on kavandatud nii, et tootmine toimuks Euroopas, toetades piirkondliku tarneahela vastupidavust. Turuvalmidust ja kulutõhusust hinnatakse selleks, et luua terviklik plaan kiireks tootmiseks ja laialdaseks turule sisenemiseks.

DigiBio projekt keskendub digitaliseerimisele, biomajandusele ja jätkusuutlikkusele – teadusvaldkondadele, mis on riiklikes, piirkondlikes ja ELi strateegiates ja poliitikates kõrge prioriteediga. Teise suure Euroopa keskusena selles valdkonnas seab Eesti Biosäästlikkuse Keskus (EKP) Eesti Euroopa teadus- ja arendustegevuses väga konkurentsitihedale positsioonile. DTU abiga loob EKP suure teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja innovatsiooniplatvormi tipptasemel bioinsenerilahenduste loomiseks, mis keskenduvad säästvale biotootmisele bioloogia digitaliseerimise kaudu. See platvorm kiirendab bioinsenerilahenduste tõlkimist laborist turule, mitmekesistades Eesti kohalikku tööstust. DigiBio üldeesmärk on EKP uuendamise kaudu luua Eestisse kaasaegne bioloogia digitaliseerimise Euroopa tippkeskus.

Puit on Eesti kõige olulisem biotoore, mille oskuslik väärindamine loob kõrge lisandväärtusega, süsinikku siduvaid lahendusi paljudel elualadel. Täna puudub Eesti ülikoolidel antud valdkonnas ühtne tegevuskava ja vastav taristu, mis suudaks koordineerida teadus-ja arendustööd (T&A) ning pakuks ettevõtetele kaskaadkasutuse printsiibil põhinevaid uusi tooteid kogu väärtusahela ulatuses. Loodav teadustaristu liidab 3 ülikooli, 8 instituudi 14 üksust. Taristuga loodav sünergia võimaldab viia läbi interdistsiplinaarset puidu väärindamise alast tipptasemel T&A tegevust. Jagatud taristu loob uued võimalused teadlaste järelkasvu koolitamiseks ning tugeva baasi rahvusvaheliseks koostööks. Taristu teenuste efektiivseks turundamiseks luuakse ühtne kontaktpunkt. Teadustaristu T&A katab nii primaarse kui ka sekundaarse puidu mehaanilise, keemilise, biokeemilise ja termokeemilise (MKBT) väärindamise luues eeldused ja tugistruktuuri Eesti puiduteaduse ja -tööstuse arenguks uuele tasemele.

Uurimisprojekt keskendub Tööstus 4.0/5.0 digitootmise tehnoloogiatele, mis võimaldavad uute toodete väljatöötamist ja tootmisvalmiks arendamist oluliselt kiirendada. Vaatluse all on toote kogu elutsükkel digitaalsete tootemudelite loomisest läbi 3D skaneerimise, digitaalsete kaksikute ja simulatsioonitehnoloogiate kasutamise; toote kiirprototüüpide loomine läbi kihtlisandustehnoloogiate nii mehaanika kui elektroonika integreerimiseks; tootestamine lähtudes timmitud tootmise põhimõtetest, kvaliteedikontrolli ning toote ja tootmise monitooringust. Projekti tulemusel luuakse Virumaa Kolledžisse prototüüpimise arendus- ja demokeskus-katselabor, mis võimaldab keerukate ja tarkade mehhatroonikatoodete arendamist ja tootestamist.

CERN on 24 liikmesriiki ja 10 assotsieerunud riiki ühendav teaduskeskus, kus viiakse läbi kõrge ja madala energia osakestefüüsika eksperimente, nendega seotud kosmiliste kiirte, atmosfäärifüüsika ja materjaliteaduse eksperimente ja töötatakse välja uusi tehnoloogiaid ning IT-lahendusi, sh. meditsiini, AI ja kvantarvutite alal. Alates 2023. a koordineerib Eesti teadlaste tööd CERNis KBFI, TÜ ja TalTechi moodustatud CERNi konsortsium, mille liikmed osalevad LHC CMS, WLCG, FCC, CLIC, iFast, AMBER, Cloud ja CCC eksperimentides. CERNis tehtav teadus on eesliiniteadus, mis annab tõuke Eesti teaduse, tehnika ja IT rahvusvahelistumisele ning taseme tõusule. CERN on ka aktiivne tudengite, doktorantide, õpetajate ja inseneride koolitaja, panustades Eesti teaduse järelkasvu. Käesolev taotlus esitab CERNi teadustaristu ja konsortsiumi edasise tegevus- ja investeerimiskava 2029 a lõpuni, võttes arvesse nii teadustaristu taotluse retsensioonis kui ka RVTT3 vahearuandes toodud kriitikat ja soovitusi.