Projektid

DigiBio projekt keskendub digitaliseerimisele, biomajandusele ja jätkusuutlikkusele – teadusvaldkondadele, mis on riiklikes, piirkondlikes ja ELi strateegiates ja poliitikates kõrge prioriteediga. Teise suure Euroopa keskusena selles valdkonnas seab Eesti Biosäästlikkuse Keskus (EKP) Eesti Euroopa teadus- ja arendustegevuses väga konkurentsitihedale positsioonile. DTU abiga loob EKP suure teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja innovatsiooniplatvormi tipptasemel bioinsenerilahenduste loomiseks, mis keskenduvad säästvale biotootmisele bioloogia digitaliseerimise kaudu. See platvorm kiirendab bioinsenerilahenduste tõlkimist laborist turule, mitmekesistades Eesti kohalikku tööstust. DigiBio üldeesmärk on EKP uuendamise kaudu luua Eestisse kaasaegne bioloogia digitaliseerimise Euroopa tippkeskus.

Puit on Eesti kõige olulisem biotoore, mille oskuslik väärindamine loob kõrge lisandväärtusega, süsinikku siduvaid lahendusi paljudel elualadel. Täna puudub Eesti ülikoolidel antud valdkonnas ühtne tegevuskava ja vastav taristu, mis suudaks koordineerida teadus-ja arendustööd (T&A) ning pakuks ettevõtetele kaskaadkasutuse printsiibil põhinevaid uusi tooteid kogu väärtusahela ulatuses. Loodav teadustaristu liidab 3 ülikooli, 8 instituudi 14 üksust. Taristuga loodav sünergia võimaldab viia läbi interdistsiplinaarset puidu väärindamise alast tipptasemel T&A tegevust. Jagatud taristu loob uued võimalused teadlaste järelkasvu koolitamiseks ning tugeva baasi rahvusvaheliseks koostööks. Taristu teenuste efektiivseks turundamiseks luuakse ühtne kontaktpunkt. Teadustaristu T&A katab nii primaarse kui ka sekundaarse puidu mehaanilise, keemilise, biokeemilise ja termokeemilise (MKBT) väärindamise luues eeldused ja tugistruktuuri Eesti puiduteaduse ja -tööstuse arenguks uuele tasemele.

Säästvad lennukütused (SAF) on lennunduses ainus lühiajaline alternatiiv fossiilkütustele. Arvestades suurenenud arvu Lähitulevikus prognoositakse reisijate arvu, on lähiaastatel prognoositud SAF-i tootmise massilist kasvu. Selle täitmiseks nõudluse suurenemise tõttu on vajalik olemasolevate ja uute taastuvenergia tootmisahelate kombineerimine. Praegused SAF-i tootmise teed on erineva küpsusastme, rakendamise või isegi turustamise tasemel. Kuid kulude ja tarneahela alandamine arendamine on peamised väljakutsed kommertslikul SAF-i kasutuselevõtul. Biojäätmete kasutamine SAF-i lähteainena on keeruline, kuid vajalik, et muuta SAF konkurentsivõimeliseks fossiilkütustega. Selles kontekstis võivad pärmid olla majanduslikult elujõulise SAF-i loomisel võtmeisikud vaheühendeid (terpeenid või rasvhapped (FA)) biojäätmetest keskkonnasõbralikul viisil. See SAF tootmine bioloogiliselt vahend on väga uus ja kujutab endast palju väljakutseid ja koolituslünki, millega tuleb tegeleda. YAF-i uurimisprogramm eesmärk on; i) süsinikuallikate tootmine biojäätmetest, ii) uute pärmirakkude tehaste arendamine SAF-i tootmiseks, iii) uute projekteerimine bifunktsionaalsed katalüsaatorid, iv) tõhusate FA/terpeenide ekstraheerimise strateegiate saavutamine ja v) tugeva raamistiku loomine, mis on kohandatud suurendamise metoodikad ja erinevate SAF-i tootmismarsruutide elutsükli jätkusuutlikkuse hindamine, mis toetab otsuste tegemist. Selle saavutamiseks on bioloogia, biotehnoloogia, keemiatehnika ja keskkonnateaduste õige integreerimine nõutud. Seega on YAF-i peamine koolituse/võrgustiku loomise eesmärk koolitada järgmise põlvkonna teadlasi väga interdistsiplinaarses valdkonnas. ja sektoritevaheline uurimiskeskkond, et nad suudaksid tõsiselt lahendada eelseisvaid pärmipõhise tootmisega seotud väljakutseid SAF. YAF on loodud selleks, et tugevdada Euroopa teadusuuringuid ja innovatsiooni, suurendada teadusuuringute nähtavust ja luua kriitiline mass Euroopa (ja ülemaailmsete) probleemide lahendamiseks

Projekt keskendus Eestis kättesaadava puiduressursi ja selle väärindamise võimaluste terviklikule kaardistamisele, et toetada riiklikku eesmärki suurendada puidu väärtusahelat, tugevdada biopõhist majandust ning panustada kliimaneutraalsuse saavutamisse. Uuringu eesmärk oli hinnata Eesti puiduressurssi aastani 2050, analüüsida sobivaid keemilise, mikrobioloogilise ja mehhaanilise töötluse tehnoloogiaid ning pakkuda välja realistlikud puidu väärindamise arengusuunad Eesti tingimustes. Töö käigus kaardistatakse Eesti sisene ning potentsiaalselt imporditav puiduressurss, arvestades puuliike, sortimente ja looduskaitselisi piiranguid ning Eesti raiemahtu (10 mln m³ aastas). Ressurss hinnatakse eraldi metsaomanike gruppide lõikes, sh RMK, erametsaomanikud ja tööstuslikud suuromanikud. Koostatakse ülevaade puidu keemilise ja mikrobioloogilise väärindamise tehnoloogiatest (TRL 6–9) ning nende võimalikest tootegruppidest generatsioonide kaupa. Analüüsitakse Eesti tingimustesse sobivaid fraktsioneerimis- ja lõpptoodete tootmise tehnoloogiaid, arvestades kättesaadava puiduressursi mastaapi, tarneahela jätkusuutlikkust, tööjõuvajadust, investeeringuvõimekust ja kliimapoliitika eesmärke (sh CO₂ sidumine ja LULUCF metoodika). Hinnati ka täiendavate bioressursside, vee- ja energiatarbe ning muude võtmetegurite mõju potentsiaalsele tootmise rajamisele. Projektis käsitletakse insener-tehnilise ja keemiaoskustega tööjõu vajadust ning tulevikuprognoosi, tuginedes OSKA varasematele analüüsidele. Samuti hinnatakse labori- ja teadusarenduse infrastruktuuri arendamise vajadusi, arvestades puidu väärindamise fookustippkeskuse loomist ning Metrosert ASi biorafineerimise arenduskeskuse valmimist. Tulemused annavad tervikliku ülevaate puiduressursi kasutamise strateegilistest võimalustest ning soovitused, kuidas kujundada Eestis konkurentsivõimelist puidu väärindamise väärtusahelat, mis looks kõrget lisandväärtust ja toetaks kliimaneutraalse majanduse eesmärke.

Projekti BIOCONNECT eesmärk on aidata luua tugevamat, integreeritumat ja kaasavamat Läänemere ökosüsteemi biotehnoloogia-alase innovatsiooni soodustamiseks tuleviku majandusliku konkurentsivõime tõstmiseks. Tugev ja elujõuline biomajandusel on tohutu potentsiaal tugevdada ELi keskendumist jätkusuutlikkusele ja ringkasutusele, tagada tervislikum ja aktiivsem elanikkond – samuti sillutada teed eksponentsiaalsele kaskaadile uutele rakendustele, mis on nii transformatiivsed, et neid nimetatakse Bioloogiliseks Revolutsiooniks.