Projektid

Projekti eesmärk on hinnata uue väljatöötatud pumba kaladele sobivust ja võrrelda kalade kahjustuste määra läbipääsu ajal Kudensee pumbajaama olemasoleva pumbaga.

AIRE projekt “Robot Tegevusjuhendaja rakenduse testimine ja valideerimine eakate heaolu parandamiseks hooldekodudes” eesmärgiks oli testida robotist abilise rakendusvõimalusi hooldekodu igapäevases töös. Selleks oli vajalik kohandada Pihlakodule sobivaks rakendus, mis aitaks TEMI robot-assistendil tõhusalt hooldekodus ringi liikuda, elanike, töötajate ja külalistega suhelda ning infot jagada. Projekti käigus disainiti Pihlakodu ja TalTech IT Kolledži ühises koostöös esmalt roboti kui tegevusjuhendaja kasutus-stsenaariumid. Seejärel kohandati vastavalt robotile vajalik rakendus (RAC), et robot saaks tegevusjuhendajaid nende töös abistada. Oluline selles demoprojektis oligi rakenduse ja roboti põhjalik testimine ja valideerimine Viimsi ja Tabasalu tavapärases töös. Robotid nimega Pipi ja Olle jagasid majas ringi liikudes elanikele olulist teavet ja igapäevaseid uudiseid, toetasid huumori ja mängude abil sotsiaalset suhtlust, eriti vähem liikuvate elanike puhul, ning aitasid külalisi ja elanikke asukoha leidmisel. Kasutades robotit tegevusjuhendaja rollis, testis projekt võimalust vähendada robootika ja AI abil hooldekodu töötajate puudusest tingitud väljakutseid – seda eriti just nende eakate hoolduses, kes ei saa erinevatel põhjustel ühistegevustes osaleda ning vajavad personaalsemat lähenemist. Oluline on siinjuures, et robot-tegevusjuhendaja rakenduse eesmärgiks ei ole inimese rolli asendamine, vaid tööprotsessi täiendamine roboti kui abilise näol. Kokkuvõttes võiks RAC demo projekti edu osutuda reaalsetele võimalustele hetkel kättesaadava AI ja robootika lahenduste kasutamiseks eakate hoolduse parendamises ja pakkuda laiemat huvi hooldekande ja tervishoiusektoris nii Eestis kui mujal, kus elanikkonna vananemise tingimustes otsitakse lahendusi tervishoiu– ja hooldusteenuste kvaliteedi tagamiseks.

Projekti eesmärk: Arendada lahendus meditsiiniliste tekstide automaatseks töötlemiseks, kliiniliste terminite tuvastamiseks ja struktureerimiseks kasutades SNOMED CT koode ning FHIR standardit. Tööplaan: 1. Kliiniliste terminite tuvastamine - Eestikeelsete meditsiinitekstide eeltöötlus - Masintõppe/keelemudelite rakendamine terminite tuvastamiseks tekstist - Leitud terminite struktureerimine edasiseks töötluseks 2. Standardiseerimine ja kodeerimine - Tuvastatud terminite sidumine SNOMED CT koodidega - Andmete semantiline ühildamine standardiseeritud ontoloogiatega - Tulemuste teisendamine FHIR formaati Demolahendus ja oodatavad väljundid: - Praktiline näidislahendus täieliku töövoo demonstreerimiseks - Töötav süsteem kliiniliste terminite automaatseks tuvastamiseks eestikeelsetest tekstidest - Struktureeritud väljund SNOMED CT koodidega seotud terminitest - Andmete standardne esitlus FHIR formaadis edasikasutamiseks Võtmesõnad: meditsiinitekstid, SNOMED CT, FHIR, keeletöötlus, kliinilised terminid, automaatne annotatsioon, struktureeritud andmed

"Taust: Teledermatoskoopia on näidanud kõrget diagnostilist täpsust (tundlikkus üle 90,48% ja spetsiifilisus üle 92,57%) nahavähi varajaseks avastamiseks Eestis. Siiski ei ole kõiki selle varajaseks avastamiseks pakutavaid võimalusi seni täielikult kasutatud, mis on melanoomi kõrge suremuse üks põhjuseid. Eesmärk: Projekti eesmärk on hinnata teledermatoskoopiast alguse saanud patsiendi raviteekonna integreeritud käsitluse mõju melanoomi ravitulemustele, keskendudes kiiremale diagnoosi kinnitamisele ja ravile. Metoodika: Uuring hindab teledermatoskoopiaga alustatud patsienditeekonna sujuvust ja tõhusust, integreerides parandusi olemasolevate nõuete ja uuringu tulemuste põhjal. Peamine tulemusmõõdik on histoloogiliselt kinnitatud diagnoosi ja järgneva ravi kiirus. Tulemus-hüpotees: Hüpoteesiks on, et integreeritud teekond toob kaasa paremad melanoomi patsientide tulemused võrreldes varasemate uuringutega, tagades õigeaegse diagnoosi kinnitamise ja ravi."

Kavandatud eksperimentaaluuringud on osa EL projektis Co-Udlabs, mille üks partner on Aalborgi Ülikooli välilabor Frejlevis. Õhu ja vee koosvoolamise torustik Frejlevi uurimisjaamas rekonstrureeritakse ümber nii, et saaks selgitada veekogumise süsteemi ventilatsiooni olukordi.

Sensortehnoloogia arendamine naistetervise heaks.

LaineTeisik projekti eesmärk on edasi arendada digitaalset teisikut, et hinnata Läänemere lainetuse energia jaotust (spekter) satelliit tehisavaradari (SAR) andmete põhjal. Varasemalt välja töötatud meetodid SAR andmetele pole piisavalt edukad suletud veekogude puhul, kus domineerivaks on lühikesed ja järsud tuulelained. On ilmselge, et kogu Läänemere pindala ei saa katta lainepoidega, et lainetust mõõta. SAR andmete kasutamine võimaldab meil efektiivselt hinnata lainespektrit üle terve Läänemere jättes vahele suured lainemõõtjate veeskamise ja opereerimise kulud. Eesmärgi saavutamiseks kasutab meeskond oma teadmisi süvaõppe tehnikate rakendamisel, et hinnata SAR-piltide põhjal laine spektrit ehk laine energia jaotumist sageduste kaupa. Keskkonnakaitse ja navigatsioon merel (nt tuuleparkide ehitamise ja hooldamise jaoks) on kaks kõige peamisemat rakendusvaldkonda. Kasvav huvi selliste probleemide vastu ilmneb ka olukorrateadlikkuse süsteemide valdkonnas.

Projekti eesmärk näidata loodavate andmetekihtide kasulikkust ja lisandväärtust ning seeläbi tugevdada Eesti tööstuse suutlikkust EO andmete kasutamisel. Projekti teadus- ja arendustegevused on suunatud: (1) tehisintellektil põhineva tarkvaraarendusele laineparameetrite hindamiseks rannikutsoonis ja (2) InSAR-i töötlemisvõimaluste optimeerimisele.

Programmi abil toetatakse toidu töötlemise ettevõtete rohepöördeks vajalike oskuste arendamist. Tegevuse käigus toetakse roheoskuste õpetamisega seotud õppesisu ajakohastamist kõrg- ja kutsehariduses, täiend- ja ümberõpet roheoskuste arendamiseks, et valmistada ette laiemate rohemajandust puudutavate teadmiste ja oskustega tööjõudu uute tehnoloogiate ja lähenemisviiside kasutuselevõtuks, samuti kutsestandartide ja oskusprofiilide ajakohastamist või vajadusel uute loomist ning kutseõpetajate-õppejõudude täienduskoolitust.

Olemasolevad tahkefaasilised fermentatsioonisüsteemid ei võimalda tagada protsessi optimaalset hapnikuvarustust ja temperatuuri, nendele on iseloomulikuks kõrge mikroobne saastumisoht. Antud projektis püüame välja arendada lihtsa ja odava seente kottkasvatuse süsteemi, kus need puudused on kõrvaldatud. Selle tulemusel kiireneb seeneniidistiku kasv ja paraneb saagis. Süsteem on universaalne, võimaldab lisaks seene mütseeli ja seente kasvatamisele viia läbi ka kõrge temperatuurilist komposteerimist. Kultiveerimissüsteem kasutab steriliseerimiseks ja kasvatamiseks 20 - 200 L polüpropüleenist kotti, mis varustatud multifunktsionaalse hermeetilise peaga, mis võimaldab: i) aseptilist inokuleerimist, ii) aereerimist ja jahutamist iii) mõõta ja reguleerida substraadi temperatuuri, hapniku sisaldust ja tarbimist iv) teostada vajadusel substraadi segamist. Protsessi juhtsüsteem: i) digitaliseerib andurite signaalid ja kommunikeerub arvutiga ii) võimaldab vähemalt 4 fermenteri juhtimist.

Uuringu eesmärgiks on määrata Eesti erinevatest maakondadest kogutud 30-ne taruvaigu (propolis) proovi keemiline koostis ning uurida nende antioksüdatiivset ja antibakteriaalset toimet.

Pitt-Hopkinsi sündroom (PTHS) on geneetiline autismi spektri häire, mida põhjustavad mutatsioonid või deletsioonid transkriptsioonifaktori 4 (TCF4) geeni ühes alleelis. PTHS loommudelis on näidatud, et TCF4 funktsioonide sünnijärgne taastamine aitab haigussümptomeid leevendada. Seega võivad terapeutilised lähenemisviisid TCF4 taseme või aktiivsuse suurendamiseks aidata ka Pitt-Hopkinsi sündroomiga patsiente. Varasemalt on teada, et histooni deatsetülaaside aktiivsuse pärssimine suurendab TCF4 transkriptsiooni aktiivsust ja parandab hiiremudelis TCF4 puudumisega seotud mäluhäireid. Seda mõju vahendavad tõenäoliselt mõningad TCF4 kaasrepressorid, näiteks ETO / RUNX1T1, kes värbavad histooni deatsetülaase. Histooni deatsetülaaside inhibiitoritel on aga väga laialdane mõju raku transkriptsioonile ja need omavad seetõttu erinevaid kõrvalmõjusid. Käesolevas projektis pakume välja, et spetsiifiliste TCF4 kaasaktivaatorite või kaasrepressorite aktiivsuse või TCF4-ga seondumise mõjutamine võib suurendada TCF4-sõltuvat transkriptsiooni, leevendades seega Pitt-Hopkinsi sündroomi sümptomeid, omades samal ajal patsientidele vähem kõrvaltoimeid. Sel eesmärgil püüame põhjalikult tuvastada TCF4-st sõltuvas transkriptsioonis osalevad kaasregulaatorid ja leida viise nende tegevuse mõjutamiseks. Projekti konkreetsed eesmärgid on järgmised: (1) tuvastada erinevate TCF4 valgu variantidega seotud kaasregulaatorid; (2) määrata tuvastatud kaasregulaatorite toimemehhanism ja TCF4 valguga interakteeruvad piirkonnad; (3) töötada välja vahendid TCF4 kaasregulaatorite transkriptsioonilise aktiivsuse või seondumise mõjutamiseks.