Projektid

Easy2reUse projekt arendab intelligentset taaskasutatavat maski tervishoiutöötajatele, kriitilistele töögruppidele ja kodanikele. Mask on jätkusuutlik, kergesti hingamist tagav, mugav pikaajaliseks kandmiseks, madala maksumusega, lihtsalt puhastatav ning vastavuses universaalse sobivuse ja standardinõuetega. Maski kasutajakogemusi uuritakse põhjalikult Soomes ja Hispaanias. Maski puhastamine ja hooldamine haigla- ning muudes keskkondades on oluline osa selle taaskasutatavuse ja puhtusenõuete täitmise tagamisel. Taaskasutatavate näomaskide turuvalmiduse uuring keskendub tootmisprotsesside kavandamisele, rõhutades materjalide hankimist, kulutõhusust ja kestlikkust. Majandusliku teostatavuse, kasutusmugavuse ja tootmise efektiivsuse terviklik arusaam saavutatakse, ühendades kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed analüüsid kogu prototüüpide arenduse ja katsetamise faasides. Nende katsete käigus hinnatakse elektroonikaga integreeritud maskiprototüüpide funktsionaalsust, vastupidavust ning vastavust kehtivatele eeskirjadele ja standarditele. Samuti koostatakse dokumentatsioon ELi tüübikinnituseks ning kehtestatakse ja kontrollitakse sisemine kvaliteedikontrollisüsteem. Projekt uurib häid tavasid ja väljakutseid tootmises, regulatiivses vastavuses ja turule sisenemisel, kasutades teadmisi sarnastest tööstusharudest. Võrdlevaid juhtumiuuringuid, elutsükli maksumuse (LCC) analüüse ning turu- ja tehnoloogiavalmiduse (MRL ja TRL) hindamisi kasutatakse skaleeritavate tootmisplaanide koostamisel. Samuti töötatakse välja valmisolekuplaan ladustamiseks, tootmise laiendamiseks ja kasutuselevõtuks tervishoiutöötajate ja elanikkonna poolt pandeemiate ajal, mis on rakendatav kogu Euroopas. Tootmisprotsess on kavandatud nii, et tootmine toimuks Euroopas, toetades piirkondliku tarneahela vastupidavust. Turuvalmidust ja kulutõhusust hinnatakse selleks, et luua terviklik plaan kiireks tootmiseks ja laialdaseks turule sisenemiseks.

DigiBio projekt keskendub digitaliseerimisele, biomajandusele ja jätkusuutlikkusele – teadusvaldkondadele, mis on riiklikes, piirkondlikes ja ELi strateegiates ja poliitikates kõrge prioriteediga. Teise suure Euroopa keskusena selles valdkonnas seab Eesti Biosäästlikkuse Keskus (EKP) Eesti Euroopa teadus- ja arendustegevuses väga konkurentsitihedale positsioonile. DTU abiga loob EKP suure teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja innovatsiooniplatvormi tipptasemel bioinsenerilahenduste loomiseks, mis keskenduvad säästvale biotootmisele bioloogia digitaliseerimise kaudu. See platvorm kiirendab bioinsenerilahenduste tõlkimist laborist turule, mitmekesistades Eesti kohalikku tööstust. DigiBio üldeesmärk on EKP uuendamise kaudu luua Eestisse kaasaegne bioloogia digitaliseerimise Euroopa tippkeskus.

Puit on Eesti kõige olulisem biotoore, mille oskuslik väärindamine loob kõrge lisandväärtusega, süsinikku siduvaid lahendusi paljudel elualadel. Täna puudub Eesti ülikoolidel antud valdkonnas ühtne tegevuskava ja vastav taristu, mis suudaks koordineerida teadus-ja arendustööd (T&A) ning pakuks ettevõtetele kaskaadkasutuse printsiibil põhinevaid uusi tooteid kogu väärtusahela ulatuses. Loodav teadustaristu liidab 3 ülikooli, 8 instituudi 14 üksust. Taristuga loodav sünergia võimaldab viia läbi interdistsiplinaarset puidu väärindamise alast tipptasemel T&A tegevust. Jagatud taristu loob uued võimalused teadlaste järelkasvu koolitamiseks ning tugeva baasi rahvusvaheliseks koostööks. Taristu teenuste efektiivseks turundamiseks luuakse ühtne kontaktpunkt. Teadustaristu T&A katab nii primaarse kui ka sekundaarse puidu mehaanilise, keemilise, biokeemilise ja termokeemilise (MKBT) väärindamise luues eeldused ja tugistruktuuri Eesti puiduteaduse ja -tööstuse arenguks uuele tasemele.

Uurimisprojekt keskendub Tööstus 4.0/5.0 digitootmise tehnoloogiatele, mis võimaldavad uute toodete väljatöötamist ja tootmisvalmiks arendamist oluliselt kiirendada. Vaatluse all on toote kogu elutsükkel digitaalsete tootemudelite loomisest läbi 3D skaneerimise, digitaalsete kaksikute ja simulatsioonitehnoloogiate kasutamise; toote kiirprototüüpide loomine läbi kihtlisandustehnoloogiate nii mehaanika kui elektroonika integreerimiseks; tootestamine lähtudes timmitud tootmise põhimõtetest, kvaliteedikontrolli ning toote ja tootmise monitooringust. Projekti tulemusel luuakse Virumaa Kolledžisse prototüüpimise arendus- ja demokeskus-katselabor, mis võimaldab keerukate ja tarkade mehhatroonikatoodete arendamist ja tootestamist.

CERN on 24 liikmesriiki ja 10 assotsieerunud riiki ühendav teaduskeskus, kus viiakse läbi kõrge ja madala energia osakestefüüsika eksperimente, nendega seotud kosmiliste kiirte, atmosfäärifüüsika ja materjaliteaduse eksperimente ja töötatakse välja uusi tehnoloogiaid ning IT-lahendusi, sh. meditsiini, AI ja kvantarvutite alal. Alates 2023. a koordineerib Eesti teadlaste tööd CERNis KBFI, TÜ ja TalTechi moodustatud CERNi konsortsium, mille liikmed osalevad LHC CMS, WLCG, FCC, CLIC, iFast, AMBER, Cloud ja CCC eksperimentides. CERNis tehtav teadus on eesliiniteadus, mis annab tõuke Eesti teaduse, tehnika ja IT rahvusvahelistumisele ning taseme tõusule. CERN on ka aktiivne tudengite, doktorantide, õpetajate ja inseneride koolitaja, panustades Eesti teaduse järelkasvu. Käesolev taotlus esitab CERNi teadustaristu ja konsortsiumi edasise tegevus- ja investeerimiskava 2029 a lõpuni, võttes arvesse nii teadustaristu taotluse retsensioonis kui ka RVTT3 vahearuandes toodud kriitikat ja soovitusi.

ESA on 22 liikmesriigist koosnev organisatsioon, mille ülesanneteks on kosmosemissioonide kavandamine, arendamine ja elluviimine (ennekõike kosmoseuuringuteks ning maavaatlusteks), samuti kosmosetehnoloogia, -teaduse ja -hariduse edendamine.

Inseneriakadeemia on Haridus- ja teadusministeeriumi ellukutsutud ja Euroopa Sotsiaalfondist rahastatav projekt, mille eesmärk on tõsta inseneriõppe kvaliteeti ja leevendada tehniliste erialade tööjõupuudust. Projekti juhib Haridus- ja Noorteamet ning sellega on liitunud viis kõrgkooli. Inseneriakadeemiasse kuulub ülikooli 22 tehnika valdkonna õppekava, millest kümme on valitud eelisarendatavaks fookuskavaks. Projektil on kolm tegevussuunda: • Sisseastujate arvu kasvatamine • Õppe kvaliteedi arendamine ja tööturu ootustele vastavuse suurendamine • Katkestamise vähendamine Tehnikaülikool võttis eesmärgiks inseneeria valdkonna suurendada vastuvõttu igal aastal 15%. Õppe kvaliteedi arendamiseks nähakse ette projekt ja probleemõppe olulist laiendamist, õppekavaarendust, kvaliteediarendust ning taristu uuendamist; õppejõudude koolitamist ja õppeassistentide värbamist. Katkestamise vähendamiseks suurendatakse tudengitele individuaalset tuge nii esimesel kursusel kui lõputööde sooritamisel, samuti pakutakse esmakursuslastele täiendavat matemaatikaõpet. Eesmärk on oluliselt vähenda väljalangevust ning tõsta lõpetajate arvu.

Projekti eesmärk on edendada elektrilise jõuseadme digikaksiku tehnoloogiat (DT), mida kasutatakse tarkvara poolt juhitavate elektrisõidukite (SDEV-de) arenduses, käsitledes eeskätt DT rakendusi adaptiivsuse ja intelligentsuse tasandil. Projekt lähtub vajadusest pakkuda tõhusaid katsetamis- ja hindamismeetodeid elektriliste tõukejõuseadmete jaoks kooskõlas ELi puhtale energiale ülemineku eesmärkidega. Projektiga soovitakse kiirendada DT-tehnoloogia arengut, toetamaks SDV tehnoloogiat täiustatud modelleerimise, andmete kogumise, asjade interneti integreerimise ja süsteemi optimeerimise abil. Peamised väljakutsed hõlmavad elutsükli haldamist, andmete töötlemist ja reaalajas suhtlust füüsiliste ja virtuaalsete süsteemide vahel. Projekt hõlmab täiustatud modelleerimist, andmete kogumist, asjade interneti ja side infrastruktuuri, süsteemide integreerimist, optimeerimist ning tehnoloogia tutvustamist.

Käesoleva multidistsiplinaarse uuringu lõppeesmärk on vähendada kardiovaskulaarset suremust Eestis läbi ravisoostumuse suurendamise ja patsiendi võimestamise, luues toetav isejuhtimise keskkond terviseplaani jälgimiseks ning aktiivseks raviprotsessis osalemiseks. Esmalt analüüsitakse Põhja-Eesti Regionaalhaigla patsientide LDL-kolesterooli väärtuseid, leidmaks aladiagnoositud ja alaravitud patsiendid. Uuritakse lipiidisisaldust vähendavaid ravimeid kasutavate patsientide ravisoostumust ning defineeritakse patsientide grupid, kes vajavad täiendavat tuge. Pilootprojekti raames töötatakse välja uudne patsiendi tugirakendus, mis koos personaalse toega aitab tõsta ravisoostumust. Rakenduse uudsus seisneb Eesti tervise infosüsteemi, retseptikeskuse ja haigla andmebaasi andmete ühendamises patsiendi enda poolt sisestatud andmetega ning võimaldades kahesuunalist kommunikatsiooni patsiendi ja meditsiinipersonali vahel. Uuringu viimases etapis viiakse läbi tugirakenduse projekti mõju-uuring.

Kaasaegse tööstuse väljakutseks on leida parimad viisid inimese-roboti koostoimeks töökohtadel, et robotid suudaksid realiseerida tuginedes nii tehisintellektile kui ka inimestele parimaid lahendusi. Projekti eesmärgiks on aidata kaasa ettevõtete tootmisprotsesside robotiseerimisele, keskendudes inimese-roboti koostöö sotsiaalsetele ja psühholoogilistele aspektidele, et tööstuses töötav inimene tunneks end turvaliselt ja rahulolevana. Uurimissuunad on: - koostöörobootika katselabori loomine - robotiseeritud töökoha disain - inimese-roboti koostoime modelleerimine, mõjutegurite ja riskide hindamine ning analüüs. Eeldatavateks tulemusteks on metoodika ja valideeritud inimese-roboti koostoime mudelid, nende rakendamise oskus, mõjutegurite ja riskide hinnangud; väljaarendatud labor koos riistvara, tarkvara ja oskusteabega; kasutajakesksete disainilahenduste teenuste pakkumine. Kõik see viib turvalisema inimese-roboti suhtluseni, tõstes kasutajate usalduse robotiseeritud süsteemide vastu.

Elu alalhoidvat neeruasendusravi ehk hemodialüüsi (HD) vajavad lõppstaadiumis neeruhaiged ja kriitilises seisundis patsiendid. Kvaliteetne HD peaks puhastama vere kahjulikest ureemilistest ainetest piisavalt ja patsiendikeskselt, sh põletike ja südame-veresoonkonna haigustega seotud keskmise molekulkaaluga ureemilistest toksiinidest (MM-UT). Neeruhaigus ja kriisid (koroona, sõda, energia), tingib suure vajaduse reaalajalise, vereproovideta ja mittenakkusliku HD-ravi seiremeetodi järele. Selleks sobiks HD-ravi optiline seire. Tänapäeval ei ole MM-UT seireks veel usaldusväärset tehnoloogiat. Käesoleva projekti eesmärgiks on see lünk täita. Selleks plaanitakse kombineerida heitdialüsaadi optilisi spektraalanalüüse kromatograafiliste ja biokeemiliste uuringutega, teha kindlaks peamised MM-UT markerained, luua andmetöötluse algoritmid MM-UT seireks dialüüsil ja kinnitada meetodi toimivust kliiniliste katsetega. Tulemuseks on uudne optiline tehnoloogia MM-UT seireks neeruasendusravil.

Käesoleva projekti eesmärk on töötada välja ja täiustada olemasolevaid seletatava tehisintellekti meetodeid inimese motoorsete funktsioonide analüüsimiseks. Pilootuuringud on näidanud paljulubavaid tulemusi neurodegeneratiivsete haiguste diagnoosimisel. Lisaks plaanime laiendada meetodite rakendusala meditsiinist kognitiivse arengu ja kognitiivse väsimuse analüüsile. Seletava komponendi integreerimine tagab meditsiinitöötajatele tehisintellekti tehtud otsuste vajaliku läbipaistvuse. Rakendus kognitiivse arengu valdkonnas koolihariduse protsessi toetamiseks. Kognitiivne väsimus põhjustab teadaolevalt raskeid vigastusi ja tõsist rahalist kahju. Selle nähtuse põhjalik mõistmine ja oskus väsimust ära tunda aitab muuta töökeskkond turvalisemaks ja vähendada rahalisi ja mitterahalisi kahjusid tööprotsessis.