Projektid

Projekti eesmärgiks on uurida & arendada märkimisväärselt parendatud metroloogiliste ja funktsionaalsete omadustega (nt mõõtetäpsus, kiirus, eraldusvõime, energiatarve, sageduslikud ja dünaamika ulatused) elektrilise impedantsspektroskoopia (EIS) lahendused. Eeldatakse, et leitud lahendused parendavad EISi olemasolevaid ning võimaldavad täiesti uudseid rakendusi tervishoiu, bioloogia, erinevate tööstusharude, materjaliteaduste jms valdkonnas. Rakendused hõlmavad- kudede, mikroorganismide, komposiitide, sulamite jpm füüsikaliste omaduste mõõtmist reaalajas. Arendatakse miniatuursed hinnatõhusad madala energiatarbega suure eraldusvõimega mõõte-komponente mitmesuguste ühenduvustega (IoT, kehavõrk jne). Oluline teema on sensor-massiivide sünkroniseeritud EIS-lahendused. Teadus- ja arendustegevuse aspektid: matemaatika (sämplimise teooria, hägusloogika, masinõpe/tehisintellekt jne), metroloogia (töötatakse välja uudsed kalibreerimistehnikad jmt) ja elektroonika (analoog-mõõteliidesed jm).

PSYR-IR projekt keskendub tööohutusele ja tervisele, erilise tähelepanuga vaimsele tervisele ja töötajate heaolule. Projekti eesmärk on tuvastada laiapõhjalised väljakutsed ja probleemid ning nende aluseks olevad tegurid kõigis ELi liikmesriikides ja kõigis majandussektorites. Uuringus rakendatakse üldist töötervishoiu ja tööohutuse kontseptuaalset raamistikku seostades olemasoleva empiirilise tõendusmaterjali ja poliitilise/regulatiivse kontekstiga (nt seadusandlus, kollektiivläbirääkimised jne) vaimse tervise osas ELi töökohtadel. Lisaks üldisele analüüsile keskendutakse kahele konkreetsele riskirühmale ELi tööturul: 1) eesliini töötajad (naisdomineeritud avaliku tervishoiu sektor) ja 2) tootmistöötajad (madala kvalifikatsiooniga meestöötajatega domineeriv erasektor). Lisaks väljakutsete ja mõjurite tuvastamisele soovib projekt mõista, millised osapooled saavad mõjutada töötaja vaimset heaolu erinevatel tasanditel (ELi tasand, riiklik tasand, sektoritasand, ettevõtte tasand) ning milliseid poliitikaid, tavasid, töövahendeid, tegevusi ja algatusi saab rakendada. Erilist tähelepanu pööratakse sotsiaalpartnerite rollile ja sotsiaalsele dialoogile (kollektiivläbirääkimised) ning töötajate osalusele töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes. Projekt tuvastab ka häid näiteid, et innustada poliitika- ja otsustajaid eri tasanditel. Metodoloogiliselt ühendab projekt kirjandusülevaadet, kvantitatiivset analüüsi ja kvalitatiivset analüüsi. Projektis osalevad partnereid, kellel on ekspertiis töötervishoiu ja tööohutuse, tööstussuhete või mõlemaga seotud valdkondades eri Euroopa piirkondadest pärit riikidest.

Projekti üldeesmärk on luua EBSI teenustele põhinev nn katusearhitektuur, mis looks aluse jälgimisrakenduse stsenaariumide kohaldamiseks. Lisaks keskendub TRACE4EU üleeuroopaliste sidusrühmadega suhtlemisele ja soovituste väljatöötamisele EBSI ökosüsteemi edasiseks arendamiseks. Andmete, dokumentide ja füüsiliste kaupade jälgitavus on paljudes valdkondades väga oluline. Seetõttu oli jälgitavuse kasutusjuhtum üks esimesi, mida EBP töötas välja (alates 2018. aastast). Jälgitavuse kasutusjuhtumid ja rakendused võimaldavad EBSI ja muude plokiahelapõhiste elektrooniliste pearaamatute kasutamist ja rakendamist paljudes valdkondades. Selle projekti üldine eesmärk on luua "katusarhitektuur", mis põhineb olemasolevatel EBSI teenustel. Arhitektuur loob aluse jälgitavuse rakendusstsenaariumide realiseerimiseks. Lisaks keskendub TRACE4EU üleeuroopaliste sidusrühmade kaasamisele ja EBSI ökosüsteemi edasiseks arendamiseks vajalike soovituste edendamisele. Selle tulemusena võib TRACE4EU märkimisväärselt mõjutada traditsioonilisi tööstusharusid ja aidata kaasa nende üleminekule tõhusamaks, tootlikumaks, konkurentsivõimelisemaks ja vastupidavamaks. Samuti suurendab see Euroopa piirkonna läbipaistvust kodanike jaoks, kes saavad tulevaste jälgitavuse rakenduste kaudu paremini ja ennetavalt jälgida kaubavooge ja andmeid. Katusearhitektuuri aluseks on töö mitmete stsenaariumidega, sealhulgas kohalike ja piiriüleste materiaalse ja immateriaalse vara jälgitavuse rakenduste nõuete analüüsimine, mis toimivad kohalikes ja piiriülestes tingimustes.

Finest Twinsi projekti eesmärgiks on luua targa linna tippkeskus, mis keskendub viiele valdkonnale: transport, energia, ehitus-arhitektuur, andmed ja valitsemine. Tippkeskus on otsustes autonoomne ja selle ärimudeli oluliseks osaks on konkurentsipõhiste teadusarendusgrantide arendamine. Tippkeskuse loomisse on kaasatud TalTechi ja Aalto Ülikooli tippteadlased nendes viies valdkonnas. Projekti suurem eesmärk on edasi arendada Eesti e-riiki, keskendudes kohalikule tasandile ja sellele, kuidas linnateenused muutuksid piiriülesteks

Aktiivne liikuvus on juurdepääsetav, tervislik ja keskkonnasõbralik transpordiliik. Läänemere piirkonna pimedatel talvedel, lume ja vihmaga langeb elanike aktiivne liikuvus. Aastaringse aktiivse liikuvuse suurendamiseks peavad tagama sobivad infrastruktuurid ja seadmed ning kodanikud peavad nägema seda kui atraktiivset ja turvalise võimalust. Linnaplaneerimise, liikuvuse planeerimise ja teehoolduse eest vastutavad ametiasutused ei pööra praegu erilist tähelepanu aastaringse liikuvuse edendamisele. Liikuvuse ja teede planeerimisel keskendutakse traditsiooniliselt ikka veel suures osas autodele ning jalgrattasõidu ja jalgsi liikumise planeerimine on tavaliselt suunatud päevavalgusele ja soojematele ilmastikutingimustele. Õppides tundma eeliseid ja võimalusi ning saades juurdepääsu uutele vahenditele ja tõenduspõhistele soovitustele aastaringse liikuvuse kohta, saavad planeerijad rakendada õigeid sekkumisi, et suurendada aastaringset liikuvust läbi vähese süsinikdioksiidiheitega liikuvussüsteemide loomise. BATS toetab kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi vastavate poliitikate, infrastruktuuride ja kampaaniate kavandamisel ja rakendamisel eesmärgiga edendada tõhusalt aastaringset aktiivset liikuvust (jalgsi ja jalgrattaga liikumine ebasoodsates valgus- ja ilmastikutingimustes). Kahte väljapakutavat lahendust arendatakse ja katsetatakse ühiselt 7 BSRi riigis ning kantakse üle naaberlinnadesse ja piirkondadesse. Need lahendused on: 1) aastaringse liiklemise tehniline tööriistakomplekt, mis aitab planeerijatel diagnoosida aastaringse liiklemise probleeme, töötada välja sekkumisstrateegiad ja jälgida edusamme. Lahendus 2) kodanikupõhine aktiveerimise juhend aitab planeerijatel mõista ja prioritiseerida kasutajarühmi ning rakendada tõhusaid kampaaniaid AMi kasutamise edendamiseks.

Farmaatsiatööstuse mõju keskonnale on problemaatiline. Ravimite tootmine ja kasutus tekitab suurt CO2 emissiooni, saastab mulda, mikrofloorat ja vett ning tekitab probleeme ka inimese tervisele, kanserogeensete lisandite tõttu. Eriti suur probleem on lahustite kasutusega. Rohelepe seab selged piirangud keskkonnasaaste osas farmaatsiatööstustele, see sunnib "rohelise" ravimtööstuse kõrge maksumuse tõttu, kolima ravimitootmist väljapoole Euroopa Liitu. Selline olukord põhjustab Euroopas tarneahelate ebakindlust ning alandab kriisideks valmisolekut. Vajalikud on uued, rohelised, efektiivsed ja ökonoomsed ravimite tootmise meetodid. IMPACTIVE projekt toob kokku ekspertiisi ja teadmised kahest COST-i tegevusest ja töötab välja uued rohelised meetodid ravimite toimeainete tootmiseks mehhanokeemia abil. Mehhanokeemia rakendab mehhaanilisi protsesse, nagu kuulveskis jahvatust, kahe teoga ekstruuderis pressimist, resonants akustilist segamist ja pihustuskuivatust keemiliste reaktsioonide käivitamiseks. Mehhanokeemia kasutusel on järgmised eelised: see on lahusti-vaba, kõrge effektiivsusega, odav, vähese energiakulu ja CO2 emissiooniga. Projekti lõpuks tõestame mehhanokeemia kasutamise kontseptsiooni toimivust kuue ravimi toimeaine saamiseks väikeses pilootmahus, kusjuures teeme seda kolme erineva ühendiklassi näitel. Hiljutise uuringu andmetel saab mehhanokeemia abil vähendada ökotoksilisust ja CO2 eraldumist üle 85%, samal ajal vähendades tootmismaksumust 12%. Seega IMPACTIVE projekti tulemused võimaldavad ravimitööstusel liikuda tagasi Euroopasse, samas minimeerides keskkonnareostuse teket. Maksimaalse mõju saavutamiseks, ning tänu meie tugevale kommunikatsiooni strateegiale, tagatakse projektitulemuste jagamine teadlaste, farmaatsiatööstuste, regulatoorse- ja avaliku sektori asutuste ning huvigruppidega.

CHIRALFORCE projekti eesmärk on näidata, et enantiomeere saab lahutada kompaktse fotoonilise kiibiga, mis on tehtud tavalise räni-põhiste meetoditega. CHIRALFORCE2 Hop-On projekt tugevdab originaal projekti sellega, et tagab selle kiibiga teottatud kiraalse lahutamise analüüsi metoodika. Enantiomeeride lahutamine segudest on oluline näiteks ravimiarenduses. CHIRALFORCE projekti eesmärk on teha revolutsioon kiraalse keemia maailmas selle kaudu, et kasutatakse fotooniliste lainekandurite abil saadud kiraalseid optilisi jõudusid nende kiraalsete molekulide omavaheliseks lahutamiseks. Projekti edu sõltub sellest kui hästi on aru saada kiraalse lahutamise õnnestumine. Kahjuks tänapäeval valdavalt kasutuses olevad tehnoloogiad: näit tsirkulaardikroismi (CD) spektroskoopia või kõrgrõhu vedelikkromatrograafia (HPLC) tava lahendused ei võimalda kohest lahutamise analüüsi nagu CHIRALFORCE projekt vajab. CHIRALFORCE2 projekt lahendab selle vajaduse sellega, et töötab välja platvormi kiraalse lahutamise koheseks analüüsiks peale CHIRALFORCE lahutamise kiipi samas vedelikuliinis. Me kasutame interdistsiplinaarset lähenemist, kus kombineeruvad omavahel automaatika, elektroonika, optika ja IT valdkonnad. Kiraalse lahutamise jälgimine samas vedelikuliinis teostatakse CD-spektrofotomeetria või neeldumise mõõtmisega, vastavalt mikrofluidika ja optika tingimustele projektis. Mõlemad lahendused on toestatud spetsiaalse tarkvaraga signaalide analüüsi ja tagasiside jaoks.

Projekti CRASHLESS eesmärgiks on radikaalselt uus adaptiivne kihtideülese töökindluse ja enesetervise teadlikkuse tehnoloogia homsete arukate autonoomsete süsteemide ja värkvõrgu jaoks Eestis ja Euroopas. Tänaste küberfüüsikaliste ja süsteemidest koosnevate süsteemide ülikeerukus mitmekordistub üha kasvava heterogeensuse ja tehisintelligentsusel põhineva autonoomsuse tõttu. Autonoomsed robotisüsteemide parved on ukselävel ja nõuavad usaldusväärsuse tagamiseks uudset lähenemist üle kõikide süsteemikihtide. Süsteemide enesetervise teadlikkus ja kohapealne enesetervendamise infrastruktuur on muutumas uute süsteemide ja värkvõrkude turule jõudmise eelduseks ja seda võimaldavaks teguriks. CRASHLESSi toetatav uus süvatehnoloogia pakub inseneridele disainilahendusi ja kohapealset instrumentaariumi tööstuslike süsteemide jaoks ning hõlbustab lõppkokkuvõttes süsteemi kasutajakogemuse põhist tõrgete haldamist. Projektitulemusi valideeritakse koostöös Eesti ettevõtetega.

DNA replikatsioon on vähiteraapiate üks peamisi sihtmärke, kuna vähirakud paljunevad tavarakkudest kiiremini ja on üldiselt altimad replikatsioonilisele stressile. Suurem osa praegustest teadmistest DNA replikatsiooni initsiatsiooni kohta pärineb mudelorganismidest, näiteks pärmist, kuid nende teadmiste kohaldatavus inimsüsteemile on piiratud. Selleks, et kasutada eksperimentaalseid leide vähiteraapias, on oluline uurida replikatsiooni initsiatsiooni inimrakkudes. Käesoleva projekti peamisteks eesmärkideks on tuvastada uued tegurid inimese replikatsiooni initsiatsiooni erinevates etappides ning iseloomustada DNA polümeraas epsiloni mittekatalüütilist rolli ja Timeless valgu olulisust replisoomi assambleerumisel.