Projektid

Kala-AI on TalTechi arendatav reaalajas toimiv automaatne videopõhine kalaseire süsteem, mis automatiseerib EL-i nõuetele vastava aruandluse ja vähendab oluliselt tööjõukulusid. Süsteem ühildub erinevate veealuste kaameratega, tuvastab erinevad veeolud ja suudab nendega kohanduda.

Projekti raames arendatakse välja arvutisimulatsioonimudel, mis võimaldab hinnata kalade läbipääsutingimusi hüdroelektrijaamade turbiinidest. Simulatsioonide kasutuselevõtt vähendab oluliselt vajadust välikatsete järele, võimaldades senisest efektiivsemat aja- ja rahakasutust ning laiemapõhjalist stsenaariumite analüüsi.

Projekti eesmärgiks on arendada ja integreerida Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) õppekeskonda suurtel keelemudelitel (nt GPT) põhinev personaalne üliõpilasassistent. Assistent on ühendatud ülikooli õppekeskkonnaga Moodle ja suudab pakkuda kiiret ja personaliseeritud tagasisidet, abistades üliõpilasi kursuste läbimisel ja ülesannete lahendamisel.

Platvormitöö on kasvav töötamise vorm Eestis, mõjutades sotsiaalkaitse võimalusi, karjääriteid ning nö tavamajanduse töövorme. On oluline mõista, milline on platvormitöö kaudu töötajate majanduslik ja sotsiaalne väljavaade ning mis on sektori tulevik Eestis, seostatuna arengutega Euroopa Liidus. See interdistsiplinaarne projekt, mis toob kokku sotsiaalteadlased, õigusteadlased ja majandusteadlased, pakub erinevate kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete meetodite kaudu sissevaate platvormitöö valdkonda ja selle mõjudele Eesti majanduses laiemalt. Töö keskne tulemus on stsenaariumide põhine analüüs platvormiettevõtluse edasisest võimalikust arengust Eestis, koos esile kerkivate riskide ja võimaluste käsitlusega, arvestades regulatsioonide arenguid Euroopas, majanduse makrotrende ning tehnoloogia arengut ning võttes arvesse erinevate stsenaariumide mõju ühiskonnale (k.a. võimalikku haavatavuse kasvu). Projekti raames valmiva aruande ja projekti raames toimuvate tegevuste lähtepunkt on vajadus mõista platvormitööd laiemalt ning arvestades ka võimalikke mõjusid üldisemalt sotsiaalkaitse arengutele Eestis.

Ühiskonna vananemise nähtavad tagajärjed on teadaolevalt suurenenud vajadus ortopeediliste implantaatide järele, mis suurendab tohutut ökonoomset turgu. Mis tahes implantaadi edukaks integreerimiseks on otsustava tähtsusega luu regenereerimine, luu ja implantaadi liidese osseointegratsioon ning põletikuliste sündmuste leevendamine. Projekti eesmärk on pikendada titaanil (Ti) põhinevate kirurgiliste implantaatide elueaga seotud biosobivust ja tribo-mehaanilist jõudlust.

DEUCE projekti eesmärk on parandada piiriüleste rahaliste nõuete raames tehtud kohtuotsuste (kohtuotsused, ametlikud dokumendid ja kohtulikud kokkulepped) täitmist. See keskendub eelkõige 26 ELi liikmesriigi tegevuskava koostamisele.

Projekt keskendub laiendatud reaalsuse ja olemasolevate digitaalsete tööriistade väljatöötamisele, arendamisele ja integreerimisele, et toetada tööstusvaldkonna inseneriharidust. XRERNi eesmärk on tuua inseneritudengiteni digitaalse tootmise valdkonna teadustegevuse tulemused. Tootmise peamisteks uurimisteemadeks on olnud modelleerimine, analüüs, virtuaal- ja liitreaalsus, aga ka inimfaktori roll tehastes. Projekti eesmärk on arendada, katsetada ja valideerida XR-tehnoloogiatel põhinevaid õppemeetodeid, keskendudes järgmistele teemadele: • VR-keskkonna arendamine, et toetada õppetegevust insenerivaldkonnas, nimelt tootmissüsteemide kavandamisel ja analüüsimisel. • AR-lähenemise väljatöötamine õppetegevuse toetamiseks masinate projekteerimise valdkonnas. • Töötada välja lähenemisviisid ja metoodikad nendel tehnoloogiatel põhinevate õppemeetodite analüüsimiseks ja hindamiseks.

Selle rakendusuuringu eesmärk on parandada radarite rakendamise võimalusi mehitamata maismaasõidukite autonoomsel navigeerimisel maastikul. Kuna radarid kasutavad tööks raadiolained, on neil võrreldes optiliste sensoritega nagu kaamerad ja lidarid mitmeid eeliseid. Näiteks mõjutavad ilmastikunähtused nagu lumi, vihm, udu jne radarite tööd tunduvalt vähem kui optilisi sensoreid. Samuti ei häiri radareid pori ja muu mustus, See muudab need ideaalseks sensoriks maastikul maastikul navigeerimiseks. Küll aga on radaritel üks suur puudus: nende poolt loodava punktipilve resolutsioon on tunduvalt madalam kui näiteks lidaritel. Selle rakenduuringu käigus uuritakse võimalusi radaritest tulevate andmete kvaliteedi parandamiseks kasutades tehisintellekti ja muid sobilike algoritme.

Projekti üldeesmärk on luua EBSI teenustele põhinev nn katusearhitektuur, mis looks aluse jälgimisrakenduse stsenaariumide kohaldamiseks. Lisaks keskendub TRACE4EU üleeuroopaliste sidusrühmadega suhtlemisele ja soovituste väljatöötamisele EBSI ökosüsteemi edasiseks arendamiseks. Andmete, dokumentide ja füüsiliste kaupade jälgitavus on paljudes valdkondades väga oluline. Seetõttu oli jälgitavuse kasutusjuhtum üks esimesi, mida EBP töötas välja (alates 2018. aastast). Jälgitavuse kasutusjuhtumid ja rakendused võimaldavad EBSI ja muude plokiahelapõhiste elektrooniliste pearaamatute kasutamist ja rakendamist paljudes valdkondades. Selle projekti üldine eesmärk on luua "katusarhitektuur", mis põhineb olemasolevatel EBSI teenustel. Arhitektuur loob aluse jälgitavuse rakendusstsenaariumide realiseerimiseks. Lisaks keskendub TRACE4EU üleeuroopaliste sidusrühmade kaasamisele ja EBSI ökosüsteemi edasiseks arendamiseks vajalike soovituste edendamisele. Selle tulemusena võib TRACE4EU märkimisväärselt mõjutada traditsioonilisi tööstusharusid ja aidata kaasa nende üleminekule tõhusamaks, tootlikumaks, konkurentsivõimelisemaks ja vastupidavamaks. Samuti suurendab see Euroopa piirkonna läbipaistvust kodanike jaoks, kes saavad tulevaste jälgitavuse rakenduste kaudu paremini ja ennetavalt jälgida kaubavooge ja andmeid. Katusearhitektuuri aluseks on töö mitmete stsenaariumidega, sealhulgas kohalike ja piiriüleste materiaalse ja immateriaalse vara jälgitavuse rakenduste nõuete analüüsimine, mis toimivad kohalikes ja piiriülestes tingimustes.

PSYR-IR projekt keskendub tööohutusele ja tervisele, erilise tähelepanuga vaimsele tervisele ja töötajate heaolule. Projekti eesmärk on tuvastada laiapõhjalised väljakutsed ja probleemid ning nende aluseks olevad tegurid kõigis ELi liikmesriikides ja kõigis majandussektorites. Uuringus rakendatakse üldist töötervishoiu ja tööohutuse kontseptuaalset raamistikku seostades olemasoleva empiirilise tõendusmaterjali ja poliitilise/regulatiivse kontekstiga (nt seadusandlus, kollektiivläbirääkimised jne) vaimse tervise osas ELi töökohtadel. Lisaks üldisele analüüsile keskendutakse kahele konkreetsele riskirühmale ELi tööturul: 1) eesliini töötajad (naisdomineeritud avaliku tervishoiu sektor) ja 2) tootmistöötajad (madala kvalifikatsiooniga meestöötajatega domineeriv erasektor). Lisaks väljakutsete ja mõjurite tuvastamisele soovib projekt mõista, millised osapooled saavad mõjutada töötaja vaimset heaolu erinevatel tasanditel (ELi tasand, riiklik tasand, sektoritasand, ettevõtte tasand) ning milliseid poliitikaid, tavasid, töövahendeid, tegevusi ja algatusi saab rakendada. Erilist tähelepanu pööratakse sotsiaalpartnerite rollile ja sotsiaalsele dialoogile (kollektiivläbirääkimised) ning töötajate osalusele töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes. Projekt tuvastab ka häid näiteid, et innustada poliitika- ja otsustajaid eri tasanditel. Metodoloogiliselt ühendab projekt kirjandusülevaadet, kvantitatiivset analüüsi ja kvalitatiivset analüüsi. Projektis osalevad partnereid, kellel on ekspertiis töötervishoiu ja tööohutuse, tööstussuhete või mõlemaga seotud valdkondades eri Euroopa piirkondadest pärit riikidest.

Avalik haldus Euroopas seisab topelt väljakutse ees – kuidas kohaneda ühiskonna digitaliseerumisega ning samal ajal tagada riikide jätkusuutlik areng. PADST projekti eesmärk on luua TalTech’is uuel tasemel teadus-, õppe- ja teadmussiirde võimekused avaliku halduse, digitaalsete muutuste ning rohepöörde ristumisteel. Koostöös juhtivate Euroopa ülikoolidega – KU Leuven, UCL ja Utrechti ülikool – arendatakse välja teadmuskeskus, mis panustab uue ajastu avaliku halduse võimekuste arengusse Eestis, Euroopas ja mujal.

Käesoleva projekti eesmärgiks on rakendada uudset lähenemist rahvameditsiinis kasutatavate taimeekstraktide antioksüdantsete/antibakteriaalsete omaduste uurimisel kasutades aineklassidel (struktuuridel) põhinevat fraktsioneerimist, nende iseloomustamist multi-instrumentaalsete meetoditega ja toime hindamist gramnegatiivsetele bakteritele (E. coli ja B. burgdorferi).

"Projekti eesmärgiks on hästi koolitatud magistrid, kes vastavad biomajandussektori vajadustele ja kellel on võime välja töötada uuenduslikke ja jätkusuutlikke biopõhiseid tooteid ja bioprotsesse ning tagada nende lõimumine alternatiivsetesse väärtusahelatesse ja erinevatesse biomajanduse sektoritesse. Bioceb koosneb spetsiaalsest 2-aastasest (4 semestri) magistriõppe ühisprogrammist ja mille põhiosa on biotehnoloogiaalane süvakoolitus, mis hõlmab bioloogiliste ressursside mitmekesisust ja optimaalset kasutamist, bioprotsesse projekteerimist ja suurendamist ning biopõhiste toodete projekteerimist sihtturgude jaoks koos täiendava fookusega pehmete oskuste, sealhulgas projektijuhtimises. Säästvate ja ringleva biomajanduse süsteemide arengu soodustamiseks programm läheb biomassi töötlemise tehnilistest küsimustest kaugemale, pakkudes teadmisi rohelisest keemia põhimõtetest, sotsiaalmajandusliku ja keskkonnamõju hindamise vahenditest, reaalseid biomajanduse väljakutseid paindlike biorafineerimissüsteemide projektide teostamisel. Viis akadeemilist asutust teevad tihedat koostööd, et pakkuda ühisõppemooduleid nende olemasolevatelt akrediteeritud õppekavadelt. Lisaks on praktika ja magistritöö teostamiseks kaasatud strateegilised assotsieerunud partnerid (ELi ja EL-i välised ülikoolid, teadusasutused ja sotsiaal-majanduslikud organisatsioonid ja ettevõtlus partnerid, et anda oma panus õppekava väljundite saavutamisse.