Projektid

Konvergents globaalsetes väärtusahelates: ärimudelid, mõjutegurid ja mõjud poliitikale neljanda tööstusrevolutsiooni ajastul

Aasta: 2018 - 2024
Konvergents globaalsetes väärtusahelates: ärimudelid, mõjutegurid ja mõjud poliitikale neljanda tööstusrevolutsiooni ajastul“ on multidistsiplinaarsele ja sektoritevahelisele vahetusprogrammile tuginev projekt, mis keskendub konvergentsiprotsessi (catching-up) lahkamisele riigi tasandil erinevate sektorite perspektiivist. Projekt analüüsib ärimudelite rolli globaalsetesse väärtusahelatesse sisenemisel, nendest õppimisel ja nende täiustamisel, eesmärgiga mõista tegureid ja väljakutseid, mis mõjutavad väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete võimekust areneda ja ajakohastada oma tegevust globaliseerunud majanduse kontekstis. Projekti tulemusel töötatakse välja poliitikatööriistad ja -raamistikud, mis toetavad teaduse ja innovatsiooni nutika spetsialiseerumise strateegia (RIS3) tulemuslikku rakendamist uue Euroopa 2020 strateegia valguses, keskendudes eelkõige madalama sissetulekuga Euroopa riikidele.

BoostEuroTeQ: institutsionaalsed muutused vastutustundliku insenerihariduse arendamiseks Euroopas

Aasta: 2021 - 2024
BoostEuroTeQ uurib Euroopa tehnoloogiaülikoolide õppe, teaduse ja innovatsioonitegevuse koosloome praktikatid ning kuidas need toetavad vastutustundliku ja jätkusuutliku arengu põhimõtteid.

Taimeekstraktide antioksüdatiivse ja antibakteriaalse aktiivsuse hindamine​​​ ​

Aasta: 2022 - 2024
Käesoleva projekti eesmärgiks on rakendada uudset lähenemist rahvameditsiinis kasutatavate taimeekstraktide antioksüdantsete/antibakteriaalsete omaduste uurimisel kasutades aineklassidel (struktuuridel) põhinevat fraktsioneerimist, nende iseloomustamist multi-instrumentaalsete meetoditega ja toime hindamist gramnegatiivsetele bakteritele (E. coli ja B. burgdorferi).

​Virtuaalsed STEM laborid​​​ ​

Aasta: 2022 - 2024
Õpetajate ja õpilaste digitaalse valmisoleku arendamine virtuaalsete laborite kaudu on selle projekti üks peamisi eesmärke. Projekti raames töötame välja platvormi kontseptsiooni, mille kaudu saavad koolitajad koos õpilastega Interneti kaudu kaugjuurdepääsu STEM laboritele. ReSTELA projekti täiendav eesmärk on tugevdada digioskusi kaugjuurdepääsetavate STEM-laborite kaudu haavatavatele rühmadele, nagu maapiirkondades elavad inimesed (üliõpilaste koolitajad) või muudele rühmadele, kellel puudub rahaline suutlikkus või teadmised selliste süsteemide seadistamiseks. Läbi selliste lahenduste, keskendub projekt nii õppijate-õpetajate aja säästmisele kui ka uute ja täiustatud õppemeetodite edendamisele.

​LaineTeisik – satelliitandmetel ja süvaõppel põhinev numbriline teisik lainete hindamiseks Läänemeres​​​

Aasta: 2023 - 2024
LaineTeisik projekti eesmärk on edasi arendada digitaalset teisikut, et hinnata Läänemere lainetuse energia jaotust (spekter) satelliit tehisavaradari (SAR) andmete põhjal. Varasemalt välja töötatud meetodid SAR andmetele pole piisavalt edukad suletud veekogude puhul, kus domineerivaks on lühikesed ja järsud tuulelained. On ilmselge, et kogu Läänemere pindala ei saa katta lainepoidega, et lainetust mõõta. SAR andmete kasutamine võimaldab meil efektiivselt hinnata lainespektrit üle terve Läänemere jättes vahele suured lainemõõtjate veeskamise ja opereerimise kulud. Eesmärgi saavutamiseks kasutab meeskond oma teadmisi süvaõppe tehnikate rakendamisel, et hinnata SAR-piltide põhjal laine spektrit ehk laine energia jaotumist sageduste kaupa. Keskkonnakaitse ja navigatsioon merel (nt tuuleparkide ehitamise ja hooldamise jaoks) on kaks kõige peamisemat rakendusvaldkonda. Kasvav huvi selliste probleemide vastu ilmneb ka olukorrateadlikkuse süsteemide valdkonnas.

Mandariinimahla pressijääkide väärindamise tehnoloogiate väljaarendamine eesmärgiga leevendada Gruusia puuviljamahla tööstuste keskkonna jalajälge kasutades ringmajanduse põhimõtteid​

Aasta: 2021 - 2024
Gruusias toodetakse ca 70 tuhat tonni mandariine aastas, millest eksporditakse umbes 50%. Kohalik mahlatööstus pressib enamuse riiki jäävast toorainest mahlaks. Mandariinimahla pressijääkide käitlemine põhjustab suuri keskkonnaprobleeme, kuna aunadesse kuhjatud materjalist imbub keskkonda happelisi laguprodukte ja eeterlikke õlisid. Pressijääk on rikkalik väärtuslike kemikaalide allikas ning projekti raames arendatakse välja tehnoloogiad nende keskkonnasõbralikuks eraldamiseks toorainest.

Kalapääsudel tehtud allveevideotes kalade ja nende liikide automaatse tuvastamise tarkvara arendamine​​​ ​

Aasta: 2021 - 2024
Üle kahekümne mageveekala liigi jaoks tehisintellektil põhineva ning täielikult automatiseeritud kalade loendussüsteemi väljatöötamine, katsetamine ja valideerimine, kaustades selleks üle 23 miljoni video kaladest ja kalaparvedest ning muutuvatest keskkonnatingimustest.

Kongsvingeri ja Funnefossi ning Rootsis asuvate turbiinide kalade läbipääsu uuring​​​ ​

Aasta: 2023 - 2024
Kalade vigastus- ja suremusriski väliuuring kahes suures hüdroelektrijaamas Norras ja kahes Rootsis.

Puidu- ja toidujäätmete biotehnoloogiline väärindamine söödaks ja toidulisanditeks​​​ ​

Aasta: 2022 - 2024
Käesoleva projektiga demonstreerime uudse biotehnoloogilise protsessi efektiivsust piloot-skaalal, mis konverteerib puidutööstuse jäägid (eeltöödeldud saepuru) tervislikeks sööda ja toidu lisanditeks. Protsessile teostatakse elutsükli analüüs, demonstreerides kvantitatiivselt ringmajandusliku protsessi eeliseid ning luuakse platvorm efektiivseks tööstusliku biotehnoloogia protsesside arendamiseks erinevatel kestlikel toormetel nagu toidujäätmed, toidutööstuse ja põllumajanduse kaassaadused.

Enhanser-RNAde roll neuraalse aktiivsuse poolt reguleeritud geeniekspressioonis​​​ ​

Aasta: 2022 - 2024
Käesoleva projekti eesmärgiks oli uurida, kuidas reguleeritakse neuronites stiimul-sõltuvaid enhansereid enhanser-RNA-de (eRNA-de) kaudu, arvestades seejuures eRNA-de ebastabiilse ja ajutise olemuse tekitatud väljakutseid. Kasutasime edasijõudnud järgmise põlvkonna sekveneerimist (NGS) koos molekulaarbioloogia meetoditega, et mõista eRNA funktsiooni stiimul-sõltuvas geeniekspressioonis. Projekti kriitiliseks ülesandeks oli välja töötada usaldusväärne kogu genoomi hõlmav meetod eRNA 5’ ja 3’ otste täpseks määratlemiseks. Optimeerisime MAPcap meetodi, millest sai eelistatud lähenemine transkriptsiooni alguspunktide (TSS) määramiseks tänu madalale sekveneerimis sügavusele, varasemate RNA proovide ühilduvusele ja lihtsale integreerimisele töövoogu. Mudelsüsteemideks valisime roti primaarsete kortikaalsete neuronite ja Neuro2A hiire neuroblastoomi kultuurid. Mõlema süsteemi puhul testisime ja optimeerisime kasvatamise, töötlemise ja subtsellulaarse fraktsioneerimise protokolle. Samuti arendasime RT-qPCR analüüse nii eRNA-de kui ka varajaste geenide valideerimiseks. eRNA-de funktsionaalseks valideerimiseks töötasime välja tervikliku protseduuri, mis hõlmab in vitro transkriptsiooni, biokeemilisi pull-down analüüse ja massispektromeetriat. Seda töövoogu rakendame pärast NGS andmestike analüüsimist ja huvipakkuvate eRNA-de määratlemist. Kokkuvõttes on see projekt edukalt loonud meetodeid ja genereerinud andmeid, mis aitavad meil paremini mõista eRNA-de rolli neuronite geeniregulatsioonis. Selle uurimistöö tulemused loovad aluse olulistele avastustele neurobioloogias ja pakuvad tugeva platvormi tulevasteks uuringuteks. Rahastuse roll kirjeldatud tulemuste saavutamisel on olnud otsustava tähtsusega, andes seejuures märkimisväärseid panuseid teadusvaldkonda.