Projektid

Viimase kümnendi (ja ka enama) jooksul on toimunud väga kiire tehnoloogia areng glükoositaseme mõõtmise ja mõõtetulemuste kohese digitaalse esitamise vallas, kui ka sotsiaalsete suhtlusvõrgustike kasutamises. Samaaegselt tehnoloogia arenguga on kasvanud sotsiaalsete, hariduslike ja vanuseliste erinevustega patsientide hulk ning igasuguse info kättesaadavus internetis ja sotsiaalmeedias, mis on loonud üsnagi uue keskkonna koos uute väljakutsetega diabeedi jälgimiseks ja raviks. Kogu diabeedi haldamise ja patsientidele toetuse pakkumise ökosüsteem selles uues reaalsuses jäänud muutumatuks, tõendades vajadust tänapäevaste arusaamade kujundamise järele. Oluline on uute tehnoloogiliste lahenduste poolt pakutava tegeliku väärtuse väljaselgitamine patsientide käitumislike ja otsustuslikele protsesside seisukohalt eesmärgiga saavutada nende suurem kaasatus I ja II tüüpi diabeedi ennetamiseks. Teadaolevalt on patsientide riskiteadlikkus ja riskide tajumise metoodika sõltuv nende diabeedi tüübist. Nimetatud väljakutsed rõhutavad vajadust tänapäevase tehnoloogia väärtuspakkumise hindamiseks, et saavutada patsientide suurem kaasatus diabeedi tõhusamaks ennetamiseks. NEODIPPE missioon: uurida ja identifitseerida tehnoloogia arengu efektiivsema ärakasutamise võimalusi patsientide suuremaks kaasamiseks, et ennetada ja ravida diabeeti. Eesmärgikohane tegevus taotleb innovatsiooni loomist regulaarsetel arsti vastuvõttudel põhineva traditsioonilise tervishoiuteenuse muutmise läbi pideva teadlikkuse hoidmise ja kaasamise, otsustusprotsessi toetamise, uute lähenemiste väljapakkumise kliinilistele praktikatele, mis oleksid kasutatavd sisendina tervishoiuorganisatsioonidele ja avaliku raha kasutamise osas otsustamises, lähtudes käesoleva hetke vajadustest, ressurssidest ja patsientide eelistustest.

Projekti eesmärk on heita valgust erinevustele laste autonoomsete otsuste riiklikus regulatsioonis. Alaealiste autonoomsete otsuste tegemise regulatiivsetes lähenemisviisides ja eeltingimustes on Euroopas endiselt märkimisväärseid erinevusi. Lähenemisviisid näevad suures osas ette alaealiste autonoomia, mis põhineb kas individuaalsel hinnangul nende mõistmisvõimele või nende vanusele koos kontekstist tulenevate erinevustega. Riiklike lähenemisviiside mõistmiseks panustavad projekti lisaks projektijuhtidele ka tunnustatud riiklikud eksperdid 11 valitud riigist, andes aru oma õiguskorra õiguskorrast. Tulemused arutatakse projekti käigus ja tehakse teadlaskonnale kättesaadavaks.

Projekti eesmärk on suurendada eksperttööjõu hulka ja digitaliseerimise taset partnerasutuste tõrgete diagnoosimise, tuuleturbiinide seisundipõhise hoolduse ja nendega seotud komponentide valdkonnas, uuendades õpetamis- ja õppemeetodeid tuuleenergiaga seotud kõrghariduse pakkumises. Lisaks rakendatakse tehisintellekti vajalike hooldusotsuste tegemiseks, suurendades sellise lähenemise olulisust tööturul ja ühiskonnas tervikuna. Projekt aitab Vietnamis ja Tais asuvatel partneritel toota tuuleenergia seisundipõhise hoolduse valdkonnas sisemisi inimressursse, vähendades mõlema riigi sõltumatust välistest konsultantidest. Projekti peamine eesmärk on rakendada partnerriikide kõrgkoolide õppekavas reaalse probleemipõhise õpetamise ja õppimise meetodeid, kasutades Euroopa Liidu partnerülikoolide oskusteavet ja pikaajalist valdkondliku õpetamis- ja teadustegevuse kogemust. Lisaks loob projekt võimekuse uue põlvkonna spetsialistide tekkeks, kellel on iseseisev ja globaalne arusaam, interdistsiplinaarne kogemus, pädevus tuuleenergia valdkonnas. Projekt aitab ka Euroopa Liidu partnereid arendada taastuvenergia valdkonnas tehtavat õpet ja luua jätkusuutlik üliõpilasvoog mõlemas suunas.

Projekti eesmärk on ümber kujundada praegused RAPID-andurid, et muuta need rikketaluvamaks. See muudab veealuste andurite testimise kiiremaks, lihtsamaks ja usaldusväärsemaks. Need andurid aitavad teadlastel mõista füüsikalisi tingimusi, millega kalad hüdroelektrijaamades kokku puutuvad. Praegu on andurite testimine aeglane ja nõuab ekspertteadmisi. See projekt loob lihtsa arvutiprogrammi, mis võimaldab kõigil andurite seisukorda kontrollida vaid mõne sekundiga. Tulemused aitavad muuta tulevasi andurisüsteeme vastupidavamaks ja välitingimustes hõlpsamini kasutatavaks.

Kuigi merepinna vaatlemiseks on olemas võimalused, nõuab veealune keskkond ulatuslikumat uurimistööd. Selle teadmislünga täitmine on kooskõlas ELi missiooniga Starfish 2030. Igasugune liikumine vedelikus tekitab rõhumuutuse. Selliste muutuste allikaks võivad olla loodusnähtused, nagu lained, hoovused või jäämäe kalveerimine. Need rõhumuutused hõlmavad ka inimtekkelist dünaamikat, nagu liikuvad laevad või reovee väljalaskmine, ning neid saab tuvastada ja jälgida rõhuandurite abil. Need andurid on mitteinvasiivsed, energiatõhusad ja töötavad vee all. Tundlikkus nõrkade signaalide suhtes võib tugevate allikate, näiteks lainete või hoovuste juuresolekul kannatada. Erinevate allikate eraldamist võib käsitleda kui "kokteilipeo probleemi". Käesoleva ettepaneku peamine eesmärk on lahendada see probleem ja aidata kaasa veealusele mereseirele. Me loome allikate eraldamise ja lokaliseerimise algoritmid, mis töötavad odavatel platvormidel, ning valideerime nende toimivust reaalsetes rakendustes.

Digitaalne tootepass (DPP) on struktureeritud digitaalne tooteteabe kogu, sealhulgas andmed jätkusuutlikkuse ja ringluse toimivuse kohta. DPP-d on oluline vahend Euroopa poliitika toetamiseks rohe- ja digipööret. CIRPASS-i projekti tulemustele tuginev CIRPASS-2 toetab 13 DPP-toega ringkasutusjuhtumite pilootuuringut mitmes keerukas väärtusahelas tekstiili-, elektroonika-, rehvi- ja ehitussektoris. Kõigi pilootprojektide puhul demonstreeritakse DPP süsteemi koostalitlusvõimet ja see toetab DPP elujõulist valdkondadevahelist laiaulatuslikku kasutuselevõttu reaalses elus. Kasutatav DPP infosüsteem viiakse vastavusse Euroopa ühtlustatud standardite ja regulatiivsete nõuetega. Projektiga hinnatakse tarbijate, lõppkasutajate ja ametiasutuste teabe mõistmist ja rahulolu selle kasutamisel. Hinnatakse DPP keskkonna-, majandus- ja poliitilisi mõjusid, samuti selle eeliseid ja väljakutseid kõikidele sidusrühmadele.

MARTA tegeleb põllumajanduslikult ja majanduslikult oluliste tunnustega taimekasvatuses, et toetada jätkusuutlikku ja iseseisvat toidutootmist Eestis. Me loome uudseid aretusalaseid teadmisi ja kaasaegsete aretusmeetodite tööriistakasti (sh uued geneetilised markerid, genoomne selektsioon, genoomi toimetamine). Tööriistade eesmärgiks on soodustada ja kiirendada kliima- ja haiguskindlate, kõrge kvaliteediga, jätkusuutlike ja saagikate uute sortide aretust. Oleme välja valinud 7 Eesti jaoks strateegiliselt olulist kultuurtaime liiki, mis on peamised sihtmärgid nimetatud tööriistade rakendamiseks. Nisu, oder ja kartul on olulised toiduainetega varustatuse tagamiseks. Põldoa lämmastiku sidumise võime ja kõrge valgusisaldus (29% kuivainest) muudavad selle strateegiliselt oluliseks põllukultuuriks taimse valguga isevarustatuse tagamisel Eestis. Õun ja mustsõstar on olulised aiakultuurid, mis tagavad tervisliku toitumise ja pakuvad kohalikku päritolu vitamiine ja antioksüdante. Taimede fundamentaal- ja rakendusbioloogia vahelise lõhe ületamine võimaldab uurimistulemuste kiiremat ülekandmist aretusse. Projektis käsitletavad uurimisküsimused (Q) ulatuvad fenotüübi ja genotüübi laiaulatuslikust skriinimisest kuni täppisaretuse rakendamiseni ja uute geneetiliste markerite loomiseni. Q1 eesmärk on luua teaduslikud teadmised, andmed ja tulemused, mis on sisendiks järgmistele küsimustele. Q2 ja Q3 eesmärk on töötada välja ja valideerida kaasaegsed aretusmeetodid (nt uued geneetilised markerid haiguskindluse jaoks, täppisaretusest saadav eelaretusmaterjal). Genoomika ja transkriptoomika tulemuste kasutuselevõtmine kiirendab ja loob uusi võimalusi tulevaste kliimakindlate põllukultuuride aretuseks. MARTA loob ja valideerib kaasaegsete aretusmeetodite tööriistakasti, et taimekasvatus Eestis oleks paindlik ja jätkusuutlik ning toiduga isevarustatus tagatud.

Projekti eesmärgiks on leida ja karakteriseerida sulamissoojusel põhinevates energiasalvestites kasutamiseks sobivaid ioonseid vedelikke. Projekti käigus keskendutakse amiinidel põhinevate ioonsete vedelike uurimisele. Ioonseid vedelikke võib pidada potentsiaalseteks "rohelisteks" faasimuutusmaterjalideks, mida on vähe uuritud vaatamata nende sobivatele omadustele: suur sulamissoojus ja tihedus, hea termiline stabiilsus ning võimalus toota neid taastuvatest lähteainetest. Projekti tulemused pakuvad laiapõhjalisi teadmisi ioonsete vedelike rakendatavuse kohta, võttes arvesse nende füüsikalis-keemilisi omadusi, toksilisust, korrosiivseid omadusi ja stabiilsust ning nanoosakeste mõju nendele omadustele. Projekt panustab keskkonnahoidliku taastuvenergia tulevikku, pakkudes lahendust muuhulgas ka biokütuste kasutamise efektiivsuse tõstmiseks, võimalust tuule- ja päikesenergia salvestamiseks ning heitsoojuse ja soojussaaste vähendamiseks aga ka elektri tootmiseks.

TalTechi poolt juhitud finantspädevuse tõstmise arendamise projekti eesmärgiks on pakkuda koostöös erinevate institutsioonide ning teadlastega tellijale vajaliku teadusliku ekspertrühma olemasolu lahendamaks projekti käigus erinevaid finantskirjaoskuse tõstmisega seotud probleeme ja teostamaks mõõtmisi ning eksperimente. Projekti käigus teostatakse lähteülesandes kirjeldatud analüüs, vastatakse uurimisküsimustele ning pakutakse täiendavalt välja omapoolseid tegevusi ning meetmeid, mis aitaks kaasa rahatarkkuse edendamisele. Projektis osalevad teadlased TalTechist, Tartu Ülikoolist, Tallinna Ülikoolist, Estonian Business Schoolist, Ettevõtluskõrgkoolist Mainor ning väliste partneritena teadlased Aalto Ülikoolist (Soome), Trieri Ülikoolist (Saksamaa) ning Otto Beisheim School of Managment (Saksamaa).

EuroTeQ 2030 on inseneri ja majanduse ülikoolide aliansi järgmine etapp olemasoleva koostöö süvendamiseks, laiendamiseks ja intensiivistamiseks. Senine koostöö on pannud aluse ühtse kursusekataloogi loomisele, projekti- ja probleemõppe laiemale juurutamisele ning koostöös ettevõtetega oleme defineerinud 21 tulevikuinseneri oskust. EuroTeQ ülikoolide koostöö põhineb olemasolevatel tihedatel sidemetel kaheksa ülikooli ja nende piirkondlike ökosüsteemide vahel. Oma partnerlusega täiustame tänapäevaseid inseneriõppe programme uute õpiväljundite, tulevikuoskuste ning kaasaegsete õpimetoodikatega. EuroTeQ algatustes osalemine koolitab õppijaid leidma vastuseid ühiskondlikele väljakutsetele, lähtudes seejuures jätkusuutlikkust mõtteviisist. Usume kindlalt, et meie Euroopa võrgustik edendab ja tugevdab euroopalikke väärtusi, võimaldades noortel kodanikel kohtuda oma eakaaslastega ja kutsudes kogu ülikooliperet looma sidemeid üle Euroopa.

Projekti eesmärgiks on hinnata osalevate ülikoolide IT õppekavade vastavust tööstuse ja IT teenuste kasutajate vajadustele, töötada välja vajalikud lisamoodulid ning need ülikoolides piloteerida.

Projekti eesmärgiks on hinnata osalevate ülikoolide IT õppekavade vastavust tööstuse ja IT teenuste kasutajate vajadustele, töötada välja vajalikud lisamoodulid ning need ülikoolides piloteerida