Projektid

Kuigi saab väita, et Eestis on arusaam majanduspoliitika vastutustundlikumaks ja nutikamaks tegemise olulisusest, osundab lähteülesanne, et väljakutseks on ühtse arusaama puudumine erinevate valdkondade jätkusuutlikkusest pikas perspektiivis. Lähteülesandes kirjeldatud valupunktid esile toodud kõigis strateegilistes dokumentides, mis vastutustundliku majanduse arendamist Eestis suunavad. Probleemid on pigem poliitikate rakendamise tasemel, kus senised avaliku sektori sekkumised annavad loodetuga kohati vastupidiseid tulemusi või ei ole mõju avaldanud soovitud tempos. Projekti eesmärgiks on neid probleeme analüüsida ja lahendada läbi järgmiste tegevuste : 1) Analüüsime ja sünteesime, mis võimalusi rohepööre Eestis pakub ja mis on vajalikud eeldused nende võimaluste realiseerimiseks? Valideerime mõningad neist võimalustest ja vajalikest eeldustest, loome sektorite vahelised seosed ning saame realistliku pildi, milles rohepööre seisneb neis valdkondades, millest vastutustundlikkus enim sõltub. 2) Eelneva väljaselgitamine koos visioonide loomisega Rohepöörde võimalikest tulevikest ja Eesti spetsialiseerumistest võimaldab detailsemalt uurida vajalikke muudatusi poliitikameetmete paketis: milliste avaliku sektori sekkumiste mahtu tuleks suurendada; milliseid tuleb juurde luua ja kuidas neid juurutada; milliseid tuleks vähendada; millised ei teeni eesmärki ja tuleks ära lõpetada? 3) Jõudmaks reaalse muutuseni ettevõtetes, tuleb kolmandana koostöös Tellijaga luua uudsete sekkumiste disain järgmise perioodi majanduspoliitika sisendina. Projekti teostus langeb ajaliselt enne 2027-2034 eelarveperioodi poliitikameetmete disaini ja võimaldab avalikul sektoril teaduspõhiselt omandada oskusi, mis on teadaolevate probleemide lahendamiseks tänasega võrreldes asjakohasemad. Selle väljundiks on projekti vältel tehtud poliitikasoovituste (meetmete disain ja oskused neid uudsel viisil koostamiseks) rakendumine alates 2027. a.

Projekti raames teostatakse jaotusvõrkude energiakasutus- ja talitlusolekute mõõtelahenduse arendus, mille toel on võimalik pakkuda jaotusvõrkude kasutajatele asjakohaseid ja parema ajalise resolutsiooniga andmeid roheenergia kasutuse, energiatõhususe ja neid toetavate paindlikkustehnoloogiate toeks. Arendatav platvorm võimaldab pakkuda ulatuslikku tuge otsustus- ja arvestusalgoritmide tööks, võimaldades kohaliku piirkonna talitlusandmete tõhusat saadavust ja haldust.

Arendatakse pilvepõhist digitaaltervise platvormi Ida-Aafrika erakliinikutele, keskendudes töövoogude optimeerimisele, krooniliste haigete jälgimisele ja patsiendihaldusele. Platvormi eripäraks on mobiilirakenduse ja SMS-põhise triaažilahenduse kombineerimine, võimaldades ligipääsu ka piiratud digivõimekusega patsientidele. Toodet piloteeritakse Keenias, kus arstide vähesus ja kasvav rahvastik loovad tugeva nõudluse efektiivsete, inimtööjõudu säästvate lahenduste järele. Lahendus põhineb Eestis testitud esmatasandi digimudelite loogikal, mida kohandatakse kohalikku konteksti.

Projektis arendatakse nutikas adaptiivne elektriveoajam, mis suurendab elektrisõidukite energiatõhusust ja töökindlust. Uuenduslik lahendus ühendab tehisintellektil põhineva juhtimise, täiustatud sensoritehnoloogia ning võimaldades ajamil reaalajas kohanduda liiklus- ja teeolude muutustega. Projekti käigus valmib laboriprototüüp, kasutajasõbralik tarkvaralahendus andmete töötlemiseks ning põhjalik dokumentatsioon, mis lihtsustab süsteemi rakendamist.

Kala-AI on TalTechi arendatav reaalajas toimiv automaatne videopõhine kalaseire süsteem, mis automatiseerib EL-i nõuetele vastava aruandluse ja vähendab oluliselt tööjõukulusid. Süsteem ühildub erinevate veealuste kaameratega, tuvastab erinevad veeolud ja suudab nendega kohanduda.

Projekti raames arendatakse välja arvutisimulatsioonimudel, mis võimaldab hinnata kalade läbipääsutingimusi hüdroelektrijaamade turbiinidest. Simulatsioonide kasutuselevõtt vähendab oluliselt vajadust välikatsete järele, võimaldades senisest efektiivsemat aja- ja rahakasutust ning laiemapõhjalist stsenaariumite analüüsi.

Projekti eesmärgiks on arendada ja integreerida Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) õppekeskonda suurtel keelemudelitel (nt GPT) põhinev personaalne üliõpilasassistent. Assistent on ühendatud ülikooli õppekeskkonnaga Moodle ja suudab pakkuda kiiret ja personaliseeritud tagasisidet, abistades üliõpilasi kursuste läbimisel ja ülesannete lahendamisel.

Platvormitöö on kasvav töötamise vorm Eestis, mõjutades sotsiaalkaitse võimalusi, karjääriteid ning nö tavamajanduse töövorme. On oluline mõista, milline on platvormitöö kaudu töötajate majanduslik ja sotsiaalne väljavaade ning mis on sektori tulevik Eestis, seostatuna arengutega Euroopa Liidus. See interdistsiplinaarne projekt, mis toob kokku sotsiaalteadlased, õigusteadlased ja majandusteadlased, pakub erinevate kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete meetodite kaudu sissevaate platvormitöö valdkonda ja selle mõjudele Eesti majanduses laiemalt. Töö keskne tulemus on stsenaariumide põhine analüüs platvormiettevõtluse edasisest võimalikust arengust Eestis, koos esile kerkivate riskide ja võimaluste käsitlusega, arvestades regulatsioonide arenguid Euroopas, majanduse makrotrende ning tehnoloogia arengut ning võttes arvesse erinevate stsenaariumide mõju ühiskonnale (k.a. võimalikku haavatavuse kasvu). Projekti raames valmiva aruande ja projekti raames toimuvate tegevuste lähtepunkt on vajadus mõista platvormitööd laiemalt ning arvestades ka võimalikke mõjusid üldisemalt sotsiaalkaitse arengutele Eestis.

Ühiskonna vananemise nähtavad tagajärjed on teadaolevalt suurenenud vajadus ortopeediliste implantaatide järele, mis suurendab tohutut ökonoomset turgu. Mis tahes implantaadi edukaks integreerimiseks on otsustava tähtsusega luu regenereerimine, luu ja implantaadi liidese osseointegratsioon ning põletikuliste sündmuste leevendamine. Projekti eesmärk on pikendada titaanil (Ti) põhinevate kirurgiliste implantaatide elueaga seotud biosobivust ja tribo-mehaanilist jõudlust.

DEUCE projekti eesmärk on parandada piiriüleste rahaliste nõuete raames tehtud kohtuotsuste (kohtuotsused, ametlikud dokumendid ja kohtulikud kokkulepped) täitmist. See keskendub eelkõige 26 ELi liikmesriigi tegevuskava koostamisele.

Projekt keskendub laiendatud reaalsuse ja olemasolevate digitaalsete tööriistade väljatöötamisele, arendamisele ja integreerimisele, et toetada tööstusvaldkonna inseneriharidust. XRERNi eesmärk on tuua inseneritudengiteni digitaalse tootmise valdkonna teadustegevuse tulemused. Tootmise peamisteks uurimisteemadeks on olnud modelleerimine, analüüs, virtuaal- ja liitreaalsus, aga ka inimfaktori roll tehastes. Projekti eesmärk on arendada, katsetada ja valideerida XR-tehnoloogiatel põhinevaid õppemeetodeid, keskendudes järgmistele teemadele: • VR-keskkonna arendamine, et toetada õppetegevust insenerivaldkonnas, nimelt tootmissüsteemide kavandamisel ja analüüsimisel. • AR-lähenemise väljatöötamine õppetegevuse toetamiseks masinate projekteerimise valdkonnas. • Töötada välja lähenemisviisid ja metoodikad nendel tehnoloogiatel põhinevate õppemeetodite analüüsimiseks ja hindamiseks.

Selle rakendusuuringu eesmärk on parandada radarite rakendamise võimalusi mehitamata maismaasõidukite autonoomsel navigeerimisel maastikul. Kuna radarid kasutavad tööks raadiolained, on neil võrreldes optiliste sensoritega nagu kaamerad ja lidarid mitmeid eeliseid. Näiteks mõjutavad ilmastikunähtused nagu lumi, vihm, udu jne radarite tööd tunduvalt vähem kui optilisi sensoreid. Samuti ei häiri radareid pori ja muu mustus, See muudab need ideaalseks sensoriks maastikul maastikul navigeerimiseks. Küll aga on radaritel üks suur puudus: nende poolt loodava punktipilve resolutsioon on tunduvalt madalam kui näiteks lidaritel. Selle rakenduuringu käigus uuritakse võimalusi radaritest tulevate andmete kvaliteedi parandamiseks kasutades tehisintellekti ja muid sobilike algoritme.

Võrdlev uuring ülikoolide pakutava IKT kõrghariduse, alustavate IKT-ekspertide kompetentside ja tööturu vajadustest Keenia, Nigeeria ja Armeenia näitel. Uuring viiakse läbi rahvusvahelise talendipartnerlusprojekti “Digital Explorer 2” raames.