Projektid

Projekti CRASHLESS eesmärgiks on radikaalselt uus adaptiivne kihtideülese töökindluse ja enesetervise teadlikkuse tehnoloogia homsete arukate autonoomsete süsteemide ja värkvõrgu jaoks Eestis ja Euroopas. Tänaste küberfüüsikaliste ja süsteemidest koosnevate süsteemide ülikeerukus mitmekordistub üha kasvava heterogeensuse ja tehisintelligentsusel põhineva autonoomsuse tõttu. Autonoomsed robotisüsteemide parved on ukselävel ja nõuavad usaldusväärsuse tagamiseks uudset lähenemist üle kõikide süsteemikihtide. Süsteemide enesetervise teadlikkus ja kohapealne enesetervendamise infrastruktuur on muutumas uute süsteemide ja värkvõrkude turule jõudmise eelduseks ja seda võimaldavaks teguriks. CRASHLESSi toetatav uus süvatehnoloogia pakub inseneridele disainilahendusi ja kohapealset instrumentaariumi tööstuslike süsteemide jaoks ning hõlbustab lõppkokkuvõttes süsteemi kasutajakogemuse põhist tõrgete haldamist. Projektitulemusi valideeritakse koostöös Eesti ettevõtetega.

DNA replikatsioon on vähiteraapiate üks peamisi sihtmärke, kuna vähirakud paljunevad tavarakkudest kiiremini ja on üldiselt altimad replikatsioonilisele stressile. Suurem osa praegustest teadmistest DNA replikatsiooni initsiatsiooni kohta pärineb mudelorganismidest, näiteks pärmist, kuid nende teadmiste kohaldatavus inimsüsteemile on piiratud. Selleks, et kasutada eksperimentaalseid leide vähiteraapias, on oluline uurida replikatsiooni initsiatsiooni inimrakkudes. Käesoleva projekti peamisteks eesmärkideks on tuvastada uued tegurid inimese replikatsiooni initsiatsiooni erinevates etappides ning iseloomustada DNA polümeraas epsiloni mittekatalüütilist rolli ja Timeless valgu olulisust replisoomi assambleerumisel.

Projekt uurib uusi sõltuvate tüüpidega tüübisüsteme, mis on sobilikud programmeerimiskeelte semantikate arendamiseks ja formaliseerimiseks tõestusassistentide abil. Eriline rõhk on keeltel, mis toetavad konkurentsust ja mittedetermiminismi, nt oleku-siirdesüsteemid ja protsessiarvutused. Populaarsed tüübiteoreetilised tõestusassistendid nagu Agda ja Coq ei sobi niisuguste keelte denotatsioonsemantika esitamiseks, kuna nende tüübisüsteemid ei ole piisavalt väljendusvõimsad. Me vastame sellele väljakutsele sel moel, et toome kaasaegsetesse tüübiteoreetilistesse raamistutesse nagu homotoopiline tüübiteooria sisse uue klassi koinduktiivseid tüüpe, mis esitavad saavutatavate funktorite terminaalseid koalgebraid. Denotatsioonsemantikas läheb protsesside mittedeteministliku ja interageeruva käitumise esitamiseks vaja tüüpe just sellest klassist. Loodavad väljendusvõimsamad tüübisüsteemid lubavad konkurentsuse ja mittedeterminismiga keelte formaalset semantikat adekvaatselt kodeerida.

Projekt on suunatud meeste reaktsioonide uurimisele ja aruande koostamisele mitmekesisuse sekkumistele ja soolise võrdõiguslikkuse praktikatele Põhjamaade töökohtadel.

IDEA projekt keskendub digitaliseerimisele ja prognoositavale õigusemõistmisele, mida saab rakendada tööõiguslikes vaidlustes nii Euroopa kui ka riiklikes kontekstides. Meie eesmärk on töötada välja digitaliseeritud menetlus ja platvorm, et käsitleda õiguskaitse kättesaadavuse ühtlustamist digitaliseerimise ja prognoosivate algoritmide kaudu, hõlmates koostoimet tulevaste ELi õigusaktidega, mis käsitlevad kohtute digitaliseerimist ja toimimise ja õiguskaitse kättesaadavuse ning tehisintellekti seaduse ja kontrollida seda koos kuue õigusasutuse ja arvukate praktikutega. Sellel meetodil on uuenduslik iseloom - ühendades õigusliku analüüsi laiaulatusliku tekstikaevandamise tehnikaga -, kuna see avab ennustatavuse mõiste, et hinnata (mitte)vastavust õigusriigi põhimõtetele tsiviilõigussüsteemides.

Enhanserid on lühikesed distaalsed cis-reguleerivad DNA-piirkonnad, mis juhivad geeni ekspressiooni. Siiski ei toimi enhanserid ainult DNA-üksustena. Aktiveeritud enhanserid transkribeeritakse RNA-polümeraas II (RNAPII) poolt, mis toodab enhanser-derived RNAsid (eRNAd). eRNAde tootmine loob täiendavaid transregulatsioonimehhanisme, mida hõlbustavad DNA-RNA, RNA-RNA või valgu-RNA vastastikmõjud. eRNAde kiire lagunemise kiiruse ning töökindlate ja standardiseeritud sekveneerimismeetodite puudumise tõttu on aruanded eRNA molekulide molekulaarse olemuse ja nende töötlemise kohta vastuolulised, mistõttu on eRNAde poolt toimuva geenireguleerimise mehhanismid vastuolulised. Veelgi vähem on teada eRNA ko- ja posttranskriptsioonilise töötlemise kohta. Selle projekti eesmärk on ületada vastuolud ja täita teadmislünk, uurides hästi määratletud eksperimentaalset süsteemi, kultiveeritud roti kortikaalseid neuroneid ja vahetu varajase geeni (IEG) vastuse aktiveerimist, häirides eRNA põhilist endonukleaasi ja kombineerides seda eRNA-le kohandatud sekveneerimis-, arvutuslikke ja biokeemilisi meetodeid. Välja töötatud integreeriv lähenemisviis paljastab eRNA molekulide ja nende eellaste molekulaarsed omadused kogu genoomi ulatuses, avades võimaluse uurida eRNA biogeneesi, et paremini mõista eRNA-vahendatud geeniregulatsiooni taga olevaid molekulaarseid mehhanisme.

Seoses COVID-19 pandeemia ning sellest tulenevate mõjudega ühiskonnale ja majandusele on märkimisväärselt suurenenud mure seoses võimalusega, et pahatahtlikud isikud võivad oma tulevastes plaanides naasta ohtlike ainete kasutamise juurde. Need mured on õigustatud Euroopas, kus CBRN Security Cycle mitmes aspektis on endiselt tehnoloogilisi lünki, eriti vähelenduvate keemiliste ründeainete (CWA-d) ja konkreetselt mittelenduvate bioloogiliste sõjaliste ainete (BWA-d) kiire avastamise, identifitseerimise ja seire seadmetes, peamiselt keerukates looduskeskkondades. Võrdlustehnoloogiad, sealhulgas IMS, GC-IMS ja Py-GC-IMS, suudavad võtta proovid ja identifitseerida kõige lenduvamad CWA-d sekunditega (IMS) või BWA-d mõne minutiga (Py-GC-IMS), isegi madalate ppbV kontsentratsioonide korral, kuid ei suuda tuvastada väga väikeseid doose vähelenduvaid toksilisi neljanda põlvkonna CWAsid (nt Novitšokid) ega eristada bioloogilisi fragmente kahjututest ainetest. Nende lünkade ületamiseks on vaja välja töötada uued väga selektiivsed ja tundlikud detektorid, mille tuvastuspiirid jäävad pptV vahemikku ja mis töötavad kõrgetel temperatuuridel (> 200 °C), et vältida vähelenduvate komponentide kondenseerumist, on kõrge 2D-lahutusvõimega ning töökindlad analüütilised meetodid. TeChBioT eesmärk on töötada välja universaalne tuvastustehnoloogia, mis põhineb kõrgtemperatuurilisel (HT) ioonmobiilsus-spektromeetrial (IMS) koos valikulise gaasikromatograafilise eellahutusega (GC) ja pürolüüsiga (Py), mis võimaldaks kiiresti detekteerida ja identifitseerida mittelenduvaid bioloogilisi ja vähelenduvaid keemilisi aineid. Uuenduslik tehnoloogia on kombineeritud tehisintellekti (AI) ja süvaõppe (DL) mudelitega, et vähendada 2D-spektriandmete mõõtmelisust ning võimaldada eristada baktereid, seeni, viirusi, vähelenduvaid keemilisi ründeaineid ja toksilisi tööstuslikke ühendeid pptV kontsentratsioonidel, mis põhinevad nende ainulaadsel sõrmejäljel keerulises keskkonnas.

CREA3 eesmärk on võtta kasutusele tehisintellektipõhised vahendid, et aidata ELi kodanikke vaidluste lahendamisel uuenduslike mänguteoreetiliste (GT) algoritmide abil. Õiguskaitse kättesaadavuse ja õigusriigi põhimõtetega suhtlemise parandamiseks püüame välja töötada strateegia, mis käsitleb ühtlustamist kogu digitaliseerimise ja prognoosivate algoritmide valdkonnas. See lähenemisviis, mis ühendab õigusuuringuid ulatusliku tekstimaterjalide kaevandamise tehnikatega, on uudne, sest selles uuritakse ideed testida ja hinnata, kui hästi järgivad kuue ELi õigusakti perekonnaõiguse süsteemid uut tulevast „määrust õigusalase koostöö digitaliseerimise ja õiguskaitse kättesaadavuse kohta piiriülestes tsiviil-, kaubandus- ja kriminaalasjades.

EquiTechi projekti üldeesmärk on suurendada Eesti ja Leedu ametiasutuste suutlikkust tegeleda eelarvamuste ja diskrimineerimise riskidega ADMi menetlustes. See saavutatakse uuringute, abimaterjalide, koolituste ja meediakampaania väljatöötamise kaudu. See saavutatakse järgmiselt: 1. Dokumendiuuring, mis käsitleb lünki Eesti ja Leedu tehisintellekti käsitlevas poliitikas ja õiguslikus raamistikus, koos võimalike diskrimineerimis- ja eelarvamuste riskide kaardistamisega Eesti ametiasutuste poolt kasutatavates ADM-süsteemides. 2. Praktiliste vahendite väljatöötamine, et ära hoida võimalikke diskrimineerimise ja eelarvamuste riske ADM-süsteemide kavandamisel ja kasutuselevõtmisel; 3. ADM süsteemide kasutajate ja väljatöötajate oskuste ja teadmiste parandamine läbi koolituste, õppereiside, rahvusvahelise konverentsi ja akadeemiliste veebiseminaride kaudu; 4. Avalikkuse teadlikkuse tõstmine diskrimineerimise ja eelarvamuste riskidest avaliku sektori ADM-süsteemides. Selle tulemusena vähendame diskrimineerimise ja eelarvamuste võimalikku tekkimist Eesti ja Leedu ADM-süsteemides ning anname teistele liikmesriikidele eeskuju, aidates kaasa rassismivastastele riiklikele tegevuskavadele ja antisemitismi, moslemivastase vihkamise ja ksenofoobia, LGBTIQ-foobia ja kõigi muude sallimatuse vormide vastastele strateegiatele.

Inimese närvirakud on erakordselt pikaealised. Uued närvirakud sünnivad juba looteeas ning valdavat enamikku neist elu jooksul ei asendata. Seega, närvirakud peavad suutma oma funktsiooni säilitada kogu organismi eluaja. On aga teadmata, mis on need rakusisesed mehhanismid, mis seda võimaldavad. Oma 2024. aasta ERC stardigrandi taotluses näitasin, et närvirakkude küpsemise jooksul toimuvad närvirakkude epigenoomis muutused histoon 3 lüsiin 27 trimetülatsiooni (H3K27me3) tasemetes, mis võiksid seletada, kuidas närvirakud suudavad aastakümneid funktsioneerida ja elus püsida. Minu ERC taotluse eesmärk on välja selgitada, kuidas need muutused mõjutavad närviraku tuuma (ja laiemalt kogu kesknärvisüsteemi) funktsioonide säilimist elu jooksul. MOB3ERC113 taotluse eesmärk on analüüsida H3K27me3 depositsioonimehhanisme ja funktsiooni närvirakkudes ning seeläbi saada lisaandmeid järgmise ERC taotluse jaoks.

Insenerihariduse edendamine tehisintellekti abil küberjätkusuutliku ja energiatõhusa liidu suunas hõlmab koostöövõrgustikku ENERGYCOM, kuhu kuuluvad Balti, Skandinaavia ja Põhjamaade asutused, sealhulgas Kaunase Tehnikaülikool, Vilniuse Gediminase Tehnikaülikool, Riia Tehnikaülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikool, Vaasa Ülikool ja UiT Norra Arktika Ülikool.