Projektid

Projekti eesmärk on arendada välja pool­tööstuslik purustus- ja separeerimistehnoloogia prototüüp rõiva-, tekstiili- ja jalatsijäätmete käitlemiseks, sealhulgas plast- ja metallfurnituuri sisaldavate jäätmete tõhusaks töötlemiseks. Projekti kaugem siht on toetada ringmajanduse põhimõtteid, tõsta tekstiilijäätmete väärtust ning viia teadus- ja arendustöö tulemused turukõlbliku tehnoloogiani. Tegevuste hulka kuuluvad insener-tehniline projekteerimine, mehaaniliste komponentide arendamine ja integreerimine, testimised erinevat tüüpi jäätmetega (sh rõivad, nahk, plast, vill), ning tehnoloogia töökindluse ja eraldusvõime hindamine. Prototüübi loomine aitab viia teadustöö praktilise rakenduseni ja valmistab ette tehnoloogia litsentsimise või tootearenduse järgmiseks etapiks.

Projekti üldeesmärk on luua EBSI teenustele põhinev nn katusearhitektuur, mis looks aluse jälgimisrakenduse stsenaariumide kohaldamiseks. Lisaks keskendub TRACE4EU üleeuroopaliste sidusrühmadega suhtlemisele ja soovituste väljatöötamisele EBSI ökosüsteemi edasiseks arendamiseks. Andmete, dokumentide ja füüsiliste kaupade jälgitavus on paljudes valdkondades väga oluline. Seetõttu oli jälgitavuse kasutusjuhtum üks esimesi, mida EBP töötas välja (alates 2018. aastast). Jälgitavuse kasutusjuhtumid ja rakendused võimaldavad EBSI ja muude plokiahelapõhiste elektrooniliste pearaamatute kasutamist ja rakendamist paljudes valdkondades. Selle projekti üldine eesmärk on luua "katusarhitektuur", mis põhineb olemasolevatel EBSI teenustel. Arhitektuur loob aluse jälgitavuse rakendusstsenaariumide realiseerimiseks. Lisaks keskendub TRACE4EU üleeuroopaliste sidusrühmade kaasamisele ja EBSI ökosüsteemi edasiseks arendamiseks vajalike soovituste edendamisele. Selle tulemusena võib TRACE4EU märkimisväärselt mõjutada traditsioonilisi tööstusharusid ja aidata kaasa nende üleminekule tõhusamaks, tootlikumaks, konkurentsivõimelisemaks ja vastupidavamaks. Samuti suurendab see Euroopa piirkonna läbipaistvust kodanike jaoks, kes saavad tulevaste jälgitavuse rakenduste kaudu paremini ja ennetavalt jälgida kaubavooge ja andmeid. Katusearhitektuuri aluseks on töö mitmete stsenaariumidega, sealhulgas kohalike ja piiriüleste materiaalse ja immateriaalse vara jälgitavuse rakenduste nõuete analüüsimine, mis toimivad kohalikes ja piiriülestes tingimustes.

PSYR-IR projekt keskendub tööohutusele ja tervisele, erilise tähelepanuga vaimsele tervisele ja töötajate heaolule. Projekti eesmärk on tuvastada laiapõhjalised väljakutsed ja probleemid ning nende aluseks olevad tegurid kõigis ELi liikmesriikides ja kõigis majandussektorites. Uuringus rakendatakse üldist töötervishoiu ja tööohutuse kontseptuaalset raamistikku seostades olemasoleva empiirilise tõendusmaterjali ja poliitilise/regulatiivse kontekstiga (nt seadusandlus, kollektiivläbirääkimised jne) vaimse tervise osas ELi töökohtadel. Lisaks üldisele analüüsile keskendutakse kahele konkreetsele riskirühmale ELi tööturul: 1) eesliini töötajad (naisdomineeritud avaliku tervishoiu sektor) ja 2) tootmistöötajad (madala kvalifikatsiooniga meestöötajatega domineeriv erasektor). Lisaks väljakutsete ja mõjurite tuvastamisele soovib projekt mõista, millised osapooled saavad mõjutada töötaja vaimset heaolu erinevatel tasanditel (ELi tasand, riiklik tasand, sektoritasand, ettevõtte tasand) ning milliseid poliitikaid, tavasid, töövahendeid, tegevusi ja algatusi saab rakendada. Erilist tähelepanu pööratakse sotsiaalpartnerite rollile ja sotsiaalsele dialoogile (kollektiivläbirääkimised) ning töötajate osalusele töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes. Projekt tuvastab ka häid näiteid, et innustada poliitika- ja otsustajaid eri tasanditel. Metodoloogiliselt ühendab projekt kirjandusülevaadet, kvantitatiivset analüüsi ja kvalitatiivset analüüsi. Projektis osalevad partnereid, kellel on ekspertiis töötervishoiu ja tööohutuse, tööstussuhete või mõlemaga seotud valdkondades eri Euroopa piirkondadest pärit riikidest.

Avalik haldus Euroopas seisab topelt väljakutse ees – kuidas kohaneda ühiskonna digitaliseerumisega ning samal ajal tagada riikide jätkusuutlik areng. PADST projekti eesmärk on luua TalTech’is uuel tasemel teadus-, õppe- ja teadmussiirde võimekused avaliku halduse, digitaalsete muutuste ning rohepöörde ristumisteel. Koostöös juhtivate Euroopa ülikoolidega – KU Leuven, UCL ja Utrechti ülikool – arendatakse välja teadmuskeskus, mis panustab uue ajastu avaliku halduse võimekuste arengusse Eestis, Euroopas ja mujal.

Käesoleva projekti eesmärgiks on rakendada uudset lähenemist rahvameditsiinis kasutatavate taimeekstraktide antioksüdantsete/antibakteriaalsete omaduste uurimisel kasutades aineklassidel (struktuuridel) põhinevat fraktsioneerimist, nende iseloomustamist multi-instrumentaalsete meetoditega ja toime hindamist gramnegatiivsetele bakteritele (E. coli ja B. burgdorferi).

"Projekti eesmärgiks on hästi koolitatud magistrid, kes vastavad biomajandussektori vajadustele ja kellel on võime välja töötada uuenduslikke ja jätkusuutlikke biopõhiseid tooteid ja bioprotsesse ning tagada nende lõimumine alternatiivsetesse väärtusahelatesse ja erinevatesse biomajanduse sektoritesse. Bioceb koosneb spetsiaalsest 2-aastasest (4 semestri) magistriõppe ühisprogrammist ja mille põhiosa on biotehnoloogiaalane süvakoolitus, mis hõlmab bioloogiliste ressursside mitmekesisust ja optimaalset kasutamist, bioprotsesse projekteerimist ja suurendamist ning biopõhiste toodete projekteerimist sihtturgude jaoks koos täiendava fookusega pehmete oskuste, sealhulgas projektijuhtimises. Säästvate ja ringleva biomajanduse süsteemide arengu soodustamiseks programm läheb biomassi töötlemise tehnilistest küsimustest kaugemale, pakkudes teadmisi rohelisest keemia põhimõtetest, sotsiaalmajandusliku ja keskkonnamõju hindamise vahenditest, reaalseid biomajanduse väljakutseid paindlike biorafineerimissüsteemide projektide teostamisel. Viis akadeemilist asutust teevad tihedat koostööd, et pakkuda ühisõppemooduleid nende olemasolevatelt akrediteeritud õppekavadelt. Lisaks on praktika ja magistritöö teostamiseks kaasatud strateegilised assotsieerunud partnerid (ELi ja EL-i välised ülikoolid, teadusasutused ja sotsiaal-majanduslikud organisatsioonid ja ettevõtlus partnerid, et anda oma panus õppekava väljundite saavutamisse.

Gruusias toodetakse ca 70 tuhat tonni mandariine aastas, millest eksporditakse umbes 50%. Kohalik mahlatööstus pressib enamuse riiki jäävast toorainest mahlaks. Mandariinimahla pressijääkide käitlemine põhjustab suuri keskkonnaprobleeme, kuna aunadesse kuhjatud materjalist imbub keskkonda happelisi laguprodukte ja eeterlikke õlisid. Pressijääk on rikkalik väärtuslike kemikaalide allikas ning projekti raames arendatakse välja tehnoloogiad nende keskkonnasõbralikuks eraldamiseks toorainest.

Gliiarakkude hulka kuuluvad astrotsüüdid on üheks peamiseks rakutüübiks kesknärvisüsteemis (KNS). Astrotsüütidel on oluline roll KNSi arengu ja homöostaasi tagamisel ning nende rakkude talitlushäired aitavad kaasa kõigi peamiste neuroloogiliste häirete tekkimisele. Hiljutised uuringud on näidanud, et neuronite aktiveerumise mõjul neist lähtuvad stiimulid avaldavad olulist mõju astrotsüütides toimuvale geeniekspressioonile. Neid muutusi reguleerivad mehhanismid astrotsüütides on aga veel suures osas teadmata. Käesolev projekt keskendub just selle küsimuse uurimisele. Me kasutame nüüdisaegseid funktsionaalgenoomika lähenemisviise, et analüüsida regulatoorelemente ja transkriptsioonifaktoreid astrotsüütides vastusena neuronite aktivatsioonile. Projekti tulemusel saadav ülevaade nendest mehhanismidest aitab aru saada stiimul-sõltuvast geeniekspressiooni regulatsioonist KNSis. See omakorda panustab mitmete neuropatoloogiate tekkemehhanismide mõistmisesse.

OsteoSense kasutab miniatuurseid biosensoreid, et jäädvustada inimese liikumist ja masinõpet, et hinnata inimese luu- ja lihaskonnale langevat koormust, andes tagasisidet ja ekspertide juhiseid otse nutitelefonis. Süsteemi testivad juhtivad eksperdid Eestis ja professionaalsed jalgpalli- ja võidusõidumeeskonnad Suurbritannias, pakkudes maailmatasemel lahendust inimese liikumise jäädvustamiseks ja luukoormuse aruandluseks nii siseruumides kui väliskeskkonna tingimustes.

Osakeste kiirendid on Euroopa teadusruumi peamine vara. Nende kasutamine ulatub fundamentaalteadusele pühendatud suurseadmetest paljude väiksemate kiirenditeni, mis võimaldavad röntgen- või neutronikiire kasutust eri teadusharudele. Lisaks teaduslaboritele kasvab kiirendite kasutamine kiiresti meditsiinis ja tööstuses. Hoolimata kõrgest küpsusastmest seisavad osakeste kiirendid silmitsi kriitiliste väljakutsetega, mis on seotud osakeste füüsika uurimise järgmises etapis kavandatud seadmete suuruse ja jõudluse kasvuga, rakenduslikele kiirenditele esitatavate suurenevate nõudmistega, ja ühiskonna spetsiifiliste vajadustega. Kiirendite arenduse praeguses faasis on I.FAST-i eesmärk edendada innovatsiooni kiirendipõhistes teadustaristutes, arendades uuenduslikke läbimurdetehnoloogiaid, mis on sobivad mitmetele kiirendiplavormidele, ja töötades välja tulevaste arengute strateegilised tegevuskavad. I.FAST keskendub kõrgtehnoloogilisele teadus- ja arendustegevusele, kiirendipõhiste teadusuuringute pikaajalisele jätkusuutlikkusele, eesmärgiga töötada välja toimivamad ja taskukohasemad tehnoloogiad ning vähendada kiirendite energiatarbimist, sillutades seeläbi teed jätkusuutlikele järgmise põlvkonna kiirenditele. Kaasates konsortsiumisse kuuluva 17 tööstusettevõtte kaudu (millest 12 on VKEd) tööstust kaasinnovatsioonipartneriks, loob ja hoiab I.FAST kiirendipõhiste teadusasutuste ümber innovatsiooni ökosüsteemi, mis toetab kiirendite tehnoloogia pikaajalist arengut Euroopa.Eesmärkide saavutamiseks uurib I.FAST uusi alternatiivseid kiirendikontseptsioone ja edendab võtmetehnoloogiate abil täiustatud prototüüpimist. Arenduste hulka kuuluvad muu hulgas sünkrotronvalgusallikate mõõtmete vähendamise lahendused, väiksema energiatarbimisega arenenud ülijuhttehnoloogiad, ning strateegiad ja tehnoloogiad kiirendite energiatõhususe parandamiseks.

Eesmärgiks on kaardistada inimeste fermenteeritud toitude tarbimisharjumused 34 Euroopa riigis.